ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)
6. veebruar 2007(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi TDK taotlus – Varasem ühenduse kujutismärk TDK – Varasemad siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid TDK – Suhteline keeldumispõhjus – Maine – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõige 5
Kohtuasjas T‑477/04,
Aktieselskabet af 21. november 2001, asukoht Brande (Taani), esindaja: advokaat C. Barret Christiansen,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: S. Laitinen ja G. Schneider,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus
TDK Kabushiki Kaisha (TDK Corp.), asukoht Tokyo (Jaapan), esindaja: barrister A. Norris,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 7. oktoobri 2004. aasta otsuse (asi R‑364/2003‑1) peale, mis on tehtud vastulausemenetluses TDK Kabushiki Kaisha (TDK Corp.) ja Aktieselskabet af 21. november 2001 vahel,
EUROOPA ÜHENDUSTE
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees R. García-Valdecasas, kohtunikud J. D. Cooke ja I. Labucka,
kohtusekretär: kohtusekretäri asetäitja B. Pastor,
arvestades 14. detsembril 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 18. aprillil 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 18. aprillil 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 13. septembri 2006. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 21. juunil 1999 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; EKL eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk TDK. Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 25. Asjaomased kaubad vastavad järgnevatele kirjeldustele: „rõivad, jalatsid, peakatted”. Kaubamärgi registreerimise taotlus avaldati 24. jaanuari 2000. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 8/2000.
3 TDK Kabushiki Kaisha (TDK Corp.) esitas 25. aprillil 2000 selle kaubamärgi registreerimisele vastulause.
4 Vastulause tugines ühele ühenduse kaubamärgile ning 35‑le varasemale siseriiklikule kaubamärgile, mis olid registreeritud kõnealuse kokkuleppe klassi 9 kuuluvate kaupade jaoks (eelkõige: „heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur”).
5 Asjaomased varasemad kaubamärgid olid kas sõnamärk TDK või järgmine sõna- ja kujutismärk:
6 Vastulause toetuseks viitas menetlusse astuja määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktile b ning artikli 8 lõikele 5. Vastulause oli esitatud kõigi registreerimise taotluses nimetatud kaupade suhtes. Oma varasemate kaubamärkide maine olemasolu tõendamiseks esitas menetlusse astuja vastavad lisad, märgetega A‑R.
7 Vastulausete osakond tuvastas 28. märtsi 2003. aasta otsuses, et segiajamise tõenäosus määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses puudub. Samas rahuldas ta vastulause selle määruse artikli 8 lõike 5 alusel ning lükkas ühenduse kaubamärgi taotluse tagasi.
8 Hageja esitas 27. mail 2003 eelnimetatud otsuse peale määruse nr 40/94 artiklite 57‑62 alusel kaebuse.
9 Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda jättis 7. oktoobri 2004. aasta otsusega (asi R 364-2003-1) (edaspidi vaidlustatud otsus) hageja kaebuse rahuldamata, kinnitades vastulausete osakonna otsust.
Poolte nõuded
10 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
11 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Poolte argumendid
Hageja argumendid
12 Hageja esitab oma hagi toetuseks üheainsa väite, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumisest.
13 Hageja väidab esiteks, et menetlusse astuja ei ole suutnud tõendada, et varasematel kaubamärkidel on selline eristusvõime või maine, mis annaks alust kohaldada nende suhtes määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 ette nähtud ulatuslikku kaitset.
14 Selles osas väidab hageja, et menetlusse astuja esitatud lisadel, millega sooviti tõendada varasemate kaubamärkide maine olemasolu, puudub tõendusjõud. Näiteks menetlusse astuja esitatud turu-uuring (lisa O) tehti vahetult pärast Göteborgi 1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlusi, st mitu aastat enne asjaomase kaubamärgitaotluse esitamist. Sellest ajast alates võib varasemate kaubamärkide tuntus olla asjaomase avalikkuse silmis kiiresti vähenenud. Hageja lisab, et asjaomast menetlusse astuja tellitud uuringut ei saa pidada nii usaldusväärseks kui sõltumatut uuringut. Kohtuistungil märkis hageja, et lisas O ei olnud märgitud küsitletud isikute valimit ja isikute arvu, kes asjaomaseid meistrivõistlusi jälgisid ega võetud arvesse teatud liiki vastuseid. Ta lisas, et menetlusse astuja oli nimetatud lisa O põhjal teinud ilmselgelt väärasid järeldusi, kuna uuringus ei olnud kirjas, et varasemate kaubamärkide tuntuse aste on Saksa, Rootsi ja Suurbritannia elanike hulgas kuni 85%.
15 Hageja rõhutab samuti, et ühtlustamisameti väljakujunenud praktika kohaselt annab ainult jõuline turustrateegia kaubamärgile eristusvõime või maine. Kuigi menetlusse astuja esitatud lisad tõendavad varasemate kaubamärkide kasutamist teatavates liidu liikmesriikides ühe tootekategooria suhtes, siis ei vasta need Euroopa Kohtu kasutatavatele kaubamärgi poolt asjaomase avalikkuse seas omandatud maine tõendamise tingimustele (Euroopa Kohtu 14. septembri 1999. aasta otsust kohtuasjas C-375/97: General Motors, EKL 1999, lk I-5421, punktid 26 ja 27).
16 Lisaks tuleb meeles pidada seda, et menetlusse astuja tõendatud turunduskulud jaotuvad suurele osale ühenduse territooriumist. Seetõttu, isegi kui lisad A–R võivadki tõendada, et varasemaid kaubamärke kasutati teataval ajavahemikul suurel osal ühenduse territooriumist ja neid on esitletud meedias ning kasutatud sponsorluses, siis ei tõenda need seda, et asjaomased varasemad kaubamärgid on omandanud eristusvõime või suure ning kestva tuntuse.
17 Hageja leidis kohtuistungil Esimese Astme Kohtu küsimusele vastates, et lisasid A–R tuleb hinnata tervikuna. Samas märkis ta, et isegi sel juhul ei tõenda need lisad varasemate kaubamärkide maine olemasolu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses.
18 Hageja väidab lisaks, et isegi kui eeldada varasemate kaubamärkide eristusvõime või tuntuse olemaolu tõendatust, ei ole teised määruse 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimused täidetud.
19 Selles osas märgib hageja esiteks, et ei ole esitatud tõendeid varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise või kahjustamise kohta, mille tõendamiskoormus on menetlusse astujal.
20 Tegelikult tundub menetlusse astuja esitatud lisade põhjal, et viimane turustab laia tootevalikut eriteadmistega sihtrühmale, st meditsiini- või tööstusasjatundjatele, valdkondades, milles hageja üldse ei reklaami ega müü oma tooteid. Isegi kui menetlusse astuja turustab teatavaid kaupu avalikkuse hulka kuuluvatele lõpptarbijatele, turustatakse hageja kaupu teist liiki kauplustes.
21 Asjaolu, et menetlusse astuja on asjaomaseid varasemaid kaubamärke rõivastele juba kinnitanud, ei muuda eespool esitatud hinnangut, kuna need kaubamärgid kinnitati üksnes sportlaste võistlusnumbritele või teatavat kaubamärki kandvatele (nt Adidas) T-särkidele. Nende asjaolude tõttu ei tekita varasemad kaubamärgid avalikkuse tajus sidet asjaomaste rõivastega, vaid neid seostatakse ainult reklaami- või sponsorluskampaaniaga.
22 Nii leiab hageja, et see, et talle antakse kaubamärgi TDK kasutamise ainuõigus üksnes kaupade „rõivad, jalatsid, peakatted” jaoks, ei loo talle ei võimalust varasemate kaubamärkide eristusvõimet või mainet ära kasutada ega ka saada kasu menetlusse astuja turustrateegiast.
23 Menetlusse astuja selle argumendi kohta, mille kohaselt kaubamärgi TDK kasutamine hageja poolt avaldab menetlusse astujale kahjulikku mõju ning mille kohaselt loovad tarbijad seose menetlusse astuja ja hageja vahel, vastab hageja, et menetlusse astuja kasutab asjaomaseid kaubamärke võrreldes kaupadega, mille jaoks asjaomast kaubamärki taotletakse, olemuselt ja kasutusalalt teistsuguste kaupade jaoks. Samuti erinevad oluliselt nende kaupade turustuskanalid, müügikohad ja kasutus ning nad ei täienda teineteist ka konkurentsi mõttes. Sellest tulenevalt ei ole kuvandi kirjeldatud üleminek tõenäoline, mistõttu on võimatu, et hageja võiks varasemate kaubamärkide väidetavalt omandatud eristusvõimet või mainet ära kasutada.
24 Menetlusse astuja argument, mille kohaselt võidakse varasemate kaubamärkide lahjendamise või kaubamärgi TDK kasutamisega halva kvaliteediga kauba jaoks menetlusse astuja mainet alandada, ilma et ta saaks seda keelata, ei ole hageja arvates põhjendatud. Viimane leiab, et tarbijad võivad asjaomaseid kaubamärke selgesti eristada. Peale selle väidab hageja, et ta müüb üksnes luksuskaupu ning teeb kõrgetasemelist reklaami, milles kasutatakse tippmodelle. Laiemalt võttes ei loo taotletavat kaubamärki kandvad kaubad negatiivset või kahjulikku kuvandit.
25 Lõpuks esitas hageja oma märkused lisade A–R kohta. Ta märkis et, teatavad menetlusse astuja esitatud lisad ei tõenda tähise TDK kasutamist kaubamärgina. Peale selle on varasemate kaubamärkide kasutamise intensiivsus väiksem, kui väidab menetlusse astuja. Kohtuistungil väitis hageja eelkõige, et lisades ei olnud esitatud menetlusse astuja müügikäibe numbreid ei kõnealuste kaupade ega turunduse ja sponsorluse osas. Samas aga on see teave eriti tähtis.
Ühtlustamisameti argumendid
26 Ühtlustamisamet meenutab esiteks seda, et apellatsioonikoda tunnistas määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 käesolevas asjas kohaldatavaks ja leidis menetlusse astuja esitatud tõendite alusel, et viimane oli vaidlustatud otsuse punktis 29 käsitletud asjaolusid tõendanud (vt allpool punkt 53). Sellest tulenevalt võis apellatsioonikoda jõuda vaidlustatud otsuse punktides 31–32 esitatud järeldustele, nagu arvas ka vastulausete osakond, et menetlusse astuja varasemate kaubamärkide suhtes saab kohaldada määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 ette nähtud ulatuslikku kaitset ning neil on nende maine tõttu tugev eristusvõime.
27 Ta väidab, et apellatsioonikoda ei teinud varasemate kaubamärkide maine kohta hinnangu andmisel ühtegi viga. Menetlusse astuja esitatud tõendite osas vaatas apellatsioonikoda asjaomased 18 lisa õigesti läbi tervikuna mitte eraldi. Kõnealuste lisade põhjalikul läbivaatamisel arvestati poolte asjassepuutuvate märkustega.
28 Territooriumi osas, mille suhtes tuleb maine olemasolu tuvastada, leidis ühtlustamisamet, et menetlusse astuja suutis tõendada, et varasemad kaubamärgid olid eriti tuntud Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis ja Ühendkuningriigis, millega täideti siseriikliku ja ühenduse tasemel maine olemasolu tingimus.
29 Peale selle nõustub ühtlustamisamet täielikult apellatsioonikoja hinnanguga, mille kohaselt vastulausemenetluses esitatud tõendid tõendasid asjaomase maine tekkimist ja säilitamist pikaajalise aktiivse sponsorlustegevuse kaudu. Ta nõustub ka apellatsioonikoja hinnanguga selle kohta, et on loodud ja säilitatud suur maineväärtus (goodwill), mis on jätkuva kasvu ja investeeringute alus.
30 Seega on ühtlustamisameti arvates ilmne, et varasemad kaubamärgid on omandanud suure maine, kuna lisas O esitatud uuringu põhjal tunneb neid suur osa ühenduse asjaomasest avalikkusest, olgugi et – nagu hageja väitis –märkis ühtlustamisamet kohtuistungil (vt eespool punkt 14) siiski seda, et lisa O ei vasta ühtlustamisameti poolt arvesse võetavatelt turu-uuringutelt tavaliselt nõutavatele koostamistingimustele.
31 Seejärel peab ühtlustamisamet põhjendamatuteks neid hageja argumente, mille kohaselt menetlusse astuja ei ole tõendanud, et taotletava kaubamärgi kasutamisega kasutatakse ära varasemate kaubamärkide eristusvõimet või mainet ning et kuna asjaomased kaubad on väga erinevad, siis ei kasuta kaubamärgi TDK kinnitamine hageja poolt turustatavatele rõivastele ära asjaomast eristusvõimet või menetlusse astuja tehtud investeeringuid.
32 Ta väidab, et apellatsioonikoda kohaldas varasema kaubamärgi eristusvõime ärakasutamise või kahjustamise mõisteid õigesti. Seega leidis apellatsioonikoda õigesti, et menetlusse astuja esitatud tõendid tõendavad asjaolu, et suur osa avalikkusest tajub menetlusse astuja omandanud mainet, eelkõige teatavate kaupade tootjana ja spordiürituste ning popmuusikatähtede kontsertide sponsorina.
33 Ühtlustamisameti arvates ei ole asjakohane ega põhjendatud hageja argument, mille kohaselt ta kavatseb asjaomast kaubamärki kasutada üksnes rõivaste jaoks (vt eespool punkt 22), mistõttu ta ei kasutaks kõnealust kaubamärki ära ega ka kahjustaks seda, kuna avalikkus eristab asjaomaseid kaubamärke ning kaupu.
34 Kuigi menetlusse astuja ei ole tõendanud ei varasemate kaubamärkide olemasolu rõivasektoris ega seda, et avalikkus oleks teadlik nende kaubamärkide seotusest kõnealuse sektoriga, ei ole kaupade sarnasus määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimus. Varasema kaubamärgi tuntuse kahjustamine ei ole vajalik tingimus. Piisab sellest, kui eristusvõimet kahjustatakse, mis ei eelda ilmtingimata kaubamärgi väärtuse vähenemist või selle kahjustamist.
35 Selles osas ei luba ühtlustamisameti väitel miski välistada, et hageja ei tooda spordirõivaid (või spordijalatseid või -peakatteid) ega kinnita neile tähist TDK. Seetõttu, kuna taotletav kaubamärk on menetlusse astuja ühe ja/või teise asjaomase varasema kaubamärgiga identne, viitab kõik sellele, et asjaomane avalikkus võib arvata, et hageja müüdavad kaubad on toodetud menetlusse astuja erinevate sponsorlustegevuste raames menetlusse astuja poolt või tema antud litsentsi alusel.
36 Lõpuks määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 viimase kohaldamistingimuses osas, mis käsitleb tungival põhjusel kasutamist, väidab ühtlustamisamet, et kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta soovib kasutada taotletavat kaubamärki tungival põhjusel, jagab ühtlustamisamet apellatsioonikoja arvamust, mille kohaselt kasutataks taotletavat kaubamärki tungiva põhjuseta.
Menetlusse astuja argumendid
37 Menetlusse astuja toetab põhimõtteliselt ühtlustamisameti argumente.
38 Varasemate kaubamärkide maine osas rõhutab ta ühtlustamisametile esitatud tõenditest tulenevaid teatavaid punkte, nagu asjaolu, et tema käive oli Euroopas 1996. aastal 628 miljonit USA dollarit. Samuti märgib ta seda, et kõik Euroopas müüdud kassetid on ka Euroopas toodetud.
39 Eespool viidatud General Motors’i kohtuotsuses käsitletud kriteeriumite osas, mis puudutavad turuosa, väidab ta, et tal on üks Euroopa suurimaid turuosi. Teise kriteeriumi osas, mis on seotud kasutuse intensiivsusega, varasemate kaubamärkide geograafilise ulatuse ning kasutamise kestvusega, väidab menetlusse astuja põhimõtteliselt, et varasemate kaubamärkide kasutamise intensiivsus on seotud tema suurte turuosadega, sellega, et ta alustas oma tegevusega Euroopas juba 1973. aastal ja et ta on neid sellest ajast alates edasi arendanud, ning et tema tooteid on asjaomaste kaubamärkide all reklaamitud kõigis Euroopa Liidu riikides. Ta rõhutab samuti, et tema sponsorlustegevused on muutnud asjaomased varasemad kaubamärgid veelgi tuntumaks. Menetlusse astuja sponsoreeritud muusika- ja spordiüritused on muutnud avalikkust nende kaubamärkide suhtes teadlikemaks ulatuses, mis selgesti ületab kõnealuste kaubamärkide müüki.
40 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamise osas teiste maine olemasolu puudutavate kriteeriumite kohta väidab menetlusse astuja, et hageja argument, mille kohaselt ei saa varasemad kaubamärgid igal juhul tekitada kahju, kuna taotletav kaubamärk on mõeldud luksusrõivastele kinnitamiseks, ei ole asjakohane ja et kahju esineb hoolimata sellest, kas tegemist on lukskaupadega või mitte. Kohtuistungil märkis menetlusse astuja veel, et miski ei luba välistada, et hageja ei müü T-särke, millele on kinnitatud tähis TDK isegi tema poolt sponsoreeritud üritustel.
41 Menetlusse astuja rõhutab samuti, et hageja väidetav segiajamise tõenäosuse puudumine ei ole määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamise osas määrav.
42 Menetlusse astuja märgib lõpuks, et hageja ei ole esitanud ühtki tõendit taotletava kaubamärgi tungival põhjusel kasutamise kohta.
Esimese Astme Kohtu hinnang
43 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 ette nähtud varasema kaubamärgi laiem kaitse eeldab mitmete tingimuste täitmist. Esiteks peab varasem väidetavalt mainekas kaubamärk olema registreeritud. Teiseks peavad viimatimainitud kaubamärk ning taotletav kaubamärk olema identsed või sarnased. Kolmandaks peab varasem ühenduse kaubamärk olema omandanud ühenduses maine, või varasem siseriiklik kaubamärk olema omandanud asjaomases liikmesriigis maine. Neljandaks peab taotletava kaubamärgi kasutamisel olema vähemalt üks järgnevatest tingimusest: i) varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet kasutatakse ära või ii) varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet kahjustatakse. Lõpuks peab selline taotletava kaubamärgi kasutamine toimuma tungiva põhjuseta.
44 Käesoleval juhul on selge, et taotletav kaubamärk on identne või sarnane varasemate kaubamärkidega (vaidlustatud otsuse punkt 25) ning et viimased on registreeritud.
45 Peale selle on apellatsioonikoda tuvastanud, et taotletava kaubamärgi kasutamisel kasutataks varasemate kaubamärkide eristusvõimet või mainet ära ja kuna määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimused on alternatiivsed, siis ei kontrollinud ta, kas eespool punkti 43 alapunkti ii) all esitatud tingimus on täidetud. Samuti on selge, et hageja ei ole esitanud väidet tungiva põhjuse kohta määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses.
46 Nende asjaolude tõttu tuleb esiteks teha kindlaks, kas varasemad kaubamärgid on omandanud maine ja teiseks, kas taotletava kaubamärgi kasutamine tähendaks varasemate kaubamärkide eristusvõime või maine ärakasutamist.
Maine
47 Hageja väidab põhimõtteliselt, et apellatsioonikoda on teinud menetlusse astuja esitatud lisade tõendusväärtuse hindamisel varasemate kaubamärkide mainet ja eristusvõimet määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses tuvastades vea.
48 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 ei ole maine mõistet määratletud. Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 5 lõike 2, mille normatiivne sisu on sisuliselt identne määruse nr 40/94 artikli 8 lõikega 5, tõlgendamist puudutavast Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et mainet käsitleva tingimuse täitmiseks peab varasemat siseriiklikku kaubamärki seda tähistatavate kaupade või teenuste kaudu tundma märkimisväärne osa asjaomasest avalikkusest.
49 Selle tingimuse kontrollimisel tuleb arvestada kõiki antud juhul olulisi asjaolusid, milleks on eelkõige kaubamärgi turuosa; selle kaubamärgi kasutamise intensiivsus, geograafiline ulatus ja kestus ning ettevõtja poolt selle reklaamimiseks tehtud investeeringute ulatus (eespool viidatud kohtuotsus General Motors, punktid 26 ja 27). Euroopa Kohus märkis eespool viidatud kohtuotsuses General Motors, et ei asjaomase direktiivi artikli 5 lõike 2 sõnastus ega ka mõte anna alust eeldada, et varasem kaubamärk on tuntud kindlaksmääratud protsendile asjaomasest avalikkusest (punkt 25) ning et selle maine oli olemas olulisel osal asjaomasest territooriumist (punkt 28). Esimese Astme Kohus on kahes otsuses otseselt (Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑8/03: El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pucci (EMILIO PUCCI), EKL 2004, lk II‑4297, punkt 67) või kaudselt (Esimese Astme Kohtu 25. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑67/04: Spa Monopole vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Spa-Finders Travel Arrangements (SPA-FINDERS), EKL 2005, lk II‑1825, punkt 34) selles Euroopa Kohtu otsuses väljendatud kriteeriumidele viidanud.
50 Esimese Astme Kohus sedastab kõigepealt, et vaidlustatud otsuses (punkt 26) viidatakse eespool nimetatud General Motors’i kohtuasjas määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses maine olemasolu hindamiseks kohaldatud kriteeriumidele õigesti.
51 Esimese Astme Kohus leiab lisaks, et apellatsioonikoda ei teinud menetlusse astuja esitatud tõendite hindamisel varasemate kaubamärkide maine olemasolu tuvastades viga.
52 Ta võttis vaidlustatud otsuse punkti kohaselt 27 lisasid A‑R õigesti tervikuna arvesse ja keskendus eelkõige asjaomaste varasemate kaubamärkide kasutamise intensiivsusest, kestusest ja geograafilisest ulatusest tehtavatele järeldustele.
53 Apellatsioonikoda märgib vaidlustatud otsuse punktis 29, et menetlusse astuja on vastulausete osakonna menetluses tõendanud, et:
– „ta [tegutses] Euroopa turul alates 1973. aastast”;
– „ta too[tis] audio- ja videokassettide koostisosi 1988. aastast alates Euroopas”;
– „tal o[li] müügikontoreid Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Rootsis, Poolas ja Ühendkuningriigis”;
– „peale ühenduse kaubamärgi o[li] tal siseriiklikke nii sõnamärgi TDK kui ka sõna- ja kujutismärgi TDK või mõlema registreeringuid 12-s Euroopa ühenduse liikmesriigis, millistest viimane pärineb aastast 1969”;
– „ta o[li] oma kaubamärke TDK kasutades omandanud ajavahemikul oktoobrist 1998 kuni septembrini 1999 49,5%-suuruse 8 mm videokassettide turuosa Suurbritannias ja 22,1%-suuruse asjaomase turuosa Euroopas ning samal ajavahemikul oli tema audiokassettide turuosa Suurbritannias 64,1 % ja Euroopas 39,3 %”;
– „ta o[li] oma kaubamärke kasutades sponsoreerinud viit muusikaturneed- või üritust Euroopas, kus esinesid Rolling Stones (1990), Paul Mc Cartney (1991), Phil Collins (1994), Tina Turner (1996) ja Janet Jackson (1998); kõiki kergejõustiku maailmameistrivõistlusi alates aastast 1983; mõnel korral Soome kergejõustiku ning jäähoki rahvuskoondist, Itaalia jalgpalliklubi AC Milan, Madalmaade jalgpalliklubi Ajax Amsterdam, Hispaania korvpalliklubi TDK Manresa, Rootsi korvpalliklubi Uppsala Gators ning Inglise jalgpalliklubiCrystal Palace”;
– „asjaomane kaubamärk [oli] kas trükitud võistlusnumbritele või otse spordirõivastele, neid rõivaid turus[tati] kaubamärgiga TDK ning nende hulka kuulusid põhiliselt spordirõivad, nagu jalgpallisärgid ja -püksid, korvpallisärgid ja -püksid, spordidressid jne”;
– „asjaomased kaubamärgid olid paigu[tatud] ümber staadioni, tulemustabloodel, õhupallidel jne”.
54 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 30, et nii eelmises punktis viidatud kaubanduslik- kui ka sponsorlustegevus leidis aset üle kogu Euroopa ning eeldasid suuri raha, aega ja tööpanust nõudnud investeeringuid. Ta märgib lisaks, et asjaomaseid sponsoreeritud üritusi kanti tihti üle televisioonis või salvestati, mistõttu varasemate kaubamärkide tutvustamine avalikkusele on olnud sagedasem.
55 Apellatsioonikoda hindas vaidlustatud otsuse punktides 31 ja 32 menetlusse astuja esitatud tõendeid ja tuvastas varasemate kaubamärkide maine ning eristusvõime. Ta märkis selles osas, et:
„Apellatsioonikoja arvates annavad eelkäsitletud tõendid tunnistust suurt raha, aega ja tööpanust nõudnud investeeringutest, mis kestsid vastulause esitaja audio- ja videokassettide kaubamärgi reklaamimisel märkimisväärset ning ebatavaliselt pikka aega. Asjaolu, et turu-uuringu tulemused esitatakse koos tegelike müügikäibe numbrite ning teabega reklaami kohta, toetab vastulause esitaja kõiki argumente, mis puudutab tema kaubamärkide mainet ning üldtuntust.
Esitatud tõenditest ilmneb asjaolu, et märkimisväärse aja jooksul on loodud ja alalhoitud sponsorlusega seotud maine ning et on pandud alus suurele üldtuntusele ning eriomasele maineväärtusele, mis õigustab investeeringute jätku. Vastulause esitaja esitatud tõenditest ning sponsorlusega oma kaubamärki reklaamimiseks tehtud investeeringutest ilmneb selgesti, et asjaomane kaubamärk on omandanud suure maine, mis tuleneb asjaolust, et see kaubamärki on ühenduse märkimisväärselt suure osa avalikkuses seas tuntud. Kuna sellised tegevused nagu kergejõustik, korvpall, jalgpall ja muusikaüritused tekitavad „fännide”, muusikatähtede, jalgpallivõistkondade ja kõnealuse spordiala võistkondade imetlejate seas kiindumust ja lojaalsust, siis on apellatsioonikoda veendunud, et vastulause esitaja kaubamärgi ja tema nimetaud tegevuste vaheline seos on tekitanud suure üldtuntuse ning loonud maine, mis ületab üksnes selle kaubamärgi kaupadega seostamist. Nagu vastulausete osakond sedastas, on seetõttu vastulause esitajal määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 alusel õigus tugineda oma kaubamärgi laiemale kaitsele. Sellest tulenevalt on asjaomasel kaubamärgil sõltumata sellest, kas sellel tegelikult on olemuslik eristusvõime ning hoolimata asjaolust, et tähisel TDK ei ole seost ühegi vaidlusaluse kaubaga, omandatud maine tõttu tugev eristusvõime.”
56 Esimese Astme Kohus leiab kohtuasja toimiku põhjal, et vaidlustatud otsuse punktides 29–32 tehtud järeldustega tuleb nõustuda. Lisasid A–R tervikuna arvestades on menetlusse astuja tõendanud oma kaubandustegevuse olemust ja ulatust Euroopas alates 1988. aastast, tõendades varasemaid kaubamärke kandvate kaupade tootmist, turustamist, sponsorlust ja reklaamimist sh suure rahvaarvuga liikmesriikides.
57 Lisaks tuleb märkida, et asjaomaseid varasemaid kaubamärke kandvate kaupade, nagu Euroopa kodudes laialt levinud audio- ja videokassettide müügimaht ning suurele vaatajaskonnale huvi pakkuvate ürituste, mille ajal neid kaubamärke kasutatakse, sponsoreerimise ulatus, sagedus ja korrapärasus toetavad apellatsioonikoja hinnangut, mille kohaselt kõnealused varasemad kaubamärgid täidavad kohtupraktika kohase maine kriteeriumi, st need on avalikkuse olulise osa seas tuntud.
58 Seoses menetlusse astuja varasemate kaubamärkide maine tõendamiseks määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses (vt eespool punktid 14 ja 15) esitatud lisade, eriti lisa O tõendusjõu väidetava puudumisega tuleb märkida, et isegi kui eeldada, et see tõendusjõud on ebapiisav, ei saa see asjaolu lükata ümber eespool punktides 56 ja 57 tehtud järeldusi. Apellatsioonikoda tugines tegelikult oma asjaomaste varasemate kaubamärkide maine kontrollimisel menetlusse astuja esitatud lisadele tervikuna. Nende koosmõjus vaatlemisest ilmneb, et apellatsioonikoda ei teinud kõnealuste lisade tõendusjõu tervikuna hindamisel viga.
59 Seega ei ole põhjust tühistada vaidlusalust otsust seoses käsitletavate varasemate kaubamärkide maine olemasoluga määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses.
Varasemate kaubamärkide eristusvõime või maine ärakasutamine
60 Seetõttu tuleb kontrollida, kas taotletava kaubamärgi kasutamine kujutaks endast varasemate kaubamärkide eristusvõimet või maine ärakasutamist.
61 Apellatsioonikoda esitas selles osas (vaidlustatud otsuse punktid 33‑39) põhjused, miks ta leiab, et selline ärakasutamine leiaks aset ning toob eelkõige välja järgmised põhjendused:
„37 Apellatsioonikoja arvates tõendavad vastulause esitaja esitatud tõendid seda, et maine, mille ta on omandanud, ei ole suure osa avalikkuse silmis mitte üksnes teatavate kaupade tootja maine, vaid see kajastab ka tema sponsorlustegevusi, mis on seotud põhiliselt spordi ning suurte muusikaürituste korraldamisega.
38 Vaieldamatult toodab või tegeleb vastulause esitaja nende sponsorlustegevuste raames tema kaubamärki kandvate rõivaste tootmisega. Kuigi nende kaupade esmane eesmärk on asjaomase kaubamärgi reklaamimine, on asjaomane avalikkus tõepoolest harjunud spordi- või muusikaürituste ajal nägema asjaomast kaubamärki erinevatele kaupadele kinnitatuna.
39 Taotleja soovib asjaomast kaubamärki kasutada rõivastel, jalatsitel ning peakatetel ilma piiranguteta. See tähendab, et kasutusala hõlmab kõiki rõivaliike, sh spordirõivaid. Miski ei luba välistada, et hageja ei kasuta tähti TDK T-särkidel, lühikestel pükstel, spordidressidel või sarnastel spordikaupadel. Samad põhjendused kehtivad jalatsite ja peakatete kohta, mida kasutatakse spordiüritustel. Kuna taotletav kaubamärk on identne vastulause esitaja ühe kaubamärgiga, eeldab asjaomane avalikkus, et asjaomased rõivad, jalatsid ja peakatted on toodetud vastulause esitaja sponsorlustegevuste raames tema poolt või tema antud kaubamärgi TDK kasutuslitsentsi alusel. Teiste sõnadega meelitaks taotleja oma kaupade juurde kõik praegu vastulause esitaja kui ülemaailmsete kergejõuvõistluste ning Euroopas muusikaürituste korraldajaga seostatud kliendid, kelle jaoks vastulause esitaja on vaidlustatud otsuse kohaselt investeerinud väga palju aega, tööpanust ja raha. Tegemist on mainekate kaubamärkide parasiteerimise ja nende maine kaubandusliku ärakasutamise püüdega. Apellatsioonikoja arvamusel on see samaväärne nii varasemate kaubamärkide eristusvõime kui ka maine ärakasutamisega.”
62 Nii toetus apellatsioonikoda oma arvamuses sisuliselt järgmistele põhjendustele. Varasemate kaubamärkide omandatud maine ning eristusvõime laienevad menetlusse astuja reklaami- ja turundustegevustele spordi- ja muusikaürituste sponsoreerimise raames. Eelkõige spordiürituste korral on avalikkus harjunud nägema kaubamärki TDK kõnealuste üritustega seostatud rõivastel. Lisaks võib hageja poolt taotletava kaubamärgi kasutamine rõivastel üldiselt ja eriti nendel, mida menetlusse astuja kasutab tavaliselt spordi sponsortegevuste raames, panna avalikkust arvama, et need rõivad on toodetud menetlusse astuja poolt või tema antud litsentsi alusel. Apellatsioonikoda otsustas talle esitatud tõendite põhjal, et taotletava kaubamärgi kasutamine hageja poolt võib suunata avalikkust ostma hageja kaupu, kuna avalikkus seostab tõenäoliselt kaubamärki TDK varasemate kaubamärkide tuntuse ja eristusvõimega seotud turuväärtusega.
63 Hageja vaidlustab eelkõige nende kohtuasja toimiku tõendite tõendusväärtuse, mille põhjal apellatsioonikoda võttis asjaomase otsuse vastu. Ta rõhutab eriti asjaolu, et ta müüks asjaomaseid kaupu avalikkusele täiesti erinevate turustuskanalite kaudu, ning et varasemaid kaubamärke, mida kujutatakse sportlaste võistlusnumbritel või teatava kaubamärgi (nt Adidas) T-särkidel, seostatakse avalikkuse tajus vaid menetlusse astuja sponsorlustegevustega (vt eespool punktid 33 ja 21).
64 Esimese Astme Kohus tuletab meelde, et apellatsioonikoda ei pea tõendama varasema kaubamärgi tegelikku ning hetkel aset leidvat kahjustamist. Ta peab vaid välja tooma asjaolud, mille alusel saaks prima facie järeldada, et varasema kaubamärgi ärakasutamise võimalus ei ole hüpoteetiline (eespool viidatud kohtuotsus SPA‑FINDERS, punkt 40).
65 Esimese Astme Kohus tuletab veel meelde, et varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise all tuleb mõista kõiki ilmseid tuntud kaubamärgi kasutamise ja parasiitluse juhtumeid või selle maine ärakasutamise võimalust. (eespool viidatud kohtuotsus SPA-FINDERS, punkt 51). Mida suurem on selles osas varasema kaubamärgi eristusvõime ja maine, seda tõenäolisem on nende kahjustamine (eespool viidatud kohtuotsus General Motors, punkt 30 ja eespool viidatud kohtuotsus SPA-FINDERS, punkt 41).
66 Käesoleval juhul tuleb rõhutada, et menetlusse astuja on tõendanud varasemate kaubamärkide maine olemasolu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses ning apellatsioonikoda on järeldanud (vaidlustatud otsuse punkt 32), ilma et selles osas oleks kaalukaid vastuväiteid esitatud, et varasematel kaubamärkidel on nende maine olemasolu tõttu suur eristusvõime. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et varasemad kaubamärgid on viidatud turule ulatuslikult sisenenud.
67 Neil asjaoludel leiab Esimese Astme Kohus, et apellatsioonikoda järeldas menetlusse astuja eriti spordi valdkonnaga seostuvate sponsorlustegevuste põhjal õigesti, et ei saa välistada, et, hageja poolt taotletava kaubamärgi kasutamine spordirõivastel, viiks arvamusele, et need rõivad on toodetud menetlusse astuja poolt või tema antud litsentsi alusel. Selle asjaolu alusel saab prima facie järeldada, et varasemate kaubamärkide maine, mis menetlusse astuja on omandatud 20 aasta pikkuste asjaomaste tegevuste, tööpanuste ja investeeringutega, ärakasutamise võimalus hageja poolt ei ole hüpoteetiline.
68 Kõigest eelnevast tuleneb, et hageja ainus väide tagasi lükata ja seega hagiavaldus rahuldamata jätta.
Kohtukulud
69 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõuetele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt, äriühingult Aktieselskabet af 21. november 2001.
García-Valdecasas | Cooke | Labucka |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 6. veebruaril 2005. aastal Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |