Kohtuasi C‑44/11

Finanzamt Frankfurt am Main V-Höchst

versus

Deutsche Bank AG

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof)

Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikli 56 lõike 1 punkt e – Artikli 135 lõike 1 punktid f ja g – Selliste tehingute maksust vabastamine, mis seisnevad väärtpaberite valitsemises (portfelli haldamine)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Maksuõigusnormide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Teenuste osutamine – Mitmest osast koosnev tehing – Tehing, mis tuleb lugeda üheks soorituseks – Väärtpaberite valitsemise teenus

2.        Maksuõigusnormide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksuvabastused – Väärtpaberitehingud – Eriotstarbeliste investeerimisfondide haldamine – Mõisted – Väärtpaberite valitsemise teenus – Väljaarvamine

(Nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 135 lõike 1 punktid f ja g)

3.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Teenuste osutamine – Maksustatavate tehingute koha kindlaksmääramine – Panga‑, finants‑ ja kindlustustehingud, sh edasikindlustamine – Mõiste – Väärtpaberite valitsemise teenus – Hõlmamine

(Nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 56 lõike 1 punkt e)

1.        Väärtpaberite valitsemise teenus, mille korral maksukohustuslane otsustab tasu eest omal äranägemisel väärtpaberite ostu ja müügi üle ja viib need otsused täide väärtpaberite ostmise ja müümise teel, koosneb kahest osast, mis on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et moodustavad objektiivselt ühe majandustehingu.

(vt punkt 29, resolutsiooni punkt 1)

2.        Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi artikli 135 lõike 1 punkte f või g tuleb tõlgendada nii, et väärtpaberite valitsemise teenus ei ole selle sätte kohaselt käibemaksust vabastatud.

Direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punktis g sätestatud maksuvabastus puudutab neid tehinguid, mis on avatud investeerimisfondide tegevusele omased. Täpsemalt öeldes on tegu ühisfondidega, milles investeeringud on jagatud ja jaotatud hulga väärtpaberite peale, mida saab tõhusalt hallata optimaalsete tulemuste saavutamiseks ja milles üksikud investeeringud võivad olla küllaltki tagasihoidlikud. Sellised fondid haldavad oma investeeringuid enda nimel ja arvel, samas kui iga investorist klient omab fondist osa, kuid mitte fondi investeeringuid kui selliseid. Seevastu väärtpaberite valitsemise teenus puudutab üldiselt ühe isiku varasid, millel peab olema suhteliselt kõrge koguväärtus selleks, et nendega kasumlikult kaubelda. Portfellihaldur ostab ja müüb investeeringuid investorist kliendi nimel ja arvel, kellele jääb siiski individuaalsete väärtpaberite omandiõigus kogu lepingu kestuse ajaks ja selle lõppedes.

Mis puudutab direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punkti f kohaldamisala, siis aktsiatega ja muude väärtpaberitega seotud tehingud on väärtpaberiturutehingud ning väärtpaberitega kauplemisega kaasnevad toimingud, mis muudavad poolte õiguslikku‑ ja finantsolukorda. Mõiste „väärtpaberitega seotud tehingud” selle sätte mõttes puudutab seega tehinguid, mis võivad luua, muuta või lõpetada poolte väärtpaberitega seotud õigusi ja kohustusi. Väärtpaberite valitsemise teenus koosneb peamiselt kahest osast, nimelt ühelt poolt kliendi vara analüüsist ja järelevalvest ja teiselt poolt konkreetsemalt väärtpaberite ostmise ja müümise teenusest. Analüüsimis‑ ja järelevalveteenuste puhul ei ole tingimata vaja selliste tehingute täideviimist, mis loovad, muudavad või lõpetavad poolte õigusi ja kohustusi seoses väärtpaberitega. Tulenevalt asjaolust, et nimetatud teenust saab käibemaksuga maksustamise mõttes käsitada üksnes ühtse teenusena, ei saa see kuuluda direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punkti f kohaldamisalasse.

(vt punktid 31, 33, 34, 36–39, 43, 46, resolutsiooni punkt 2)

3.        Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi artikli 56 lõike 1 punkti e tuleb tõlgendada nii, et seda ei kohaldata mitte üksnes selle direktiivi artikli 135 lõike 1 punktides a–g loetletud teenustele, vaid ka väärtpaberite valitsemise teenustele.

(vt punkt 55, resolutsiooni punkt 3)