AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
15. september 2011
Kohtuasi F‑102/09
Kelly-Marie Bennett jt
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajatu leping ülesütlemise klausliga – Avalikud konkursid – Vastuvõetavus – Isikut kahjustav meede – Muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 8 ja 47 – Põhjendamiskohustus – Hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Õiguspärane ootus – Lepingute heas usus täitmise põhimõte – Võimu kuritarvitamine
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega K.‑M. Bennett ja Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmteist ajutist teenistujat või endist ajutist teenistujat paluvad eelkõige tühistada ühtlustamisameti 12. märtsi 2009. aasta otsused, millega nende lepingud üles öeldi, ning hüvitada neile väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju.
Otsus: Kustutada M. Infante Seco Herrera hagejate nimekirjast. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 12. märtsi 2009. aasta otsus öelda üles K.‑M. Bennetti, M. Galle, S. Nuti, S. Scardocchia, N. Schmidti, É. Chertier Gonzáleze, T. Guarinos Viňalsi ja M. Ramirez Battistigi ajutise teenistuja lepingud. Mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt K.‑M. Bennetti, M. Galle, S. Nuti, S. Scardocchia, N. Schmidti, É. Chertier Gonzáleze, T. Guarinos Viňalsi ja M. Ramirez Battistigi kasuks välja vahe, mis jääb selle töötasu summa, millele neil oleks olnud õigus, kui nad oleksid seal edasi töötanud, ja selle töötasu, töötushüvitiste või asendushüvitiste summa vahele, mis nad oleksid tegelikult võinud alates 15. oktoobrist 2009 samuti saada. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta kolm neljandikku Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukuludest tema enda kanda ning mõista temalt välja K.‑M. Bennetti, M. Galle, S. Nuti, S. Scardocchia, N. Schmidti, É. Chertier Gonzáleze, T. Guarinos Viňalsi ja M. Ramirez Battistigi kohtukulud. Jätta S. Dickmannsi, C. Forzy, R. Bianchi, J. L. Ruiz Molina ja J. Zaragoza Gomezi kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja üks neljandik Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukuludest. Jätta M. Infante Seco Herrera kohtukulud tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutisele teenistujale adresseeritud kiri, milles tuletatakse talle meelde lepingu lõppemise kuupäeva – Väljaarvamine – Lepingu muutmine – Otsus jätta leping pikendamata – Hõlmamine
(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)
2. Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja lepingus sisalduv tingimus, mille kohaselt töösuhte säilimine sõltub teenistuja kandmisest avaliku konkursi reservnimekirja – Administratsiooni otsus, millega tuvastatakse, et teenistuja ei ole sellesse reservnimekirja kantud, ning kohaldatakse lepingu ülesütlemise tingimust – Hõlmamine
(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)
3. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise töölepingu muutmine tähtajatuks lepinguks ning sellise tingimuse lisamine, et leping öeldakse üles, kui teenistujat ei kanta avaliku konkursi reservnimekirja – Muutmine, mida võib käsitleda tähtajalise lepingu pikendamisena
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punktid a, b ja d ja artikli 8 esimene ja teine lõik; nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 1 punkt b, klausli 3 punkt 1 ning klausli 5 lõike 1 punktid b ja c)
4. Menetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)
5. Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Rahalised vaidlused personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses – Mõiste
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
1. Akt on puhtalt varasemat akti kinnitav akt, kui see ei sisalda võrreldes varasemaga ühtegi uut asjaolu, ning seega ei saa sellest hakata kulgema uus hagi esitamise tähtaeg. Täpsemalt ei ole isikut kahjustavaks meetmeks kiri, milles vaid tuletatakse teenistujale meelde tema lepingu lõppemise kuupäevaga seotud tingimused ning mis ei sisalda mainitud tingimustega võrreldes ühtegi uut asjaolu.
Seevastu on tegemist isikut kahjustava meetmega lepingu muutmise korral, kuid seda ainult muudetud tingimusi puudutavas osas, välja arvatud siis, kui need muudatused muudavad lepingu üldist ülesehitust. Samuti juhul, kui lepingut on võimalik pikendada, on administratsiooni otsus leping pikendamata jätta personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses isikut kahjustav meede ja kõnealusest lepingust eraldi otsus, mille peale võib kaebuse ja hagi esitada personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Sellekohane otsus, mis tehakse pärast teenistuse huvide ja puudutatud isiku olukorra uuesti hindamist, sisaldab algse lepinguga võrreldes uut asjaolu ja seda ei saa käsitada algset otsust puhtalt kinnitava otsusena.
(vt punktid 56–59)
Viited:
Euroopa Kohus: 10. detsember 1980, kohtuasi 23/80: Grasselli vs. komisjon (punkt 18); 9. juuli 1987, kohtuasi 329/85: Castagnoli vs. komisjon (punktid 10 ja 11); 14. september 2006, kohtuasi C‑417/05 P: komisjon vs. Fernández Gómez (punkt 46).
Esimese Astme Kohus: 2. veebruar 2001, kohtuasi T‑97/00: Vakalopoulou vs. komisjon (punkt 14); 1. aprill 2003, kohtuasi T‑11/01: Mascetti vs. komisjon (punkt 41); 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (punkt 21).
Avaliku Teenistuse Kohus: 15. aprill 2011, liidetud kohtuasjad F‑72/09 ja F‑17/10: Daake vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 36).
2. Kiri, milles administratsioon tuvastab sündmuse või uue olukorra olemasolu ning sellest tekivad asjaomastele isikutele õigusnormis või lepingutingimuses ettenähtud tagajärjed, kujutab endast isikut kahjustavat meedet, kuna see muudab nende adressaatide õiguslikku seisundit.
See on nii administratsiooni otsuse puhul, millega tuvastatakse, et ajutise teenistuja nimi ei ole asjaomase avaliku konkursi reservnimekirja kantud, ning kohaldatakse ajutise teenistuja lepingus sisaldavat ülesütlemise tingimust, mis toob kaasa selle lepingu ülesütlemise konkreetse sündmuse toimumisel, st selles tingimuses ette nähtud konkursi reservnimekirja koostamisel, mille kuupäev ei olnud lepingu sõlmimisel tingimata kindel. Teenistuja õiguslikku seisundit muutev otsus on isikut kahjustav meede, mille peale saab esitada kaebuse ja vajaduse korral hagi.
Nii ei ole asjaomane teenistuja kohustatud seda tingimust vaidlustama kohe, kui leping on allkirjastatud, kui nende asjaolude asetleidmine, mil seda tingimust peaks kohaldama, ei ole kindel. Kui lisatakse keerulist toimingut hõlmav tingimus lepingu ülesütlemise kohta, peab teenistujal täiendavalt olema selle toimingu lõppfaasis võimalik individuaalselt vaidlustada selle tingimuse õiguspärasus, kui administratsioon võtab vastu seda tingimust kohaldava otsuse.
(vt punktid 63, 64 ja 80)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Daake vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 34 ja järgnevad punktid).
3. Direktiivi 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas sisalduva raamkokkulepe tähtajalise töö kohta klausli 1 punkti b eesmärk on luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest, ning seda silmas pidades püüab raamkokkulepe piirata tähtajaliste töösuhete järjestikust kasutamist, mida peetakse töötajate kahjuks toimivate kuritarvituste võimalikuks allikaks, kehtestades teatava minimaalse arvu kaitsesätteid, mille eesmärk on vältida palgatöötajate olukorra kahjustamist. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese ja teise lõigu eesmärk on just nimelt piirata ajutise teenistuja järjestikuste lepingute sõlmimist. Esiteks saab ajutise teenistuja lepingut nende teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses pikendada ainult üks kord tähtajaliselt ning selle lepingu hilisemaid pikendamisi loetakse tähtajatuteks. Teiseks saab ajutise teenistuja lepingut nende teenistustingimuste artikli 2 punkti b või d tähenduses, mille pikkus ei või ületada nelja aastat, pikendada maksimaalselt kaheks aastaks, kui pikendamise võimalus on esialgses lepingus ette nähtud, ning asjaomane teenistuja saab oma lepingu lõppemisel oma ametikohal jätkata ainult siis, kui ta on nimetatud ametnikuks. Need sätted on kooskõlas raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud meetmetega, millega eesmärk on vältida kuritarvitusi, mis tulenevad järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.
Asjaolu, et teenistuja lepingus sisaldus ülesütlemise tingimus, mis võimaldab administratsioonil selle üles öelda, kui asjaomane isik ei läbi edukalt konkurssi, mille korraldamisest teatati teatud tähtaja jooksul, ei võimalda hoolimata lepingu tingimustest kvalifitseerida seda tähtajatuks lepinguks, mida iseloomustab töösuhete stabiilsus. Nagu nähtub raamkokkulepe klausli 3 punktist 1, võib töölepingu kestus olla sõltuvuses mitte ainult „konkreetse kuupäeva saabumisest”, vaid ka „konkreetse ülesande lõpetamisest või konkreetse sündmuse toimumisest”, nagu seda on asjaomase konkursi reservnimekirja koostamine, millega on seotud mitu võimalikku tagajärge olenevalt teenistuja lepingu tingimustest. Seega juhul, kui tema nime reservnimekirja ei kanta, siis tuleneb lepingu tingimustest, et see leping öeldakse üles; olukord oleks tavaliselt sama ka konkursi edukalt läbimise puhul, kuna ametniku ametikohta pakutaks siis asjaomasele teenistujale, võttes arvesse, et pakkumise tagasilükkamise korral öeldaks vastavalt lepingu tingimustele see samuti üles.
See asjaolu ei õigusta siiski muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimeses lõigus sätestatud sellise normi kohaldamata jätmist, mille kohaselt pärast teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses ajutise teenistuja lepingu tähtajaliselt esimesest korda pikendamist pikendatakse „seejärel” lepingut „tähtajatult”, ning seda ümberkvalifitseerimist kohaldatakse algusest peale. Selles normis peetakse silmas kõikide artikli 2 punkti a tähenduses ajutiste teenistujate olukorda, kes on pärast kahe järjestikuse tähtajalise lepingu sõlmimist katkematult konkreetse institutsiooni või ametiga töösuhtes. Kui möönda, et abiteenistujana töötamise ajavahemik katkestab selle töösuhte ning jätta nii kõrvale muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu kohaldatavus, siis võimaldab see muuta õiguspäraseks õigusliku fiktsiooni kasutamise, millega nimetatud säte, mis on mõeldud töötajate kaitsmiseks järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvituste eest, kaotab oma mõtte.
(vt punktid 85, 86, 104–106, 110 ja 112)
Viited:
Euroopa Kohus: 4. juuli 2006, kohtuasi C‑212/04: Adeneler jt (punkt 63).
Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (punkt 66).
4. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 kohaselt peab hagiavalduses esitatud ülevaade hageja fakti‑ ja õigusväidetest olema piisavalt selge ja täpne, võimaldamaks kostjal enda kaitseks valmistuda ning Avaliku Teenistuse Kohtul otsustada hagi üle vajaduse korral ilma täiendava teabeta. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse enda tekstist.
(vt punkt 115)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 14. detsember 2005, kohtuasi T‑209/01: Honeywell vs. komisjon (punktid 55 ja 56 ning seal viidatud kohtupraktika).
Euroopa Liidu Üldkohus: 6. mai 2010, kohtuasi T‑100/08 P: Kerelov vs. komisjon (punkt 16).
5. Nõue, et Siseturu Ühtlustamise Amet maksaks ühele oma teenistujale summa, mida viimase arvates ühtlustamisamet peab talle muude teenistujate teenistustingimustele alusel maksma, on hõlmatud rahaliste vaidluste mõistega personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses. Selle sätte kohaselt on liidu kohtul neis vaidlustes täielik pädevus, mis annab nimetatud kohtule volitused lahendada lõplikult tema menetluses olevad vaidlused ehk teisisõnu otsustada kõigi teenistuja õiguste ja kohustuste üle, välja arvatud juhul, kui selline kohtuotsuse osa jäetakse asjaomase institutsiooni kontrolli alla täitmiseks tingimustel, mis on kohtuotsuses täpselt määratletud.
(vt punkt 184)
Viited:
Euroopa Kohus: 18. detsember 2007, kohtuasi C‑135/06 P: Weißenfels vs. parlament (punktid 65, 67 ja 68).
Avaliku Teenistuse Kohus: 2. juuli 2009, kohtuasi F‑49/08: Giannini vs. komisjon (punktid 39–42).