Kohtuasi T‑444/11

Gold East Paper (Jiangsu) Co. Ltd

ja

Gold Huasheng Paper (Suzhou Industrial Park) Co. Ltd

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Subsiidiumid – Hiinast pärit kaetud kvaliteetpaberi import – Meetod – Kasu arvutamine – Ilmne hindamisviga – Konkreetsus – Amortisatsiooniperiood – Maksusoodustused – Tasakaalustavad meetmed – Kahju – Kasumimarginaali kindlaksmääramine – Asjaomase toote määratlemine – Ühenduse tootmisharu – Põhjuslik seos

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 11. september 2014

1.      Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Tasakaalustavad subsiidiumid – Arvutusmeetod

(nõukogu määrus nr 597/2009, artikli 7 lõiked 1 ja 2)

2.      Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Kahju – Institutsioonide kaalutlusõigus – Piir – Ilmne viga ühe kahjuteguri hindamisel – Kohtulik kontroll – Piirid

(nõukogu määrus nr 597/2009)

3.      Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Tasakaalustavad subsiidiumid – Saaja saadud kasu arvutamine – Võrdlusalusena võrdlusriigi valimine – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus

(nõukogu määrus nr 423/2009, artikli 6 punkti d alapunkt ii)

4.      Kohtumenetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Puudumine – Vastuvõetamatus – Üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

5.      Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Tasakaalustavad subsiidiumid – Arvutamine – Varade tavapärase amortisatsiooniperioodi arvutamine – Kohustus võtta arvesse asjassepuutuvate eksportijate esitatud perioodid – Puudumine – Institutsioonide kaalutlusõigus – Piirid

(nõukogu määrus nr 597/2009, artikli 7 lõige 3)

6.      Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Tasakaalustavad subsiidiumid – Valitsuse kontrolli all olevate kolmanda riigi pankade antud laenud – Valitsuse antud eelise olemasolu

(nõukogu määrus nr 597/2009, artikli 6 punkt b ja artikli 28 lõike 1 esimene lõik)

7.      Ühine kaubanduspoliitika – Kaitse kolmandate riikide dumpingu või subsiidiumide eest – Dumpinguvastaste meetmete ja subsiidiumidevastaste meetmete kombineerimine – Lubatavus – Piirid

(nõukogu määrus nr 597/2009, artikli 14 lõige 2 ja artikli 15 lõige 1 ning määrus nr 1225/2009 artikli 9 lõige 4)

8.      Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamine – Kasumimarginaali arvutamine – Institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus

(nõukogu määrus nr 597/2009, artikli 2 punkt d ja artikli 15 lõige 1)

9.      Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Uurimise kulg – Asjaomase toote määratlemine – Tegurid, mida võib arvesse võtta

(nõukogu määrus nr 597/2009, artikkel 8, artikli 9 lõige 1 ja artikli 10 lõige 6)

10.    Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Määrus, millega kehtestatakse subsiidiumidevastased tollimaksud

(ELTL artikkel 296)

11.    Ühine kaubanduspoliitika – Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastased meetmed – Kahju – Põhjusliku seose kindlaksmääramine – Institutsioonide kohustused – Muude tegurite kui subsiidiumide arvessevõtmine – Kaalutlusõigus – Tõendamiskoormis

(nõukogu määrus nr 597/2009, artikli 8 lõiked 1 ja 6)

1.      Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastase menetluse raames on määruse nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 7 lõikes 2 ette nähtud, et kui subsiidiumi ei anta valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel, määratakse tasakaalustatav subsiidium kindlaks, jagades kogu subsiidiumi summa vastavalt vajadusele asjaomaste toodete subsideerimise uurimisperioodil toodetud, müüdud või eksporditud kogustele. Selles suhtes on liidu institutsioonil õigus kasutada subsiidiumisumma arvutamiseks nimetajana käivet, mis vastab asjassepuutuvate ettevõtjate kogumüügile, sh ekspordikäibe kohandused, tagamaks, et käive kajastab asjaomase toote müügi koguväärtust.

(vt punktid 43 ja 47–55)

2.      Liidu institutsioonidel on kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad peavad uurima. Kohtuliku kontrolli raames kontrollib liidu kohus menetlusnormidest kinnipidamist, vaidlustatud valiku aluseks võetud faktiliste asjaolude sisulist õigsust, nende asjaolude hindamisel ilmsete vigade puudumist või võimu kuritarvitamise puudumist.

Hageja peab esitama tõendid, et liidu kohus saaks tuvastada, et liidu institutsioon on teinud ilmse kaalutlusvea, sh kahju ulatuse hindamisel. Tõendamaks, et liidu institutsioon on teinud ilmse hindamisvea, mis põhjendab akti tühistamist, peab hageja esitama piisavaid tõendeid, et vaidlustatud aktis esitatud asjaoludele antud hinnangud muutuksid ebausutavaks.

Lisaks, subsiidiumidevastaste juhtumite raames sõltuvad nõukogu ja komisjon vabatahtlikust koostööst, mida teevad huvitatud isikud, esitades neile ette nähtud tähtaegade jooksul vajalikku teavet. Seega asjaolu, et liidu tootja komisjoni teabenõudele ei vastanud, ei saa endast kujutada puudust konkreetse analüüsi raames, mis põhineb liidu tootmisharu kantud kahju hindamise objektiivsetel tõenditel.

Neil asjaoludel ei ole liidu institutsioonidel määrusest nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, tulenevalt mingit kohustust klassifitseerida makromajanduslikud ja mikromajanduslikud kriteeriumid või keeldu moodustada tootjate alarühmasid, kuna komisjon viib läbi objektiivse analüüsi, tuginedes objektiivsetele tõenditele.

(vt punktid 62, 71, 73, 225–228, 236, 243, 265, 269, 275, 291, 293, 363 ja 364)

3.      Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastase menetluse raames võib liidu institutsioon olla kohustatud kasutama välist võrdlusalust kui saajale antud kasu arvutamise võrdluspunkti määruse nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 6 punkti d alapunkti ii alusel. Võrdlusriigi valimine on osa kaalutlusõigusest, mis on institutsioonidel keerukate majanduslike olukordade analüüsimisel.

Kohtuliku kontrolli raames peab liidu kohus võrdlusriigi valiku osas kontrollima, kas liidu institutsioonid ei ole jätnud arvesse võtmata peamisi asjaolusid, et tõendada valitud riigi sobivust, ja kas toimikumaterjale on uuritud nõutud hoolsusega. Neile ei saa ette heita seda, et nad ei ole arvesse võtnud turutingimusi võrdlusriigis subsiidiumide andmise ajal, mitte praegusi, uurimise ajal kehtivaid tingimusi.

(vt punktid 68, 72, 74, 87 ja 90)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 93 ja 103)

5.      Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastase menetluse raames, eelkõige seoses asjaomases tootmisharus varade tavapärase amortisatsiooniperioodi hindamisega võivad liidu institutsioonid vastavalt määruse nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 7 lõikele 3 võtta arvesse liidu tootmisharu ning koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud perioodi, mitte asjassepuutuvate eksportijate teatatud perioode.

Selles suhtes ei kujuta institutsiooni otsustuspraktika endast tavapärase amortisatsiooniperioodi kindlakstegemise õiguslikku raamistikku, kuna komisjonil on kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas laiaulatuslik kaalutlusõigus, mille teostamisel ei ole ta seotud varem antud hinnangutega, kuid ta peab järgima õiguse üldpõhimõtteid, mille hulka kuulub ka võrdse kohtlemise põhimõte.

(vt punktid 150, 152, 153, 156, 160, 161 ja 166–169)

6.      Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastase menetluse raames, eelkõige valitsuselt saadud laenu eelise arvutamise osas võivad liidu institutsioonid määruse nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 6 punkti b kohaselt tuvastada kolmanda riigi pankade antud laenudest saadud eelise olemasolu, kuna need pangad on riigi kontrolli all ning teostavad avalikku võimu ning kolmanda riigi valitsus reguleerib kindlate reeglite abil intressimäärade muutmist.

(vt punktid 187 ja 188)

7.      Määruse nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 14 lõige 2 ei kohusta liidu institutsioone valima dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete vahel ega näe ette mingit reeglit üksikasjaliste eeskirjade osas, mille kohaselt võib neid kahte tüüpi meetmeid sobivalt kombineerida. Siiski ei tohi need meetmed ületada kehtestatud dumpingu või subsiidiumide kogusummat või kahjumarginaali kooskõlas määruse nr 597/2009 artikli 15 lõikega 1 või määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 9 lõikega 4. Pealegi ei ole komisjoni ülesanne teha nõukogule ettepanek lõpetada uurimine põhjusel, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise on tähenduseta, kuna kahjumimarginaal jääb samaks.

Juhul kui üldine subsiidiumimarginaal on 12%, samas kui üldine dumpingumarginaal on 43,5%, ning lõplike tasakaalustavate tollimaksude (12%) ja dumpinguvastaste tollimaksude (8%) ülemmääraks on ühise kahjumimarginaali tase, s.o 20%, ei ületa kehtestatud meetmed uurimiste tulemusel kindlaks tehtud subsiidiumide, dumpingu või kahju taset. Analoogselt, kui dumpingu- ja subsiidiumidemarginaalide vahe (31,5%) on suurem dumpinguvastaste tollimaksude suurusest (8%), ei teki ka tasakaalustavate tollimaksude ja dumpinguvastaste tollimaksude kattumise küsimust.

(vt punktid 217–219)

8.      Kolmandate riikide poolse subsideerimise vastase menetluse raames kahju kõrvaldamiseks vajaliku sihthinna arvutamisel kasutatav kasumimarginaal peab piirduma kasumimarginaaliga, mille saavutamist liidu tootmisharu võib põhjendatult eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes subsideeritud impordi puudumisel. Määruse nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 2 punktiga d ja artikli 15 lõikega 1 ei oleks kooskõlas, kui liidu tootmisharule omistada kasumimarginaal, mida ta subsiidiumide puudumisel ei oleks saanud saavutada.

Lisaks, kui liidu institutsioonid kasutavad neile selle määrusega antud kaalutlusõigust, ei ole nad kohustatud üksikasjalikult ja eelnevalt selgitama, milliseid kriteeriume nad kavatsevad igas konkreetses olukorras kasutada, isegi juhul, kui nad esitavad uusi põhimõttelisi valikuid.

(vt punktid 287 ja 296)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 329)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 342–344)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 362–364)