Language of document : ECLI:EU:C:2005:753

Kohtuasi C‑280/04

Jyske Finans A/S

versus

Skatteministeriet

(Vestre Landsret’i (Taani) eelotsusetaotlus)

Kuues käibemaksudirektiiv – Artikli 13 B osa punkt c – Maksuvabastused – Maksuvabastus mahaarvamisõiguse alla mitte kuuluvate kaupade tarnimisel – Kasutatud sõidukite edasimüümine liisinguühingu poolt – Artikkel 26a – Kasutatud kaupade müügi maksustamise erikord

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused – Maksuvabastus mahaarvamisõiguse alla mitte kuuluvate kaupade tarnimisel – Liikmesriigi õigusnormid, mis kehtestavad käibemaksu tehingutele, mille alusel maksukohustuslane müüb pärast oma ettevõtte vara hulka arvamist edasi kaupu, mis ei kuulu mahaarvamisõigusest kehtestatud erandi alla – Lubatavus

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 13 B osa punkt c ja artikli 17 lõige 6)

2.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Kasutatud kaupade erikord – Maksukohustusliku vahendaja mõiste – Ettevõtja, kes müüb edasi kasutatult oma liisingutegevuse tarvis soetatud sõidukeid – Hõlmamine

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 26a A osa punkt e)

1.        Kuuenda direktiivi 77/388, muudetud direktiiviga 94/5, artikli 13 B osa punkti c sätteid, mis on seotud vastavalt selle direktiivi artikli 17 lõikele 6 mahaarvamisõigusest kehtestatud erandi alla mitte kuuluvate kaupade tarnimisega, tuleb tõlgendada selliselt, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis kehtestavad käibemaksu tehingutele, mille alusel maksukohustuslane müüb pärast oma ettevõtte vara hulka arvamist edasi kaupu, mille omandamisel ei saanud nimetatud direktiivi 77/388 (muudetud redaktsioonis) artikli 17 lõike 6 kohaselt käibemaksu maha arvata ka juhul, kui kõnesolevad kaubad on soetatud maksukohustuslastelt, kellel ei olnud võimalik neilt käibemaksu deklareerida ja mis seetõttu ei anna õigust käibemaksu mahaarvamiseks.

Kuna ühenduse õigus ei sisalda käesoleval hetkel ühtegi sätet, milles oleks loetletud kulutused, mis on käibemaksu mahaarvamise õiguse alt välja arvatud, on liikmesriikidel õigus säilitada oma õigusaktides sisalduvaid sellekohaseid erandeid niikaua, kui ühenduse seadusandja kehtestab ühenduse erandite süsteemi. Kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti c sätetega ette nähtud maksuvabastused kehtivad seega ainult selliste kaupade tarnimisel, mille omandamisel ei võinud liikmesriigi õiguse kohaselt käibemaksu maha arvata. Kõnealuse artikli sätteid ei saa sellega seoses tõlgendada ühelgi viisil, mis teeb võimalikuks vältida sellise maksukohustuslase topeltmaksustamise olukorda sattumist, kes ei saa ühtegi sellist maksuvabastust kasutada.

(vt punktid 23, 24, 26, resolutiivosa punkt 1)

2.        Kuuenda direktiivi 77/388, muudetud direktiiviga 94/5, artikli 26a A osa punkti e, mis on seotud maksukohustuslike vahendajate poolt kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete tarnimisel saadud kasumi maksustamise erikorraga, tuleb tõlgendada selliselt, et ettevõtjat, kes oma tavalise tegevuse käigus müüb edasi sõidukeid, mida ta on soetanud kasutatult oma liisingutegevuse tarvis ja kelle jaoks edasimüük ei ole kasutatud kauba omandamise hetkel mitte peaeesmärk, vaid kõigest teisejärguline, liisingule andmisega kaasnev kõrvaleesmärk, võib pidada „maksukohustuslikuks vahendajaks” selle sätte tähenduses.

Kasutatud sõidukite müümise turul looks liisingule andmisega tegelevate ettevõtjate poolt teostatavate tarnete puhul kogu müügihinna maksustamine konkurentsimoonutuse viimaste kahjuks ja muu hulgas nende kasutatud sõidukitega kauplevate ettevõtjate kasuks, kellele kasumi maksustamise erikord on soodne. Selleks et vastata omandajate õiguspärasele ootusele maksta samakvaliteediliste sõidukite eest sama hinda, olenemata sellest, kas müüjateks on kasutatud sõidukitega kauplemisega või liisingule andmisega tegelev ettevõtja, ei saa viimane lisada müügihinnale tema poolt tasumisele kuuluvat sisendkäibemaksu, ilma selle tagajärjel enda kasumit vähendamata. Seega võimaldab kuuenda direktiivi artiklis 26a ette nähtud erikorra kohaldamine neil asjaoludel tegutsevatel liisinguettevõtjatel saavutada just seda ühenduse seadusandja poolt selle erikorra vastuvõtmisel seatud eesmärki, milleks on topeltmaksustamise ja konkurentsimoonutuste vältimine kasutatud kaupade valdkonnas.

(vt punktid 28, 40, 41, 44, resolutiivosa punkt 2)