Kohtuasi T‑53/21
(avaldatud väljavõtetena)
EVH GmbH
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (viies koda laiendatud koosseisus) 20. detsembri 2023. aasta otsus
Konkurents – Koondumised – Saksamaa elektri- ja maagaasiturud – Otsus, millega tunnistatakse koondumine siseturuga kokkusobivaks – Põhjendamiskohustus – Mõiste „üks koondumine“ – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Õigus olla ära kuulatud – Turu määratlemine – Analüüsiperiood – Tehingu konkurentsimõju hindamine – Ilmsed hindamisvead – Kohustused – Hoolsuskohustus
1. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Üks koondumine – Mõiste – Tingimused – Omavahel seotud tehingud, millega ühele või mitmele ettevõtjale antakse otsene või kaudne majanduslik kontroll ühe või mitme muu ettevõtja tegevuse üle – Sõltumatute ettevõtjate omandatava kontrolli erinev ese varade vahetamise korral – Välistamine – Funktsionaalse seose puudumine kõnealuste tehingute vahel
(Nõukogu määrus nr 139/2004, põhjendus 20 ja artikli 3 lõige 1)
(vt punktid 82–86 ja 97–102)
2. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus ettevõtjate koondumist reguleerivate sätete kohaldamise kohta – Koondumist lubav otsus
(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2, artikli 6 lõike 1 punkt c ja artikli 8 lõige 2)
(vt punktid 107–110, 112–116, 118, 119 ja 125)
3. Ettevõtjate koondumine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused konkreetsete kolmandate isikute ees – Õigus olla ära kuulatud – Ulatus
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 18 lõige 4; komisjoni määrus nr 802/2004, artikli 11 punkt c ja artikli 16 lõige 1)
(vt punktid 131–143 ja 146–148)
4. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni otsus, millega koondumine tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest tulenevad nõuded – Avaldamiskohustus – Ulatus – Vaidlusaluse otsuse kokkuvõtte avaldamine enam kui aasta pärast selle vastuvõtmist – Mõju puudumine selle otsuse kehtivusele
(ELTL artiklid 15, 296 ja artikli 297 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 6 lõike 1 punkt c, artikli 8 lõige 2 ja artikli 20 lõige 1)
(vt punktid 164–168)
5. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Otsuse vastuvõtmine, millega koondumine tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Asjaomaste ettevõtjate kohustused, mille eesmärk on muuta teatatud tehing siseturuga kokkusobivaks – Hindamisruum – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2, artikli 6 lõike 1 punkt c ja artikli 8 lõige 2)
(vt punktid 171–177)
6. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Tehingu poolte esitatud teabe arvesse võtmine – Lubatavus
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2, artikli 6 lõike 1 punkt c ja artikli 8 lõige 2)
(vt punktid 185–188)
7. Tühistamishagi – Õiguspärasuse kontroll – Kriteeriumid – Üksnes vaidlusaluse akti vastuvõtmise ajal esinenud faktiliste ja õiguslike asjaolude arvessevõtmine – Argumendid, mis käsitlevad analüüsi, mis koostati pärast viidatud akti vastuvõtmist, kuid mis tugineb selle akti vastuvõtmise ajal eksisteerinud andmetele – Vastuvõetavus – Tingimused
(ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2 ja artikli 8 lõige 2)
(vt punktid 194, 195 ja 198–201)
8. Ettevõtjate koondumine – Siseturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi loomine või tugevdamine, mis märkimisväärselt takistab tõhusat konkurentsi siseturul – Komisjonipoolne läbivaatamine – Prognoos – Analüüsiperioodi piiritlemine – Kriteeriumid
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 2 lõiked 2 ja 3)
(vt punktid 230–233, 406 ja 407)
9. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomase turu määratlemine – Kriteeriumid – Kaupade asendatavus – Asendatavus nõudluse seisukohast – Elektri ja gaasi jaemüügi asendatavuse hindamine vastavalt põhivarustuse ja erilepingute raames
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2)
(vt punktid 252–274)
10. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomase turu määratlemine – Komisjoni varasema otsustuspraktika mõju – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2)
(vt punktid 275–277 ja 308)
11. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomase turu määratlemine – Kahe energiatarnija koondumine, milles nähakse ette varade vahetamine – Asjaomaste turgude määratlust vaidlustaval poolel lasuv tõendamiskoormis – Vajadus esitada kaalukaid kaudseid tõendeid, mis selgelt tõendavad sellise konkurentsiprobleemi olemasolu, mida komisjon peab hindama – Kasutatud lähenemist vaidlustava poole esitatud tõendite ebapiisavus
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2, artikli 6 lõike 1 punkt c ja artikli 8 lõige 2)
(vt punktid 313 ja 314)
12. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomase turu määratlemine – Komisjoni võimalus jätta see määratlus lahtiseks – Tingimused
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2, artikli 6 lõike 1 punktid b ja c ning artikli 8 lõige 2)
(vt punktid 323, 329 ja 336)
13. Ettevõtjate koondumine – Siseturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi loomine või tugevdamine, mis märkimisväärselt takistab tõhusat konkurentsi siseturul – Komisjonipoolne läbivaatamine – Tehingu konkurentsivastase mõju hindamine – Kaudsed tõendid – Suured turuosad
(Nõukogu määrus nr 139/2004, põhjendus 32 ja artikkel 2; komisjoni teatis 2004/C 31/03, punktid 17 ja 18)
(vt punktid 356–359)
14. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni otsus, millega koondumine tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Tehingu konkurentsivastase mõju hindamine – Komisjoni sellekohast analüüsi vaidlustaval poolel lasuv tõendamiskoormis
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2, artikli 6 lõike 1 punkt c ja artikli 8 lõige 2)
(vt punktid 391–395, 400, 401, 412, 413, 421, 423, 433–435, 440, 445, 454, 465 ja 467)
15. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Majanduslike asjaolude hindamine – Kaalutlusõigus – Hoolsuskohustus – Ulatus
(Nõukogu määrus nr 139/2004)
(vt punktid 489–493)
Kokkuvõte
Saksa õiguse alusel asutatud äriühingud RWE AG ja E.ON SE teatasid 2018. aasta märtsis oma soovist viia läbi varade keeruline vahetamine kolme koondumistehingu teel (edaspidi „terviktehing“).
Esimese tehinguga soovis RWE, kes tegutseb kogu elektrienergia tarneahelas mitmes Euroopa riigis, omandada ainu- või ühiskontrolli teatud tootmisvahendite üle, mis kuuluvad E.ON-ile, kes on mitmes Euroopa riigis tegutsev elektritarnija. Teine tehing seisnes selles, et E.ON omandab ainukontrolli innogy SE – kes on RWE tütarettevõtja – energia jaotamise ja jaemüügi tegevuse üle ning teatud tootmisvahendite üle. Kolmanda tehinguga pidi RWE omandama 16,67% osaluse E.ON-is.
Esimest ja teist koondumistehingut kontrollis Euroopa Komisjon, kolmandat koondumistehingut aga Bundeskartellamt (föderaalne konkurentsiamet, Saksamaa).
Saksamaa äriühing EVH GmbH – kes toodab Saksamaa territooriumil elektrienergiat nii tavapärastest kui ka taastuvatest energiaallikatest – teatas 2018. aasta aprillis komisjonile soovist osaleda esimest ja teist koondumistehingut puudutavas menetluses ning saada seetõttu nendega seotud dokumendid.
Teine koondumistehing tehti komisjonile teatavaks 31. jaanuaril 2019. Komisjon leidis 7. märtsi 2019. aasta otsusega, et kõnealune koondumine tekitas tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuse osas siseturuga ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) lepinguga ning et seetõttu tuli algatada põhjalik uurimismenetlus vastavalt määruse nr 139/2004(1) artikli 6 lõike 1 punktile c. Uurimismenetluse raames leidis komisjon siiski, et E.ON-i pakutud kohustused – mille eesmärk oli heastada komisjoni esile toodud konkurentsiprobleeme – olid piisavad, et kõrvaldada tõsised kahtlused koondumise kokkusobivuse osas siseturuga. Komisjon tunnistas 17. septembri 2019. aasta otsusega seetõttu koondumise siseturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks(2).
EVH(3) esitas Üldkohtule hagi vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Üldkohus jättis hagi tervikuna rahuldamata, tuginedes osaliselt kaalutlustele, mis on analoogsed nendega, mille tagajärjel jäeti 17. mai 2023. aasta kohtuotsusega(4) rahuldamata EHV hagi komisjoni otsuse peale, millega esimene koondumistehing tunnistati siseturuga kokkusobivaks, eelkõige osas, mis puudutab väidet, et terviktehingu analüüsi on ekslikult jagatud, väidet, et on rikutud hageja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, ning hageja etteheiteid analüüsiperioodi piiritlemise kohta. Peale selle pidi Üldkohus võtma seisukoha mitme vea kohta, mis EVH väitel komisjoni analüüsis esinesid, ning komisjoni poolt selle põhjal tehtud järelduste kohta, eelkõige asjaomaste turgude määratluses ning analüüsis, mis puudutas kõnealuse tehingu mõju konkurentsile, ning viis selle kohta läbi tema ülesandeks oleva kohtuliku kontrolli, võttes arvesse selle analüüsi eripärasid, mida komisjon peab läbi viima koondumiste kontrolli valdkonnas talle antud õiguste alusel.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt lükkas Üldkohus tagasi rea väiteid, et terviktehingu analüüsi on ekslikult jagatud ning rikutud on põhjendamiskohustust, hageja õigust olla ära kuulatud ja tema õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Mis puudutab täpsemalt osalemist menetluses, mida EVH sai nõuda EÜ ühinemismääruse alusel, siis märkis Üldkohus, et kui kolmas isik taotleb, et teda koondumiste kontrolli menetluses ära kuulataks, ja tõendab, et tal on selleks piisav huvi, peab komisjon seda kolmandat isikut teavitama menetluse laadi ja eseme kohta, et see isik saaks koondumise kohta tõhusalt oma seisukoha esitada, võimaldamata talle siiski juurdepääsu kõigile toimiku materjalidele. Käesolevas asjas ei ole aga vaidlust selles, et hageja oli teadlik kõnealuse menetluse laadist ja esemest. Neil asjaoludel ei saanud ta komisjonile ette heita, et komisjon jättis talle edastamata kogu selle institutsiooni valduses oleva teabe ja rikkus seega tema õigust olla ära kuulatud.
Seejärel hindas Üldkohus väidet, et komisjon on teinud ilmseid hindamisvigu kõnealuse koondumise kokkusobivuse hindamisel siseturuga. Sellega seoses tuletas Üldkohus kõigepealt meelde, et EÜ ühinemismääruse alusel komisjonile antud pädevuste teostamisel on sellel institutsioonil teatud kaalutlusõigus eelkõige seoses keeruliste majanduslike olukordade hindamisega, mida ta peab selle alusel läbi viima. Järelikult peab liidu kohtu kontroll sellise kaalutlusõiguse üle võtma arvesse komisjonile selliselt antud kaalutlusruumi.
Neid täpsustusi arvestades tuvastas Üldkohus kõigepealt, et nende tingimuste hindamisel, milles komisjon toimikut uuris, ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks kinnitada EVH väidet, et komisjon ei arvestanud oma analüüsis kõiki asjakohaseid andmeid. Sellega seoses rõhutas Üldkohus, et komisjon peab tasakaalustama vajaduse viia läbi täielik uurimine, et tal oleks kõik asjakohased andmed oma hinnangu andmiseks, ja kiire menetlemise nõude, mida ta peab kõigis koondumise kontrolli menetlustes järgima. Neil asjaoludel leidis Üldkohus esiteks, et komisjonile ei saa ette heita seda, et ta tugines üksnes koondumise poolte esitatud teabele, kui märgid selle ebaõigsuse kohta puuduvad ja kuivõrd see kujutab endast kogu asjakohast teavet, mida tuleb keerulise olukorra hindamisel arvesse võtta. Ühtlasi tuletas Üldkohus meelde, et hagejal on lubatud esitada uuringuid, mis koostati just selleks, et vaielda vastu vaidlustatud otsuse õiguspärasusele, tingimusel et need ei kujuta endast püüet moonutada vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks komisjonile varem esitatud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Käesolevas asjas tuginevad aga hageja esitatud uuringud erinevatele andmetele kui need, mis olid olemas vaidlustatud otsuse vastuvõtmise hetkel, mistõttu need ei saa tõendada, et komisjon jättis teatud andmed arvesse võtmata. Teiseks leidis Üldkohus, et esimene turu-uuring viidi nõuetekohaselt läbi, ja järeldas seejärel, et argumendil, mille kohaselt väidetavalt teatud andmeid arvesse ei võetud, ei ole alust.
Olles tuvastanud, et EVH ei saanud komisjonile ette heita analüüsiperioodi väära piiritlemist põhjustel, mis puudutavad peamiselt komisjonilt nõutud analüüsi prognoosivat laadi, nagu nähtub 17. mai 2023. aasta kohtuotsuses selle kohta esitatud kaalutlustest, hindas Üldkohus seejärel etteheiteid, mis puudutasid asjaomaste turgude väära määratlemist(5).
Sellega seoses võttis Üldkohus esiteks seisukoha elektri ja gaasi jaemüügi turgude määratlemise kohta, mis siinses asjas oli vaidlustatud nii toodete kui ka geograafilise ulatuse osas. Üldkohus märkis kõigepealt, et selleks, et eristada tooteturge selle alusel, kas klientidele kohaldati põhivarustust või erilepinguid, tugines komisjon asjaomaste klientide põhivarustuse lepingute ja erivarustuse lepingute asendatavuse konkurentsianalüüsile ja järeldas, et siinses asjas ei olnud asendatavuse tase piisav, ning sedastas seejärel, et EVH ei suutnud tõendada komisjoni poolt väidetavalt toime pandud hindamisviga, kui see institutsioon eelnevat järeldust silmas pidades eristas neid kahte varustusviisi. Samamoodi ei ole komisjon geograafilise turu määratlemisel teinud ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et elektri ja gaasi jaemüük majapidamistele ja väikestele äritarbijatele põhivarustuse raames oli kohaliku mõõtmega, mis piirdub asjaomase põhivarustuspiirkonnaga, ning et elektri ja gaasi jaemüük majapidamistele ja väikestele äritarbijatele erilepingute raames oli üleriigiline turg, millel olid kohalikud elemendid.
Teiseks, mis puudutas mõõtmisteenuste ja elektromobiilsuse turge, leidis Üldkohus, et hagejal ei ole seevastu alust heita komisjonile ette asjaolu, et ta jättis kõnealused tooteturud määratlemata, kuna ta märkis selgelt, et ükski turu määratlus ei võimalda tuvastada tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist pärast koondumist, ilma et selle kohta oleks tõendatud ilmset hindamisviga. Üldkohtu sõnul kehtib see ka siis, kui komisjon tuvastab, et esineb konkurentsivastane mõju, olenemata turu määratlusest, ja seda tingimusel, et pärast asjaomaste ettevõtjate tehtud muudatusi ei takista koondumine enam märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, olenemata asjaomase turu määratlusest.
Lõpuks analüüsis Üldkohus etteheiteid, mis käsitlesid koondumise tagajärgede väära hindamist.
Mis puudutab esiteks tagajärgi elektri ja gaasi jaemüügi turgudele, siis ei nähtu nende asjaolude hindamisest, millele komisjon tugines oma analüüsis, ühtegi komisjoni ilmset hindamisviga, kui ta järeldas, et koondumine ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi käsitletud turgudel Saksamaa põhivarustuse raames. Samuti nähtub sellest hindamisest, et komisjon analüüsis piisavalt koondumise tagajärgi kõnealustele turgudele erilepingute raames, ilma et ta oleks ilmset hindamisviga teinud, eriti seoses suutlikkuse või stiimulite loomisega võimalikule hinnastrateegiale, millel on negatiivsed marginaalid, et tõrjuda välja väikesed konkurendid või saada hinnavõrdluse veebilehtede edetabelites kõik esimesed kohad.
Mis puudutab teiseks tagajärgi elektri ja gaasi jaotamise turgudele, siis ei ole hagejal alust heita komisjonile ette ka seda, et ta ei analüüsinud piisavalt nendel turgudel arendatud tegevuste tagajärgi ja andis neile ilmselgelt väära hinnangu, võttes arvesse asjaolusid, mida komisjon selle kohta esitas.
Kolmandaks tegi Üldkohus analoogse järelduse ka koondumise tagajärgede kohta mõõtmisteenuste ja elektromobiilsuse turgudel. Mis puudutab täpsemalt elektromobiilsuse turgu, siis sedastas Üldkohus, et komisjon analüüsis sidusalt ja täielikult konkurentsitegureid, sealhulgas väljaspool kiirteid, lähtudes kõige väiksemast võimalikust turust, arvestades eelkõige koondumise poolte turuosasid, nende konkurentsialast lähedust, turu struktuuri ja turuletuleku tõkkeid, ilma et hageja oleks tõendanud, et komisjoni kasutatud andmed ei olnud õiged.
Neljandaks ja viimasena lükkas Üldkohus tagasi etteheite, mille kohaselt on kliendiandmetel põhinevate kliendilahenduste tagajärgi vääralt hinnatud. Neil asjaoludel leidis Üldkohus lõpuks, et komisjonile ei saa ette heita ka seda, et ta on mingilgi moel rikkunud hoolsuskohustust, mis tal oma õiguste teostamisel lasub.
Kõigi nende kaalutluste alusel jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata.