EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
19. aprill 2018(*)
Eelotsusetaotlus – Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – ELTL artikli 102 teise lõigu punkt c – Mõiste „ebasoodne konkurentsiolukord“ – Diskrimineerivad hinnad järgneval turul – Autoriõigusega kaasnevaid õigusi haldav ühistu – Tasu, mida maksavad liikmesriigi ettevõtjad, kes pakuvad telesignaali ja selle sisu edastamise tasulist teenust
Kohtuasjas C‑525/16,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisão (konkurentsi, regulatsiooni ja järelevalve asjadega tegelev kohus, Portugal) 13. juuli 2016. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. oktoobril 2016, menetluses
MEO – Serviços de Comunicações e Multimédia SA
versus
Autoridade da Concorrência,
menetluses osales:
GDA – Cooperativa de Gestão dos Direitos dos Artistas Intérpretes ou Executantes, CRL,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president M. Ilešič, kohtunikud A. Rosas, C. Toader, A. Prechal (ettekandja) ja E. Jarašiūnas,
kohtujurist: N. Wahl,
kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,
arvestades kirjalikku menetlust ja 5. oktoobri 2017. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– MEO – Serviços de Comunicações e Multimédia SA, esindajad: advogada M. Couto, advogada S. de Vasconcelos Casimiro, advogada P. Castro e Sousa, advogado N. Mimoso Ruiz ja advogado A. Norinho de Oliveira,
– GDA – Cooperativa de Gestão dos Direitos dos Artistas Intérpretes ou Executantes, CRL, esindjad: advogado O. Castelo Paulo, advogado G. Gentil Anastácio, advogado L. Seifert Guincho, P. Guerra e Andrade ja advogada A. R. Gomes de Andrade,
– Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo, S. Carvalho Sousa ja M. Caldeira,
– Hispaania valitsus, esindajad: M. A. Sampol Pucurull ja A. Gavela Llopis,
– Euroopa Komisjon, esindajad: P. Costa de Oliveira, A. Dawes, H. Leupold ja T. Christoforou,
olles 20. detsembri 2017. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud vaidluses, mille pooled on MEO – Serviços de Comunicações e Multimédia SA (edaspidi „MEO“) ja Autoridade da Concorrência (konkurentsiamet, Portugal) ning mille ese on viimase otsus lõpetada menetlus seoses MEO kaebusega GDA – Cooperativa de Gestão dos Direitos dos Artistas Intérpretes Ou Executantese (Portugali teoste esitajate õiguste haldamise ühistu, edaspidi „GDA“) väidetava turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta muu hulgas diskrimineeriva tasu tõttu, mida GDA kohaldas MEO-le kui telesignaali ja selle sisu edastamise tasulise teenuse osutajale.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikli 3 lõike 1 viimane lause sätestab:
„Kui liikmesriikide konkurentsiasutused või siseriiklikud kohtud kohaldavad siseriiklikku konkurentsiõigust [ELTL] artikli [102] alusel keelatud kuritarvitamise suhtes, peavad nad kohaldama ka [ELTL] artiklit [102].“
Portugali õigus
4 Uue konkurentsiseaduse (Novo Regime Juridíco da Concorrência) artikli 11 lõikel 1 ja lõike 2 punktil c on sama sisu, mis ELTL artikli 102 teise lõigu punktil c.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
5 GDA on esitajate õiguste kollektiivse haldamisega tegelev mittetulundusühistu, kes haldab oma liikmete ja temaga esindus- ja/või vastastikuse esindamise lepingu sõlminud samasuguste välismaiste ühistute liikmete autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Oma ülesannete täitmisel on GDA põhitegevus autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest tulenevate tasude sissenõudmine ja nende summade jagamine õiguste omajatele.
6 See ühistu on nüüdsest ainus Portugalis tegutsev esitajate kaasnevate õiguste kollektiivse haldamise organisatsioon.
7 Ettevõtjate hulgas, kes kasutavad GDA liikmete ja GDAga esindus- või vastastikuse esindamise lepingu sõlminud samasuguste välismaiste ühistute liikmete repertuaari, on telesignaali ja selle sisu edastamise tasulise teenuse pakkujad. Põhikohtuasja hageja MEO on üks nendest teenusepakkujatest ja seega GDA klient.
8 GDA kohaldas aastatel 2010–2013 nendele teenusepakkujatele hulgipakkumuse raames samal ajal kolme eri tariifi, kohaldades seega telesignaali ja selle sisu edastamise tasulise teenuse eri osutajale erinevaid tariife.
9 Euroopa Kohtu toimikust nähtub, et MEO suhtes kohaldas GDA tariifi, mis oli kindlaks määratud ühe 10. aprilli 2012. aasta vahekohtuotsusega. Nimelt näeb kohaldatav riigisisene õigus ette, et kui läbirääkimistel õiguste üle kokkulepet ei saavutata, on pooled kohustatud pöörduma vahekohtu poole.
10 MEO õiguseellane PT Comunicações SA esitas 24. juunil ja 22. oktoobril 2014 konkurentsiametile GDA suhtes kaebuse turgu valitseva seisundi võimaliku kuritarvitamise kohta. Kuritarvitamine oli tingitud asjaolust, et GDA kohaldas esitajate autoriõigustega kaasnevate õigustega seoses liiga kõrgeid hindu ja kohaldas lisaks erinevaid tingimusi MEO ning telesignaali ja selle sisu edastamise tasulise teenuse ühe teise osutaja, NOS Comunicações SA (edaspidi „NOS“) suhtes.
11 Konkurentsiamet algatas 19. märtsil 2015 uurimise, mille ta 3. märtsi 2016. aasta otsusega lõpetas põhjusel, et puudusid piisavalt veenvad tõendid turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta.
12 Konkurentsiamet tuvastas, et aastatel 2009–2013 kohaldas GDA teatud klientide suhtes eri tariife. Kuid see amet leidis ka, tuginedes muu hulgas telesignaali ja selle sisu edastamise teenuse jaepakkumise kulude, tulude ja tootluse struktuurile, et need erinevad tariifid ei halvendanud MEO konkurentsipositsiooni.
13 Nimetatud ameti hinnangul peavad selleks, et saaks tuvastada ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c rikkumise, diskrimineerivad hinnad suutma tegelikult kahjustada konkurentsi turul, tekitades ühele või mitmele konkureerivale ettevõtjale ebasoodsa konkurentsiolukorra, võrreldes teistega. Tõlgendus, mille kohaselt turgu valitsevas seisundis ettevõtja igasugune diskrimineeriv tegevus on ipso facto ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c rikkumine, läheks vastuollu Euroopa Kohtu praktikaga.
14 MEO esitas konkurentsiameti 3. märtsi 2016. aasta otsuse peale kaebuse menetlemine lõpetada kaebuse Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisãole (konkurentsi, regulatsiooni ja järelevalve asjadega tegelev kohus, Portugal), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, väites, et selle otsusega on rikutud õigusnormi, sest selle asemel, et hinnata ebasoodsa konkurentsiolukorra kriteeriumi, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas, uuris konkurentsiamet, kas tegemist on märkimisväärse ja kvantitatiivselt mõõdetava konkurentsimoonutusega. MEO leiab aga, et viidatud kohtupraktika kohaselt oleks konkurentsiamet pidanud uurima, kas asjasse puutuv tegevus võis kahjustada konkurentsi.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et de facto monopol, mis GDA‑l asjaomasel turul on, võimaldab põhimõtteliselt asuda seisukohale, et tal on turgu valitsev seisund. Kuid see kohus märgib ka, et on märke selle kohta, et telesignaali ja selle sisu edastamise tasulise teenuse pakkujatel on siiski GDA suhtes oluline läbirääkimisruum.
16 Selle kohtu hinnangul põhines 3. märtsi 2016. aasta otsus kaebuse menetlemine lõpetada asjaolul, et GDA poolt vastavalt MEO ja NOSi suhtes kohaldatud tariifide erinevus oli väike, võrreldes keskmise kuluga, mistõttu see erinevus ei saanud kahjustada MEO konkurentsipositsiooni, sest ta suutis selle erinevuse katta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selle kohta, et MEO turuosa telesignaali ja selle sisu edastamise tasulise teenuse pakkumise turul suurenes perioodil, mil GDA kohaldas MEO ja NOSi suhtes eri tariife.
17 Põhikohtuasja menetluses esitas MEO arvandmed seoses MEO ja NOSi kogukulu ja keskmise kuluga tarbija kohta. MEO esitas ka arvandmed tema tulu ja tootluse kohta asjasse puutuval perioodil, s.o aastatel 2010–2013.
18 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei ole välistatud, et see erinevate tariifide kohaldamine võis MEO konkurentsivõimet kahjustada.
19 Selle kohtu sõnul tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et teatava kaubanduspartnerite diskrimineeriva tegevusega võib olemuslikult kaasneda ebasoodne konkurentsiolukord. Lisaks nähtub sellest kohtupraktikast, et kui esineb esimese tasandi diskrimineeriv tegevus, mis mõjutab otseseid konkurente, kes tegutsevad samal asjaomasel turul, siis piisab selle tõendamisest, et see tegevus võib piirata konkurentsi. Mis puudutab diskrimineerimist järgneval turul, mida käsitletakse põhikohtuasjas, siis ei ole a priori vajalik konkreetselt hinnata mõju kahjustatud ettevõtjate konkurentsipositsioonile.
20 Kuid Euroopa Kohus ei ole siiski veel selgelt määratlenud seda, mil määral tuleb võimaliku turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega konkreetse mõju avaldamist arvesse võtta selle tuvastamisel, kas esineb „ebasoodne konkurentsiolukord“ ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c tähenduses.
21 Selles kontekstis otsustaski Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisão (konkurentsi, regulatsiooni ja järelevalve asjadega tegelev kohus, Portugal) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kui konkurentsiameti haldusmenetluses on tõendeid või kaudseid tõendeid selle kohta, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohaldab ühe jaemüügiettevõtja suhtes diskrimineerivaid tariife, mille tagajärjel pannakse viimane ebasoodsamasse olukorda, võrreldes tema konkurentidega, siis kas selleks, et kvalifitseerida see tegevus „ebasoodsasse konkurentsiolukorda panemisena“ ELTL artikli 102 [teise lõigu] punkti c tähenduses, tuleb ka hinnata selle tagajärje raskust, asjasse puutuvust või olulisust kahjustatud ettevõtja konkurentsipositsioonile ja/või konkurentsivõimele, eriti tema võimele tulla toime hulgipakkumise tasemel kantud kulude erinevusega?
2. Kas ELTL artikli 102 [teise lõigu] punkti c, [15. märtsi 2007. aasta kohtuotsust British Airways vs. komisjon (C‑95/04 P, EU:C:2007:166,) ja 9. septembri 2009. aasta kohtuotsust Clearstream vs. komisjon (T‑301/04, EU:T:2009:317)] on õige tõlgendada nii, et kui konkurentsiameti haldusmenetluses on tõendeid või kaudseid tõendeid selle kohta, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja poolt diskrimineerivate hindade kohaldamisel on „märkimisväärselt väike mõju“ selle jaemüügiettevõtja kuludele, tulule ja tootlusele, siis puuduvad kaudsed tõendid turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja keelatud tegevuse kohta?
3. Või kas vastupidi, sellest üksi ei piisa selleks, et välistada, et kõnealust tegevust võiks pidada turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks ja keelatud tegevuseks ELTL artikli 102 [teise lõigu] punkti c tähenduses, ja see on asjasse puutuv ainult rikkumise toime pannud ettevõtja vastutuse ulatuse või karistuse kindlaksmääramisel?
4. Kas seda, et ELTL artikli 102 [teise lõigu] punktis c ette nähtud olukord peab olema niisugune, mis paneb [kaubanduspartnerid] „ebasoodsasse konkurentsiolukorda“, tuleb tõlgendada nii, et diskrimineerimisest saadav eelis ise peab moodustama teatud miinimumprotsendi asjaomase ettevõtja kulustruktuuris?
5. Kas seda, et ELTL artikli 102 [teise lõigu] punktis c ette nähtud olukord peab olema niisugune, mis paneb [kaubanduspartnerid] „ebasoodsasse konkurentsiolukorda“, tuleb tõlgendada nii, et diskrimineerimisest saadav eelis ise peab vastama konkureerivate ettevõtjate hulgipakkumise keskmiste kulude vahe miinimumsummale?
6. Kas seda, et ELTL artikli 102 [teise lõigu] punktis c ette nähtud olukord peab olema niisugune, mis paneb [kaubanduspartnerid] „ebasoodsasse konkurentsiolukorda“, võib tõlgendada nii, et diskrimineerimisest saadav eelis ise peab asjasse puutuvat turgu ja teenust silmas pidades olema suurem kui [käesolevas eelotsusetaotluses viidatud] tabelites 5–7 märgitud vahed, et käsitada vaidlusalust tegevust keelatud tegevusena?
7. Kui vastus ühele neljandast kuni kuuenda küsimuseni on jaatav, siis kuidas tuleb kindlaks määrata ebasoodsama olukorra see asjasse puutuvuse miinimumlävi asjaomasel jaeturul konkureerivate ettevõtjate kulustruktuuri või keskmiste kulude suhtes?
8. Kui see miinimumlävi määratakse kindlaks, siis kas juhul, kui see lävi jääb igal aastal saavutamata, on võimalik välistada [9. septembri 2009. aasta kohtuotsusest Clearstream vs. komisjon (T‑301/04, EU:T:2009:317)] tulenev eeldus, et tuleb asuda seisukohale, et kaubanduspartnerile võrdväärsete teenuste eest erinevate hindade kohaldamine, mis toimub pidevalt viie aasta jooksul ja mida teeb ettevõtja, kellele kuulub eelneval turul tegelik monopol, ei saa jätta kõnealusele kaubanduspartnerile tekitamata ebasoodsat konkurentsiolukorda?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
22 Oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas mõistet „ebasoodsam konkurentsiolukord“ ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see nõuab, et analüüsitaks turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohaldatavate erinevate hindade konkreetseid tagajärgi kahjustatud ettevõtja konkurentsiolukorrale, ja vajaduse korral seda, kas tuleb arvesse võtta nende tagajärgede olulisust.
23 ELTL artikli 102 esimese lõigu ja teise lõigu punkti c kohaselt on siseturus või selle olulises osas turgu valitsevas seisundis oleval ettevõtjal keelatud rakendada kaubanduspartnerite suhtes võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes nad sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda, kui sellega võidakse mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.
24 Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on ELTL artikli 102 teise lõigu punktis c sätestatud konkreetse diskrimineerimiskeelu eesmärk tagada, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Turgu valitseva seisundiga ettevõtja kaubandustegevus ei tohi kahjustada konkurentsi kaubandusahelas ees- või tagapool oleval turul, st konkurentsi selle ettevõtja tarnijate vahel või klientide vahel. Nimetatud ettevõtja lepingupartnereid ei tohi nende omavahelises konkurentsis soodsamasse ega ebasoodsamasse olukorda asetada (15. märtsi 2007. aasta kohtuotsus British Airways vs. komisjon, C‑95/04 P, EU:C:2007:166, punkt 143). Seega ei ole vajalik, et kuritarvitav tegevus tekitaks tagajärgi turgu valitsevas seisundis ettevõtja enda konkurentsipositsioonile turul, kus ta tegutseb, seoses tema enda võimalike konkurentidega.
25 Selleks et ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c kohaldamise tingimused oleksid täidetud, tuleb tuvastada mitte ainult see, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevus turul on diskrimineeriv, vaid et see võib ka kahjustada seda konkurentsisuhet, st halvendada kõnealuse ettevõtja osade kaubanduspartnerite konkurentsiolukorda, võrreldes teistega (15. märtsi 2007. aasta kohtuotsus British Airways vs. komisjon, C‑95/04 P, EU:C:2007:166, punkt 144 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Selle tuvastamisel, kas turgu valitsevas seisundis ettevõtja poolt tema kaubanduspartnerite suhtes kohaldatavad diskrimineerivad hinnad võivad kahjustada konkurentsi järgneval turul, nagu sisuliselt märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 63, ei tähenda siiski ainuüksi see, et esineb tuntav ebasoodne olukord, mis mõjutab ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldati kõrgemat hinda, võrreldes hinnaga, mida samaväärse teenuse eest kohaldati nende konkurentidele, et konkurentsi kahjustatakse või seda võidakse kahjustada.
27 Nimelt saab omavahel konkureerivate kaubanduspartnerite diskrimineerimist pidada kuritarvitavaks ainult siis, kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevus võib juhtumi kõiki asjaolusid arvestades viia nende kaubanduspartnerite vahelise konkurentsi moonutamiseni. Sellises olukorras ei saa siiski nõuda, et lisaks esitataks tõendeid eraldi iga kaubanduspartneri konkurentsiolukorra tegeliku ja mõõdetava halvenemise kohta (15. märtsi 2007. aasta kohtuotsus British Airways vs. komisjon, C‑95/04 P, EU:C:2007:166, punkt 145).
28 Seega, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 86, tuleb analüüsida juhtumi asjasse puutuvaid asjaolusid tervikuna, et kindlaks teha, kas diskrimineerivad hinnad tekitavad või võivad tekitada ebasoodsa konkurentsiolukorra ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c tähenduses.
29 Mis puudutab küsimust, kas ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c kohaldamisel tuleb arvesse võtta võimaliku ebasoodsama konkurentsiolukorra raskust, siis tuleb märkida, et konkreetse tuntavuse (de minimis) läve kehtestamine ei ole turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kindlaksmääramiseks õigustatud (vt selle kohta 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Post Danmark, C‑23/14, EU:C:2015:651, punkt 73).
30 Siiski peab selleks, et ELTL artikli 102 teise lõigu punktis c viidatud diskrimineeriv hinnapoliitika võiks tekitada ebasoodsama konkurentsiolukorra, see mõjutama selle ettevõtja huve, kelle suhtes kohaldati kõrgemaid hindu, võrreldes tema konkurentidega.
31 Konkurentsiasutus või liikmesriigi pädev kohus, kes viib läbi käesoleva kohtuotsuse punktis 28 viidatud konkreetset analüüsi, on kohustatud arvesse võtma tema menetletava juhtumi kõiki asjaolusid. Selle analüüsi raames võib see asutus või kohus hinnata ettevõtja turgu valitsevat seisundit, läbirääkimispositsiooni seoses hindadega ning nende kehtestamise tingimusi ja korda, nende kehtivuse aega ja suurust ning seda, kas mitte ei rakendata strateegiat tõrjuda järgnevalt turult välja konkurentidega vähemalt sama tõhus kaubanduspartner (vt analoogia alusel 6. septembri 2017. aasta kohtuotsus Intel vs. komisjon, C‑413/14 P, EU:C:2017:632, punkt 139 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Mis puudutab käesolevas asjas esiteks turgu valitsevat seisundit ja läbirääkimispositsiooni hindade kehtestamiseks järgneval turul, siis tuleneb Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et MEO ja NOS on GDA peamised kliendid. Selle kohta täheldab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kaudsed tõendid näitavad, et neil on GDA suhtes teatud läbirääkimispositsioon.
33 Lisaks nähtub Euroopa Kohtule esitatud asjaoludest, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, et GDA hinnataseme tingib seadus, mis kohustab pooli pöörduma kokkuleppe mittesaavutamise korral vahekohtusse. Sellistel asjaoludel – ja nagu juhtus käesolevas asjas vähemalt alates põhikohtuasjas käsitletava vaidlusaluse perioodi teatud hetkest seoses MEO‑le kohaldatavate hindadega – piirdus GDA lihtsalt vahekohtu otsusega määratud tariifide kohaldamisega.
34 Teiseks, mis puudutab põhikohtuasjas käsitletavate tariifide kohaldamise aega ja nende suurust, siis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus esimesena, et erinevaid hindu kohaldati ajavahemikul 2010–2013. Teisena märgib ta, et mis puudutab MEO poolt GDA‑le igal aastal makstavat summat, siis nähtub andmetest, mis on esitatud konkurentsimeti 3. märtsi 2016. aasta otsuses kaebuse menetlemise lõpetamise kohta ja mille täpsust võiks eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollida, et need summad moodustasid suhteliselt väikse protsendi MEO kogukuludest, mida ta kandis seoses tasulise televisiooni signaalile juurdepääsu teenuse jaepakkumisega, ja et tariifide erinevus mõjutas vähe MEO sellega seotud tulu. Kuid nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 104, kui erinevate hindade mõju kuludele, mida kannab ettevõtja, kelle hinnangul on talle kahju tekitatud, või ka selle ettevõtja tootlusele või tulule ei ole märkimisväärne, võib sellest järeldada, et need erinevad hinnad ei mõjuta kuidagi selle ettevõtja konkurentsipositsiooni.
35 Kolmandaks on oluline märkida, et sellises olukorras nagu see, mis esineb põhikohtuasjas, kus erinevate hindade kohaldamine puudutab vaid järgnevat turgu, ei ole turgu valitsevas seisundis ettevõtjal üldjuhul mingit huvi tõrjuda järgnevalt turult välja ühte oma kaubanduspartneritest. Igal juhul ei nähtu Euroopa Kohtule esitatud toimikust seda, et GDA‑l oleks see eesmärk olnud.
36 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kõiki eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes kindlaks teha, kas põhikohtuasjas võisid kohaldatud erinevad hinnad põhjustada MEO ebasoodsama konkurentsiolukorra.
37 Arvestades eeltoodut, tuleb esitatud küsimustele vastata, et mõistet „ebasoodne konkurentsiolukord“ ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c tähenduses tuleb tõlgendada nii, et kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohaldab järgneva turu kaubanduspartnerite suhtes diskrimineerivaid hindu, tuleb sellena käsitleda olukorda, kus niisugune tegevus võib moonutada konkurentsi nende kaubanduspartnerite vahel. Selleks et tuvastada niisugune „ebasoodne konkurentsiolukord“, ei tule tõendada konkurentsipositsiooni tegelikku ja mõõdetavat halvenemist, vaid see järeldus peab põhinema juhtumi kõigi asjasse puutuvate asjaolude analüüsil, mis lubab asuda seisukohale, et see tegevus mõjutab ühe või mitme sellise kaubanduspartneri kulusid, kasumit või muid asjasse puutuvaid huve, mistõttu võib see tegevus mõjutada seda konkurentsipositsiooni.
Kohtukulud
38 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
Mõistet „ebasoodne konkurentsiolukord“ ELTL artikli 102 teise lõigu punkti c tähenduses tuleb tõlgendada nii, et kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohaldab järgneva turu kaubanduspartnerite suhtes diskrimineerivaid hindu, tuleb sellena käsitleda olukorda, kus niisugune tegevus võib moonutada konkurentsi nende kaubanduspartnerite vahel. Selleks et tuvastada niisugune „ebasoodne konkurentsiolukord“, ei tule tõendada konkurentsipositsiooni tegelikku ja mõõdetavat halvenemist, vaid see järeldus peab põhinema juhtumi kõigi asjasse puutuvate asjaolude analüüsil, mis lubab asuda seisukohale, et see tegevus mõjutab ühe või mitme sellise kaubanduspartneri kulusid, kasumit või muid asjasse puutuvaid huve, mistõttu võib see tegevus mõjutada seda konkurentsipositsiooni.
Allkirjad