Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Liège (Belgia) 10. juulil 2023 – Ministère public, Office National de Sécurité Sociale (ONSS) versus EX
(kohtuasi C-421/23, ONSS)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour d’appel de Liège
Põhikohtuasja pooled
Apellandid: Ministère public, Office National de Sécurité Sociale (ONSS)
Vastustaja: EX
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/20041 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuulub juhtum, mil on leitud – ja pooled ei ole seda ka eitanud –, et esiteks on esitatud A1-tõendid vastuvõtva riigi kohtute hinnangul võltsitud ja teiseks on sellesama vastuvõtva liikmesriigi õigusasutuste uurimiskohustuste täitmisel leidnud tõendamist, et vaidlusalused tõendid ei ole väljastajast riigi pädeva asutuse koostatud, olgugi et see asutus on saanud sotsiaalkindlustusmakseid?
2. Kas jaatava vastuse korral on määruse nr 883/2004 artikli 76 lõikes 6 (milles on sätestatud samasugune menetlus kui määruse nr 1408/711 artikli 84a lõikes 3) kehtestatud dialoogi- ja lepitusmenetlus on kohustuslik eeltingimus, enne kui tehakse kindlaks, kas pettuse koosseisutunnused on täidetud?
3. Kui vastused nendele kahele küsimusele on jaatavad, siis kas vastavalt pettuse ja õiguse kuritarvitamise keelu põhimõttele, mis on liidu õiguse üldpõhimõte, mida õigussubjektid peavad järgima, võivad töötajate töötamisriigi ametiasutused jätta need A1-tõendid arvesse võtmata, sealhulgas ka juhul, mil pettuse kahtluse korral ei ole algatatud lepitusmenetlust, kui neile asutustele hindamiseks esitatud asjaoludest saab järeldada, et need tõendid on esitatud tööandja sellise tegevuse tulemusel, mille vastuvõtva riigi kohus on kvalifitseerinud pettuseks?
____________
1 ELT 2004, L 166, lk 1.
1 Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT 1971, L 149, lk 2).