ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
7. veebruar 2007(*)
Ühenduse kaubamärk – Ruumilise kaubamärgi taotlus – Kitarri kuju – Absoluutne keeldumispõhjus – Kaitseõiguse rikkumine – Põhjendamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 73
Kohtuasjas T‑317/05,
Kustom Musical Amplification, Inc., asukoht Cincinnatti, Ohio (Ameerika Ühendriigid), esindajad: barrister M. Edenborough ja solicitor T. Bamford,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,
kostja,
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 7. juuni 2005. aasta otsuse (asi R 1035/2004‑2) peale, mis käsitleb kitarrikujulise ruumilise kaubamärgi ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees M. Jaeger, kohtunikud V. Tiili ja O. Czúcz,
kohtusekretär: ametnik C. Kristensen,
arvestades 16. augustil 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 11. novembril 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 10. juuli 2006. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 28. mail 2003 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse alljärgneva ruumilise kaubamärgi suhtes, mis kujutab kitarri keret:
2 Taotletav kaubamärk kujutab hageja tootmisseeria BC Rich kitarri „BEAST” kere mudelit.
3 Registreerimistaotluses on märgitud:
„[K]aubamärk kujutab endast väljamõeldud kitarrikeret. Kitarri kael, pea, keeled, helipead ja muud osad on kujutatud punktiirjoonega ning ei kuulu kaubamärgi hulka.”
4 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 15 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „keelpillid, nimelt kitarrid”
5 Kontrollija lükkas 7. septembri 2004. aasta otsusega registreerimistaotluse tagasi põhjendusel, et taotletaval tähisel puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses (edaspidi „kontrollija otsus”).
6 Hageja esitas 4. novembril 2004 ühtlustamisametile kaebuse kontrollija otsuse peale.
7 Teise apellatsioonikoja 7. juuni 2005. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata. Apellatsioonikoda leidis põhiliselt seda, et keskmine kitarrimängija on harjunud nägema väga erineva kujuga ning ebaharilikke elektrikitarrimudeleid, sh paljusid teravanurgeliste kitarride kujusid, mistõttu asjaomane harrastaja ei näe sellises, teistest kujudest mitte oluliselt erinevas elektrikitarri kujus päritolutähist, vaid tajub asjaomast kuju kaunistusena.
Poolte nõuded
8 Hageja palub oma hagiavalduses Esimese Astme Kohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetavaks;
– tühistada vaidlustatud otsus või teise võimalusena tühistada see osaliselt, piirates registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade loetelu Nizza kokkuleppe klassi 15 kuuluvatele kaupadele: „keelpillid, nimelt elektrikitarrid professionaalidele”;
– saata registreerimistaotlus ühtlustamisametile avaldamiseks tagasi;
– mõista kohtukulud ning apellatsioonikoja ja kontrollija menetluse kulud välja ühtlustamisametilt.
9 Kohtuistungil muutis hageja oma teise võimalusena esitatud vaidlustatud otsuse osaliselt tühistamise taotlust ning märkis, et ta soovib piirata kaupade loetelu kaupadele „keelpillid, nimelt elektrikitarrid”. Lisaks loobus ta oma taotlusest mõista kontrollija menetluse kulud välja ühtlustamisametilt.
10 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– lükata vastuvõetamatuse tõttu tagasi hageja nõuete punktid niivõrd, kuivõrd nendega palutakse a) Esimese Astme Kohtul kohustada ühtlustamisametit avaldama asjaomast kaubamärgitaotlust b) Esimese Astme Kohtul vaidlustatud otsus uue kaupade loetelu alusel osaliselt tühistada c) Esimese Astme Kohtul mõista ühtlustamisametilt välja hageja kulud kontrollija menetluses;
– juhul, kui Esimese Astme Kohus leiab, et hagi laieneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 väidetavale rikkumisele, tunnistada selline „väide” vastuvõetamatuks;
– lükata hagi ülejäänud osas tagasi või kui Esimese Astme Kohus peab asjaomaseid nõuete punkte vastuvõetavateks, siis jätta hagi kõigi nende nõuete osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Vastuvõetavus
11 Seoses nõuete kolmanda punktiga, milles palutakse Esimese Astme Kohtul kohustada ühtlustamisametit avaldama asjaomast kaubamärgitaotlust, märkis hageja kohtuistungil, et ta ei soovi mitte taotletava kaubamärgi avaldamist, vaid seda et Esimese Astme Kohus kohustaks ühtlustamisametit Esimese Astme Kohtu otsust arvestades kaubamärgitaotlust uuesti läbi vaatama.
12 Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 peab ühtlustamisamet võtma vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks. Seega ei ole Esimese Astme Kohtu pädevuses ühtlustamisametile korraldusi anda. Tegelikult on ühtlustamisameti kohustus Esimese Astme Kohtu otsuse resolutiivosast ja põhjendustest järeldusi teha (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T-331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II‑433, punkt 33; 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑34/00: Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), EKL 2002, lk II‑683, punkt 12; 21. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑164/03: Ampafrance vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Johnson & Johnson (monBeBé), EKL 2005, lk II‑1401, punkt 24, ja 5. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑202/04: Madaus vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Optima Healthcare (ECHINAID), EKL 2006, lk II‑1115, punkt 14).
13 Järelikult on hageja nõuete kolmas punkt vastuvõetamatu.
14 Nõuete teises punktis teise võimalusena esitatud nõude vastuvõetavust kontrollitakse üksnes juhul, kui põhinõue jäetakse rahuldamata.
Põhiküsimus
15 Hageja esitab ainsa väite, mis jaguneb kaheks osaks ning milles ta esiteks tugineb ebapiisavale põhjendamisele ja õiguse olla ära kuulatud rikkumisele ning teiseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele.
Poolte argumendid
16 Hageja heidab ühtlustamisametile ette, et kontrollija otsuses ja vaidlustatud otsuses on viidatud mitmele Interneti-leheküljele, teavitamata nende lehekülgede täpsest sisust väljatrükitud kujul.
17 Selles osas märgib hageja, et kaks Interneti-lehekülge, millele kontrollija viitas, ei avanenud siis, kui hageja soovis nendega tutvuda. Ta leiab, et üksnes Interneti-lehekülgede viidetest teavitamine ei tõenda asjaomaste algupäraste lehekülgede olemasolu, vaid on ainult kontrollija tunnistus nende lehekülgede sisu kohta.
18 Viidete osas neile viiele Interneti-leheküljele, millega hagejal õnnestus tutvuda, leiab ta, et ei ole sugugi kindel, et nende lehekülgede sisu on sama kui nende lehekülgede sisu, millele kontrollija rajas oma järeldused, sest Interneti-lehekülgi ajakohastatakse pidevalt.
19 Hageja väidab, et apellatsioonikoja selline seletus kõnealustele Interneti-lehekülgedele juurdepääsu puudumise ning nende võimaliku muutumise kohta, nagu „kontrollija viitas selgesti Interneti-lehekülgedele, mis ei ole ajutised, vaid mis kuuluvad tuntud kitarritootjatele”, ei hajuta ebakindlust selle teabe osas, mis oli kättesaadav siis, kui kontrollija nende Interneti-lehekülgedega tutvus, kuna eeldatavalt muudetakse Interneti-lehekülgi aeg-ajalt, hoolimata sellest, milline on neid haldava äriühingu maine.
20 Hageja leiab, et vastuvõetamatud on apellatsioonikoja viited ja järelduste rajamine dokumentidele, mille kohta ei ole hagejal olnud võimalik esitada oma seletusi, mida ei ole juurde lisatud ning mida ei ole seega võetud asja juurde.
21 Ühtlustamisamet leiab hageja väite osas, mille kohaselt tema õigust olla ära kuulatud on rikutud, et isegi kui see vastaks tõele, ei õigusta selline rikkumine vaidlustatud otsuse tühistamist, kui asjaomane otsus on tegelikult nõuetekohane (Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑447/02 P: KWS Saat vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑10107, punkt 60, ja Esimese Astme Kohtu 13. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑242/02: Sunrider vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TOP), EKL 2005, lk II‑2793, punkt 65).
22 Ühtlustamisamet lisab, et kuna hageja on vastava kutseala asjatundja, siis peaks ta tundma apellatsioonikoja viidatud kitarrikuju. Peale selle on kitarrikujude, sh „teravanurgeliste” kitarride paljusus üldtuntud tõsiasi, mida võib teada saada üldiselt kättesaadavatest allikatest (Esimese Astme Kohtu 22. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑185/02: Ruiz-Picasso jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – DaimlerChrysler (PICARO), EKL 2004, lk II‑1739, punkt 29). Apellatsioonikoja viide kitarrikujude paljususele ei rikkunud seega hageja õigust olla ära kuulatud.
23 Lisaks sellele oleks võinud apellatsioonikoja järeldus, mille kohaselt taotletav tähis on üks paljudest turulolevatest „teravanurgelistest” kitarridest, olla põhistatud hageja 13. augusti 2003. aasta kirjale lisatud dokumentaalsete tõenditega.
Esimese Astme Kohtu hinnang
24 Esiteks tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 40/94 artikli 73 teisele lausele võivad ühtlustamisameti otsuste aluseks olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
25 Vastavalt nimetatud sättele võivad ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse aluseks olla üksnes faktid või õiguslikud asjaolud, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Seetõttu juhul, kui apellatsioonikoda kogub omal algatusel faktilisi asjaolusid otsuse põhjendamiseks, on ta kohustatud edastama need pooltele, et need saaksid oma seisukohad esitada (eespool punktis 21 viidatud kohtuotsus KWS Saat vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punktid 42 ja 43, ja eespool punktis 21 viidatud kohtuotsus TOP, punkt 59).
26 See säte tunnustab kaitseõiguste kaitse üldpõhimõtet ühenduse kaubamärgi õiguses (Esimese Astme Kohtu 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑320/03: Citicorp vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LIVE RICHLY), EKL 2005, lk II‑3411, punkt 21). Vastavalt sellele ühenduse õiguse üldpõhimõttele peab ametiasutuste otsuste adressaatidel, kelle huve märkimisväärselt riivatakse, olema tõhus võimalus oma seisukohtade teatavaks tegemiseks (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 1974. aasta otsus kohtuasjas 17/74: Transocean Marine Paint vs. komisjon, EKL 1974, lk 1063, punkt 15; eespool punktis 12 viidatud kohtuotsus EUROCOOL, punkt 21, ja eespool viidatud kohtuotsus LIVE RICHLY, punkt 22).
27 Õigus olla ära kuulatud laieneb kõikidele faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on otsustamise aluseks, kuid mitte haldusorgani poolt kavandatavale lõplikule seisukohale (Esimese Astme Kohtu 3. detsembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑16/02: Audi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TDI), EKL 2003, lk II‑5167, punkt 75).
28 Käesoleval juhul teavitas ühtlustamisamet ühelt poolt hagejat vastavalt 23. veebruari 2004. aasta ja 13. mai 2004. aasta kirjades Interneti-lehekülgedest, esitamata nende sisu kohta hagejale väljatrükke, ning samas teavitas hagejat komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189), eeskirja 11 lõike 1 tähenduses sellest, et taotletav kuju ei ole registreeritav (edaspidi vastavalt „esimene taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaanne” ja „teine taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaanne”). Teiselt poolt teavitas apellatsioonikoda 20-st Interneti-leheküljest, millest üks aadress oli identne teises taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaandes viidatud ühe aadressiga, esitamata nende sisu kohta hagejale väljatrükke.
29 Esimeses taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaandes leidis kontrollija, et taotletav kuju on üldiselt „teravanurgelise” kitarri kui muusikainstrumendi liigi kujude seas tavaline ning seetõttu ei ole tegemist päritolutähisega. Ta lisas, et „põgus Interneti-otsing [on] näidanud, et suur osa kitarritootjatest valmistavad sarnase kujuga kitarre”. Selles osas viitab kontrollija hageja Interneti-leheküljele ning veel kahele teiste tootjate Interneti-leheküljele. Kontrollija järeldas sellest, et „kogutud tõenditest järeldub, et kaubamärgil puudub eristusvõime”.
30 Teises taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaandes märkis kontrollija, et „ühtlustamisameti registreerimisest keeldumine põhineb hagejale teavitatud Interneti‑otsingu tulemustel”. Kontrollija viitas seejärel viie kitarritootja koduleheküljele ning järeldas, et need tõendid „näitavad […], et asjaomases valdkonnas kasutavad kolmandad isikud taotletava kujuga väga sarnaseid kujusid”.
31 Kontrollija parandas asjaomases otsuses oma arvamust selle kohta, mis ülesanne ja tähtsus on tõenditel, milles viidatakse Interneti-lehekülgedele ja mille põhjal viiakse läbi taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaandes viidatud Interneti-otsinguid. Kontrollija märkis:
„Interneti‑viited […] ei saa olla ainsaks registreerimisest keeldumise aluseks. Pärast asja kõigi asjaolude arvesse võtmist otsustas ühtlustamisamet, et taotletava kaubamärgi registreerimine on vastuolus määruse [nr 40/94] artikli 7 lõike 1 punktiga b ning esitas selle otsuse põhjendused. Mõned ühtlustamisameti leitud Interneti‑viited toetavad neid põhjendusi, kuid need ei tugine üksnes nimetatud viidetel.”
32 Esimese Astme Kohus nendib siiski, et kontrollija otsuses ei viidata ühelegi uuele tõendile, millele oleks tuginenud faktiliste asjaolude hindamine ja mis asendaks hagejale nendest linkidest teavitamisega teada antud Interneti‑otsingut.
33 Apellatsioonikoda väidab vaidlustatud otsuse punktis 20:
„[P]raegu turulolevate kitarride erinevaid kujusid on tegelikult piiramatul määral […] Esiteks […] tundub, et see [teravanurgeline kuju] on erinevate turulolevate ning üldiselt „teravanurgelisteks” nimetavate elektrikitarride puhul levinud […] Teiseks tundub, et heavy metal’i ja hard-rock’i elektrikitarre turustatakse tavaliselt väga erikujulistena […] ning ebaharilike kujundusdetailidega”. Seejärel esitas apellatsioonikoda „mõned näited Interneti‑lehekülgedelt, millele kontrollija viitas”, ja loetles seitse Interneti–linki.
34 Vaidlustatud otsuse punkti 21 kohaselt „on kontrollija viidatud Interneti-lehekülgedel esitatud valik kitarrimudeleid, kaasa arvatud erinevaid teravanurgelisi kitarre […], mis enam-vähem sarnanevad taotletavale kujule ning mis on turule viidud erinevate kitarritootjate poolt”. „[Mõne] näite esitamiseks kontrollija viitatud Interneti-lehekülgedelt” on vaidlustatud otsuses märgitud kaheksa Interneti–linki.
35 Apellatsioonikoda lisab vaidlustatud otsuse punktis 22, et „kontrollija poolt juba viidatud Interneti-leheküljed sisaldavad paljusid „teravanurgeliste” kitarride mudeleid […], mis on taotletava kujuga väga sarnased, lausa identsed” ning viitab veel viiele Interneti–lingile.
36 Hageja esimene väide, mis puudutab õigust olla ära kuulatud, käsitleb seitset teiste kitarritootjate Interneti-lehekülje aadressi, mis on esitatud taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaannetes enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Selles osas heidab hageja ette väljatrükkide puudumist nende lehekülgede kohta, milleni asjaomased lingid viisid selle aja seisuga, mil kontrollija ja apellatsioonikoda võtsid neid arvesse. Oma teises väites, mis puudutab õigust olla ära kuulatud, käsitleb hageja neid üheksat lehekülge, millest teda teavitati esimest korda vaidlustatud otsuses, ta heidab ette mitte ainult väljatrükkide puudumist, vaid ka nende Interneti-lehekülgede arvessevõtmist apellatsioonikoja poolt, kuna nende puhul on tegemist faktiliste asjaoludega, mille kohta ta ei saanud enne vaidlustatud otsuse tegemist oma seisukohta esitada.
37 Hageja esimese väite kohta, mille ta esitas juba apellatsioonikoja menetluses ning mille kohaselt ta ei saanud mitmete kontrollija teavitatud lehekülgedega juurdepääsu puudumise tõttu tutvuda, ning mille kohaselt isegi juhul, kui need lingid oleksid juurdepääsetavad, ei ole ta kindel, et ta leiab need kitarrikujud, mille põhjendusel oli kontrollija oma otsuse teinud, märgib apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 39 järgmist:
„[T]õepoolest, kui viidatakse ajutistele Interneti-lehekülgedele, siis tuleb [ühenduse kaubamärgi] taotlejale soovi korral esitada üks väljatrükk. Käesoleval juhul aga on kontrollija selgesti viidanud Interneti-lehekülgedele, mis ei ole ajutised, vaid mis kuuluvad tuntud kitarritootjatele.”
38 Tuleb märkida, et ühtlustamisamet kinnitas kohtuistungil, et kõnealuste Interneti-lehekülgede sisu on vahepeal muutnud ning et teatavad Interneti-leheküljed, millele lingid viitasid, olid kadunud. Ta märkis ka, et tal puuduvad väljatrükid mida esitada Esimese Astme Kohtule.
39 Sellest tulenevalt ei vasta vaidlustatud otsuse punktis 39 esitatud ühtlustamisameti argumendid hageja esimesele väitele, mis puudutab õigust olla ära kuulatud.
40 Ühtlustamisameti argumendi osas, mille kohaselt hageja kui vastava kutseala asjatundja peaks tundma kontrollija ja apellatsioonikoja viidatud kitarrikujusid, tuleb märkida, et ühtlustamisamet möönis kohtuistungil, et ainus viis näha kitarrikuju, millele kontrollija ja apellatsioonikoda viitasid, on avada asjaomane link.
41 On selge, et asjaomast kuju ei ole võimalik määratleda juhul, kui nimetatud link ei tööta, ning sellise määratlemisviisi kasutamine ei välista võimalust, et vastav lehekülg viitab hilisemal ajahetkel kontrollija ja apellatsioonikoja poolt arvesse võetud kitarrist erinevale kitarrile.
42 Ühtlustamisamet möönis kohtuistungil teatavate töötavate linkide osas, mis viivad mitme kitarrikujuni, et apellatsioonikoja poolt arvesse võetud täpse kuju määratlemine oli võimalik vaid apellatsioonikoja ettekandjaga ühendust võttes.
43 Seetõttu märgib Esimese Astme Kohus hageja esimese väite osas, mis puudutab õigust olla ära kuulatud, et Interneti-lehekülgede aadressidest teavitamine üksnes kahes taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaannetes, esitamata väljatrükke asjaomastest kodulehekülgedest, milleni need lingid viisid, ei võimaldanud hagejal enne vaidlustatud otsuse tegemist näha apellatsioonikoja poolt arvesse võetud kitarrikujusid.
44 Hageja teise väite osas tuleb samuti märkida, et enne vaidlustatud otsuse tegemist ei olnud tal isegi teoreetiliselt juurdepääsu ligi 19 leheküljele, millest teda teavitati esimest korda alles vaidlustatud otsuses (vt eespool punktid 33–35).
45 Eeltoodust tulenevalt tuleb järeldada, et apellatsioonikoda võttis vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse faktilisi asjaolusid, millest hagejat enne kõnealuse otsuse tegemist ei teavitatud.
46 Niiviisi toimides rikkus ta määruse nr 40/94 artikli 73 teist lauset.
47 Seetõttu tuleb kontrollida, kas see õiguse olla ära kuulatud rikkumine puudutab faktilisi asjaolusid, millel vaidlustatud otsus põhineb.
48 Selles osas väidab ühtlustamisamet, et registreerimistaotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb asjaomasest Interneti-otsingust sõltumatul analüüsil. Ta märgib selles osas, et kitarride, sh „teravanurgeliste” kitarride kujude paljusus on üldtuntud tõsiasi, ning et järeldus, mille kohaselt taotletav tähis on üks paljudest turulolevatest „teravanurgelistest” kitarridest, tugineb hageja esitatud dokumentaalsetel tõenditel. Ühtlustamisamet märkis kohtuistungil, et vaidlustatud otsuse punktid 15, 24, 25 ja 29, millel keeldumisotsus põhineb, ei ole seotud kontrollija ja apellatsioonikoja sooritatud Interneti-otsinguga.
49 Tuleb märkida, et eespool nimetatud punktid sisaldavad põhimõtteliselt kahte väidet: esiteks on turul palju erineva kujuga kitarre, mistõttu ei ole võimalik, et tarbijad peavad kitarrikuju päritolutähiseks. Teiseks ei erine taotletav kuju oluliselt teistest turul olevatest heavy metal’i kitarride kujudest ning seega ei võimalda see kuju tarbijatel pidada asjaomast kuju päritolutähiseks.
50 Selles osas tuleb märkida, et ühtlustamisamet piirdub väitega, et kitarrikujude paljusus turul on üldtuntud tõsiasi ja et asjaolu, et taotletav kuju kuulub teravanurgeliste kitarride liigi hulka, ilmneb haldusmenetluse käigus hageja esitatud dokumentidest. Seevastu ei väida ühtlustamisamet, et tema väide taotletava kuju ja teiste turulolevate kitarrikujude vahelise sarnasuse kohta on üldtuntud tõsiasi.
51 Selles osas leiab Esimese Astme Kohus, et taotletava kuju ja teiste olemasolevate kujude sarnasuse hindamine eeldab ilmtingimata seda, et taotletavat kuju võrreldaks iga teise eriomase kujuiga, mis asjaomase kujuga väidetavalt sarnaneb. Seetõttu on kõnealuse sarnasuse hindamisel kasutatavate teiste mudelite määratlemine apellatsioonikoja vastavas analüüsis möödapääsmatu asjaolu. Ühtlustamisamet ei eita seda, et Interneti-viidete eesmärgiks taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaandes ja vaidlustatud otsuses oli määratleda teiste kitarritootjate eriomaseid mudeleid, mida kontrollija ja apellatsioonikoda võtsid arvesse.
52 Peale selle märkis kontrollija teises taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaandes sõnaselgelt, et „registreerimisest keeldumine ühtlustamisameti poolt põhineb hagejale teavitatud Interneti-otsingu tulemustel”.
53 Samuti tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punktid 24, 25 ja 29 järgnevad punktidele 20–22, milles käsitletakse kontrollija ja apellatsioonikoja poolt arvesse võetud erinevaid mudeleid, ning nendes võetakse aluseks punktides 20–23 tehtud järeldusi asjaolude kohta, mis käsitlevad asjaomastel Interneti-lehekülgedel esitatud mudelite läbivaatamist, nimelt järeldust, et taotletav kuju sarnaneb või lausa on identne teiste turulolevate kujudega.
54 Sellest tulenevalt leiab Esimese Astme Kohus, et asjaomane Interneti-otsing ei ole apellatsioonikoja analüüsi kinnitav või seda täiendav, vaid on selle lähtealuseks.
55 Seetõttu leiab Esimese Astme Kohus, et vaidlustatud otsuses tehtud taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsustus põhineb faktilistel asjaoludel, millest ei ole hagejale enne asjaomase otsuse vastuvõtmist teavitatud. Seega mõjutas see, et rikuti hageja õigust olla ära kuulatud, vaidlustatud otsuses tehtud järeldust ennast.
56 Täiendavalt tuleb meenutada, et määruse nr 40/94 artikli 73 esimese lause kohaselt peavad ühtlustamisameti otsused olema põhjendatud. Sellel kohustusel on samasugune sisu kui EÜ artiklist 253 tuleneval kohustusel (Esimese Astme Kohtu 28. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑124/02 ja T‑156/02: Sunrider vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Vitakraft-Werke Wührmann ja Friesland Brands (VITATASTE ja METABALANCE 44), EKL 2004, lk II‑1149, punkt 72).
57 Selles osas on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt iga otsuse põhjendamise kohustusel kaks eesmärki: tagada ühelt poolt huvitatud isiku teadlikkus oma õiguste kaitseks võetud meetme põhjendustest, ning teisalt võimaldada ühenduse kohtu kontrolli otsuse õiguspärasuse üle (Euroopa Kohtu 14. veebruari 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑350/88: Delacre jt vs. komisjon, EKL 1990, lk I‑395, punkt 15; Esimese Astme Kohtu 6. aprilli 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑188/98: Kuijer vs. nõukogu, EKL 2000, lk II-1959, punkt 36, ja 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑388/00: Institut für Lernsysteme vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Educational Services (ELS), EKL 2002, lk II‑4301, punkt 59). Küsimust, kas otsuse põhjendus vastab nendele nõuetele, tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka selle tausta ning kõiki vastavat küsimust reguleerivaid õigusnorme arvestades (Euroopa Kohtu 29. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑122/94: komisjon vs. nõukogu, EKL 1996, lk I‑881, punkt 29, ja eespool punktis 56 viidatud kohtuotsus VITATASTE ja METABALANCE 44, punkt 73).
58 Käesoleval juhul tuleb meenutada, et ühtlustamisamet tunnistas kohtuistungil, et mitmed Interneti-lingid, millest hagejat teavitati taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaannetes ning vaidlustatud otsuses, ei tööta, et nende sisu on vahepealsel ajal muutnud ning et juhul, kui lingid viisid mitme kitarrikujuni, oli apellatsioonikoja poolt arvesse võetud täpse kuju määratlemine võimalik vaid apellatsioonikoja ettekandjaga konsulteerides. Samuti tuleb märkida, et kohtuasja ettevalmistamise ajal Esimese Astme Kohtus töötas taotluse tagasilükkamise põhjuste teadaandes märgitud seitsmest teiste kitarritootjateni viinud lingist vaid kaks, ning vaidlustatud otsuses märgitud üheksateistkümnest lingist vaid kaheksa.
59 Selles osas märgib Esimese Astme Kohus, et sellistest faktilistest asjaoludest, mis on apellatsioonikoja otsuses aluseks, teavitamine Interneti-linkide abil, mis Esimese Astme Kohtus kohtuasja ettevalmistamise ajal ei tööta, või teavitamine töötavate Interneti-linkide abil, mille sisu on või võib olla kontrollija või apellatsioonikoja asjaomase uurimise aja seisuga võrreldes muutunud, ei ole piisav põhjendus eespool punktis 57 viidatud kohtupraktika tähenduses, kuna see ei võimalda Esimese Astme Kohtul kontrollida vaidlustatud otsuse kehtivust.
60 Eelnevat silmas pidades tuleb sedastada, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 40/94 artiklit 73, kuna sellega rikutakse nii selles artiklis sätestatud põhjendamiskohustust kui ka õigust olla ära kuulatud ning kuna see rikkumine avaldas mõju vaidlustatud otsuse peamisele alusele, mis tõi kaasa taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumise.
61 Seega tuleb hageja ainsa väite esimese osaga nõustuda ja vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja hinnata teisi hageja argumente.
Kohtukulud
62 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet on vaidluse kaotanud, sest vaidlustatud otsus tühistati, mõistetakse kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja ühtlustamisametilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 7. juuni 2005. aasta otsus (asi R 1035/2004‑2).
2. Jätta ühtlustamisameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. veebruaril 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |