Liidetud kohtuasjad C‑514/07 P, C‑528/07 P ja C‑532/07 P

Rootsi Kuningriik jt

versus

Association de la presse internationale ASBL (API)

ja

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Artikli 4 lõike 2 teine ja kolmas taane – Komisjoni seisukohad Euroopa Kohtu ja Üldkohtu menetlustes – Komisjoni otsus, millega keelduti juurdepääsu võimaldamisest

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohtumenetluse kaitse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

2.        Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse

(EÜ artiklid 226 ja 228; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

3.        Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohtumenetluse kaitse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

1.        Kohtumenetluse käigus Euroopa Kohtule esitatud seisukohad on väga erilist laadi, kuna need leiavad juba oma olemuselt kasutamist pigem Euroopa Kohtu õigusemõistmises kui komisjoni haldustegevuses, kusjuures viimati nimetatud tegevuses ei ole nõutav samasuguse ulatusega juurdepääs dokumentidele nagu ühenduse institutsiooni seadusandlikus tegevuses. Seisukohad on tegelikult koostatud eranditult kohtumenetluse tarbeks, mille oluliseks osaks need on.

Nii aluslepingute asjassepuutuvate sätete sõnastusest kui ka määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ülesehitusest ja EL selle valdkonna õigusaktide eesmärkidest nähtub, et õigusemõistmine kui selline on nende õigusaktidega kehtestatud dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalast välja jäetud.

Kohtumenetluse kaitse nõuab eelkõige, et oleks tagatud protsessuaalse võrdsuse ja hea õigusemõistmise põhimõtete järgimine.

Esiteks, mis puudutab protsessuaalset võrdsust, siis kui komisjoni seisukohtade sisu on avaliku arutelu objektiks, võib nende kohta tehtav kriitika, minnes kaugemale selle tegelikust õiguslikust tähendusest, mõjutada positsiooni, mida institutsioon liidu kohtutes kaitseb. Selline olukord võib rikkuda tasakaalu, mis kohtutes vaidluspoolte vahel peab valitsema – tasakaalu, mis on protsessuaalse võrdsuse põhimõtte aluseks –, kui avalikustamise kohustust kohaldatakse ainuüksi institutsiooni suhtes, kelle dokumentidele juurdepääsu taotletakse, mitte kõigi menetluspoolte suhtes. Protsessuaalne võrdsus, nagu ka eeskätt võistlevus, on õiglase kohtuliku arutamise mõistest endast tulenevad põhimõtted ja need põhimõtted peavad teenima iga poole huve liidu kohtus toimuvas menetluses, sõltumata isiku õiguslikust staatusest. Kuigi määrus nr 1049/2001 kehtestab läbipaistvuse kohustused üksnes selles loetletud institutsioonidele, ei saa see asjaolu tekitada pooleliolevate kohtumenetluste käigus tagajärgi, mis kahjustavad nende menetluslikku seisundit protsessuaalse võrdsuse põhimõtte tähenduses.

Teiseks, mis puudutab head õigusemõistmist, siis on õigusemõistmise väljajätmine dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalast, tegemata vahet menetluse erinevate staadiumide vahel, põhjendatud vajadusega tagada kogu kohtumenetluse vältel poolte vaidluste ja kohtuasja menetleva kohtu otsuse kujunemise segamatu kulgemine. Asjassepuutuvate seisukohtade avalikustamise tagajärjel avaneks võimalus avaldada, isegi kui see toimub ainult üldsuse ettekujutuses, õigusemõistmisele välist survet ja kahjustada vaidluste segamatut kulgu.

Seega tuleb tunnustada üldist eeldust, mille kohaselt kohtumenetluses esitatud institutsiooni seisukohtade avalikustamine kahjustab selle menetluse kaitset määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taande tähenduses, kuni menetlus on pooleli. Kui kolmandad isikud saaksid määruse nr 1049/2001 alusel need seisukohad kätte, seaks see kahtluse alla liidu kohtute kohtumenetlust reguleerivate kodukordade süsteemi.

Selline üldine eeldus ei välista huvitatud isiku õigust tõendada, et antud dokument, mille avalikustamist on taotletud, ei ole selle eeldusega hõlmatud.

(vt punktid 77–79, 85–89, 91–94, 100, 103)

2.        Ei saa eeldada, et nende seisukohtade avalikustamine, mis komisjon on esitanud EÜ artikli 226 alusel kohtuotsuse tegemiseni viinud menetluses, kahjustab uurimist, mis võib lõppeda menetluse alustamisega EÜ artikli 228 alusel.

Kui EÜ artikliga 226 kehtestatud menetluse siht on tuvastada, et liikmesriigi tegevusega rikutakse liidu õigust, ja saavutada sellise tegevuse lõpetamine, siis EÜ artikliga 228 ette nähtud menetluse ese on palju piiratum: püütakse vaid motiveerida rikkumise toime pannud liikmesriiki täitma kohtuotsust, millega rikkumine on tuvastatud. Sellest järeldub, et kui Euroopa Kohus on EÜ artikli 226 alusel tehtud kohtuotsusega kord juba tuvastanud, et liikmesriik on rikkunud oma kohustusi, siis ei ole liikmesriigi ja komisjoni jätkuvate läbirääkimiste ese enam rikkumise esinemine – selle on Euroopa Kohus juba täpselt tuvastanud –, vaid küsimus, kas EÜ artikli 228 alusel hagi esitamiseks nõutavad tingimused on täidetud. Lisaks tuleb võimaluse kohta, et liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi lahendatakse vastastikusel kokkuleppel, märkida, et kui Euroopa Kohus on EÜ artikli 226 alusel tehtud kohtuotsusega kord juba rikkumise tuvastanud, ei ole niisugune lahendus selle rikkumise puhul enam võimalik.

(vt punktid 119–122)

3.        Kui Euroopa Kohtu õigusemõistmine on pärast menetluse lõpetamist lõppenud, ei saa enam eeldada, et seisukohtade avalikustamine seda tegevust kahjustab. Kindlasti ei saa välistada, et lõpetatud, kuid alles poolelioleva kohtuasjaga seotud kohtuasja puudutavate seisukohtade avalikustamine võib tekitada viimase menetluse kahjustamise ohu, eriti kui pooled ei ole samad mis lõpetatud menetluses. Sellises olukorras, kui komisjon on mõlemas menetluses kaitsnud oma õiguslikku positsiooni samade argumentidega, võib ju nende argumentide avalikustamine poolelioleva menetluse vältel seda menetlust ohustada. See oht sõltub aga paljudest teguritest, eeskätt mõlemas menetluses esitatud argumentide sarnasuse astmest. Kui komisjoni seisukohad korduvad vaid osaliselt, võib osaline avalikustamine olla piisav, et hoida ära igasugune poolelioleva menetluse kahjustamise oht. Neil asjaoludel saab ainult taotletavate dokumentide konkreetne hindamine võimaldada komisjonil kindlaks teha, kas nende avalikustamisest võib keelduda määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 teise taande alusel.

(vt punktid 131–134)