Kohtuasi C-491/15 P
Rainer Typke
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Artikkel 3 – Mõiste „dokument“ – Artikli 2 lõige 3 – Institutsiooni käsutuses olevad dokumendid – Andmebaasis sisalduva teabe kvalifitseerimine – Kohustus koostada dokument, mida ei ole olemas – Puudumine – Olemasolevad dokumendid, mis võivad olla väljavõtted andmebaasist
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. jaanuari 2017. aasta otsus
1. Kohtumenetlus – Suulise menetluse uuendamise taotlus – Taotlus seisukohtade esitamiseks kohtujuristi ettepanekus tõstatatud õigusküsimuste kohta – Menetluse uuendamise tingimused
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 23; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)
2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Kohaldamisala – Dokumentidega tutvumise taotlus, millega sooviti otsingut andmebaasis – Hõlmamine – Piirid – Sellise teabe esitamine, mida ei saa nendest andmebaasidest olemasolevate otsinguvahendite abil välja võtta – Välistamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 2 lõige 3, artikli 3 punkt a ja artikkel 4)
3. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral
(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 19)
2. Elektrooniline andmebaas võimaldab muidugi teha väljavõtteid kõigist seal sisalduvatest andmetest. Niisugusest andmebaasist dokumendi loomise võimalusest ei saa siiski järeldada, et seda dokumenti saaks käsitada olemasolevana määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele tähenduses. Nimelt puudutab institutsioonide dokumentidega tutvumise õigus üksnes olemasolevaid ja asjaomase institutsiooni valduses olevaid dokumente ning määrusele nr 1049/2001 tuginedes ei saa kohustada institutsiooni koostama dokumenti, mida ei ole olemas. Siit järeldub, et dokumentidega tutvumise taotlus, mis viiks selleni, et asjaomane institutsioon koostab uue dokumendi, ja seda isegi olemas ja tema valduses olevates dokumentides juba sisalduvate andmete põhjal, ei kuulu määruse nr 1049/2001 kohaldamisalasse.
Mis puudutab olemuselt staatilisi dokumente, eeskätt paberkandjal või lihtsa elektroonilise faili kujul, siis andmekandja ja selle sisu olemasolu kontrollimisest piisab, et teha kindlaks dokumendi olemasolu. Seevastu elektrooniliste andmebaaside dünaamilisus ei ole sellise lähenemisega kuidagi kooskõlas, kuna andmebaasis juba sisalduvast teabest väga lihtsalt tekitatav dokument ei pruugi tingimata olla olemasolev dokument selle mõiste kitsamas tähenduses. Järelikult tuleb elektrooniliste andmebaaside osas teha olemasoleval ja uuel dokumendil vahet kriteeriumi alusel, mis on kohandatud nende andmebaaside tehnilistele iseärasustele ning kooskõlas määruse nr 1049/2001 eesmärgiga, et dokumentidele oleks tagatud võimalikult laiaulatuslik juurdepääs, nagu ilmneb selle määruse põhjendusest 4 ja artikli 1 punktist a.
Neil asjaoludel tuleb olemasolevate dokumentidena käsitada kogu teavet, mida eelprogrammeeritud otsinguvahendeid kasutades saab elektroonilisest andmebaasist tavakasutuse käigus välja võtta, isegi kui seda teavet ei ole niisugusel kujul veel avaldatud või kui institutsioonide ametnikud ei ole selle kohta kunagi otsingut teinud. Siit järeldub, et määruse nr 1049/2001 nõuete täitmiseks võivad institutsioonid olla kohustatud olemasolevaid otsinguvahendeid kasutades koostama andmebaasis sisalduvast teabest dokumendi. Seevastu tuleb kogu teavet, mille väljavõtmine andmebaasist eeldab sisulist panust, käsitada uue ja mitte olemasoleva dokumendina. Siit järeldub, et uueks dokumendiks tuleb kvalifitseerida kogu teave, mille saamine eeldab elektroonilise andmebaasi ülesehituse või teabe väljavõtmiseks juba olemasoleva otsinguvahendi muutmist.
(vt punktid 30, 31, 33–35, 37–40)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 58)