17. veebruaril 2006 esitatud hagi - Prantsusmaa versus komisjon
(Kohtuasi T-56/06)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Prantsusmaa Vabariik (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: G. de Bergues, S. Ramet)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsus täielikult;
teise võimalusena tühistada nimetatud otsuse artikkel 5;
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Komisjoni ettepanekul ja vastavalt direktiivis 92/81/EMÜ
1 sätestatud menetlusele lubas nõukogu 30. juuni 1997. aasta otsusega liikmesriikidel teatavate eriotstarbeliste mineraalõlide suhtes kohaldada olemasolevaid vähendatud aktsiisimäärasid või aktsiisivabastusi, või jätkata nende kohaldamist. Nelja järjestikuse otsusega laiendas nõukogu seda luba nii, et viimane seda puudutav periood lõppes 31. detsembril 2006. Prantsusmaal lubati kohaldada vähendatud määrasid või aktsiisivabastusi Gardanne'i piirkonnas alumiiniumi tootmisel kütusena kasutatava raske kütteõli suhtes.
30. oktoobri 2001. aasta kirjaga teavitas komisjon Prantsusmaad oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus, mis käsitleb Gardanne'i piirkonnas alumiiniumi tootmisel kütusena kasutatava raske kütteõli aktsiisimaksust vabastamist
2. Nimetatud menetluse tulemusel võttis komisjon vastu vaidlusaluse otsuse
3, milles leiti, et Prantsusmaa, Iirimaa ja Itaalia poolt vastavalt Gardanne'i, Shannon'i piirkondades ja Sardinias alumiiniumi tootmisel kütusena kasutatava raske kütteõli aktsiisimaksust vabastamine kujutab endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, mis on osaliselt ühisturuga kokkusobimatu ning seepärast kohustas komisjon asjaomaseid liikmesriike nimetatud abi tagastama.
Prantsusmaa taotleb käesoleva hagiavaldusega nimetatud otsuse osalist tühistamist osas, mis puudutab Prantsusmaa poolt Gardanne'i piirkonnas antud aktsiisivabastust.
Prantsusmaa tugineb oma hagis mitmele väitele, millest esimene tuleneb EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi mõiste valest käsitlusest. Ta väidab, et komisjon tegi õigusliku vea järeldades, et tegemist on olemasoleva riigiabiga, kuigi kõik abi esinemise tuvastamiseks nõutud tingimused, mis sedastati Altmark'i kohtuasjas
4, ei olnud täidetud, eelkõige tingimus, et konkurentsi on kahjustatud või et on moonutatud siseturu toimimist. Ta leiab, et komisjon ei või samas ühelt poolt teha nõukogule ettepanekut võtta direktiivi 92/81/EMÜ põhjal vastu otsus, mis lubab aktsiisimaksust vabastamist ning ei välista selle pikendamist, ning teiselt poolt asuda seisukohale, et see aktsiisivabastus kujutab endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi.
Teine hageja väide toob esile põhjendamata jätmise niivõrd, kuivõrd vaidlustatud otsus sisaldab komisjoni konkurentsi kahjustamise tuvastamist käsitlevas arutluskäigus vastuolu.
Alternatiivselt toodud kolmanda väitega leiab hageja, et vaidlustatud otsuse artiklis 5 toodud abi tagastamise kohustus rikub õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja mõistliku tähtaja järgimise põhimõtteid. Ta väidab, et aktsiisivabastuse saajatel on õigus tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetele pigem seni, kuni vaidlusalune otsus on vastu võetud, ja mitte seni, kuni avaldati otsus ametlike uurimistoimingute algatamise kohta, nii nagu väidab komisjon. Pealegi leiab hageja, et komisjoni tegevusetus nelja aasta jooksul, mis jäid menetluse algatamise otsuse ja lõpliku otsuse vahele, kujutavad endast samuti õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja mõistliku tähtaja järgimise põhimõtete rikkumist.
____________1 - Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv mineraalõlide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta.2 - Avaldatud EÜT 2002 C30.3 - Otsus K (2005) 443 (lõplik), riigiabi nr K 78-79-80/2001.4 - 24. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-280/00: Altmark Trans (EKL 2004, lk I-7747).