Kohtuasi T-193/04 R

Hans-Martin Tillack

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutiste meetmete kohaldamise ja täitmise peatamise taotlus

Määruse kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom – Kõigi asjaomaste huvide tasakaalustamine

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Menetlus – Menetlusse astumine – Ajutiste meetmete kohaldamine – Huvitatud isikud – Esindav ühendus, mille eesmärk on selle liikmete kaitse – Vastuvõetavus kohtuasjades, milles tõusetuvad nimetatud liikmeid mõjutavad põhimõttelised küsimused – Tingimused

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 teine lõik ja artikli 53 esimene lõik)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhikohtuasja vastuvõetavus – Asjassepuutumatus – Piirid

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

4.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid

(EÜ artikkel 230)

1.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõige 2 näeb ette, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul (fumus boni iuris) õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Need tingimused on kumulatiivsed, mis tähendab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kui üks neist ei ole täidetud. Vajadusel kaalub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik asjaomaseid huvisid.

(vt punkt 21)

2.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu kohaselt, mis kuulub Esimese Astme Kohtus kohaldamisele vastavalt sama põhikirja artikli 53 esimesele lõigule, antakse luba menetlusse astumiseks esindavatele ühendustele, kelle eesmärgiks on oma liikmete kaitsmine kohtuasjades, mille käigus tõusetuvad põhimõttelised küsimused võivad nende liikmeid mõjutada. Täpsemalt võib ühendusele anda loa menetlusse astumiseks, kui ta esindab arvestatavat hulka asjaomases sektoris tegutsevatest ettevõtjatest, kui tema eesmärkide hulka kuulub oma liikmete huvide kaitse, kui kohtuasjas võib tõusetuda asjaomase sektori toimimist mõjutavaid põhimõttelisi küsimusi ja seega võib tehtav otsus või määrus oluliselt kahjustada tema liikmete huve.

Lisaks on ühenduste menetlusse astumise õiguse laia tõlgendamise mõte võimaldada kohtuasjade raamistiku paremat analüüsi, vältides samas liiga suurt hulka üksikuid menetlusse astujaid, mis kompromiteeriks menetluse tõhusust ja ladusat kulgu.

Rahvusvaheline töötajaid esindav organisatsioon, mis esindab rohkem kui 500 000 liiget 109 riigist ja mille eesmärgiks on „ajakirjanike õiguste ja vabaduste kaitsmine ja tugevdamine”, samuti „informatsioonivabaduse, meediavabaduse ja ajakirjanduse sõltumatuse austamine ja kaitsmine, täidab eespool nimetatud tingimused, kuna ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku vastav seisukoht talle esitatud küsimuste suhtes puudutab potentsiaalselt ajakirjandusallikate kaitse põhimõtte ulatust.

(vt punktid 24, 25 ja 28–30)

3.      Üldjuhul ei kontrollita hagi vastuvõetavust ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, et mitte mõjutada põhikohtuasjas tehtavat otsust. Kui aga väidetakse, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega seotud hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, siis võib siiski osutuda vajalikuks teatud asjaolude tuvastamine, millest saab esmapilgul järeldada, et hagi on vastuvõetav.

(vt punkt 32)

4.      EÜ artikli 230 tähenduses saab tühistamishagi esitada vaid selliste meetmete peale, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

(vt punkt 38)