Kohtuasi T‑221/10

Iberdrola, SA

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Riigiabi – Abikava, mis võimaldas firmaväärtuse amortiseerimist välismaises äriühingus osaluse omandamisel – Otsus, millega abikava tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ning ei kohustata abi tagasi nõudma – Rakendusmeetmeid sisaldav akt – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega keelatakse sektoriaalne abikava – Sellise ettevõtja hagi, kes sai abikava alusel individuaalset abi, kuid keda tagastamise nõue ei puuduta – Ettevõtja, kes ei olnud otsuse vastuvõtmiseni viinud menetluses läbirääkija rollis – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Isikliku puutumuse ja põhjendatud huvi eristamine

3.      Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Riigiabi valdkonna otsuse peale esitatud tühistamishagi, mille Üldkohus on tunnistanud vastuvõetamatuks – Võimalus taotleda liikmesriigi kohtult eelotsusetaotluse esitamist

4.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Üldkohaldatav akt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Mõiste – Komisjoni otsus, millega keelatakse sektoriaalne abikava ja milles mainitakse riiklikke rakendusmeetmeid – Välistamine

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

1.      Põhimõtteliselt ei saa olla vastuvõetav ettevõtja poolt esitatud hagi komisjoni sellise otsuse tühistamiseks, millega keelatakse sektoriaalne abikava, kui see otsus puudutab teda vaid põhjusel, et ta kuulub vastavasse sektorisse ja et ta võib selle kava alusel toetust saada. Niisugune otsus nimelt on selle ettevõtja suhtes üldkohaldatav meede, mida kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordadele ja mis tekitab õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriale. Kui aga kõnealune otsus puudutab hagejaks olevat ettevõtjat mitte ainult tulenevalt tema kuulumisest kõnesoleva sektori ettevõtjate hulka, kes võisid potentsiaalselt abikava alusel abi saada, vaid ka tulenevalt sellest, et ettevõtja oli saanud nimetatud abikava raames individuaalset abi, mille tagastamist komisjon on nõudnud, siis puudutab nimetatud otsus teda isiklikult ning tema poolt selle otsuse peale esitatud hagi on vastuvõetav.

Otsus võib ettevõtjat tõepoolest isiklikult puudutada ka seetõttu, et ta osales aktiivselt kokkusobimatuks tunnistamise otsuse vastuvõtmiseni viinud menetluses, kui tal oli selgelt piiritletud läbirääkija roll, mis oli tihedalt seotud asjassepuutuva otsuse esemega, mistõttu hageja olukord eristus kõikide teiste isikute omast. Kui ta aga piirdub märkuste esitamisega nagu ülejäänud huvitatud isikud ning osaleb kohtumisel nagu muud huvitatud isikud, siis sellised asjaolud ei tõenda, et ta oli läbirääkija rollis, mis võimaldaks tunnistada tema isiklikku puutumust.

(vt punktid 25, 26, 34, 35)

2.      Ehkki põhjendatud huvi on võimalik tõendada tänu siseriiklikule kohtule esitatud hagidele, mis esitatakse pärast liidu kohtusse tühistamishagi esitamist, hinnatakse füüsilise või juriidilise isiku isiklikku puutumust hagi esitamise päeval ning see sõltub üksnes vaidlustatud otsusest. Niisiis puudutab isikut isiklikult endiselt otsus, millega abi ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatakse ja kohustatakse see tagasi nõudma, ka siis, kui hiljem selgub, et temalt ei nõuta tagasimaksmist.

(vt punkt 40)

3.      Liit on õigusel rajanev liit, mille raames kontrollitakse selle institutsioonide aktide kooskõla aluslepingu ja õiguse üldpõhimõtetega, mille hulka kuuluvad põhiõigused. Seega peab eraõiguslikele isikutele olema tagatud neile liidu õiguskorrast tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse.

Kui Üldkohus tunnistab vastuvõetamatuks ettevõtja tühistamishagi komisjoni otsuse peale, millega tunnistatakse abikava ühisturuga kokkusobimatuks, kohustamata siiski abi tagasi nõudma, ei ole kuidagi takistatud see, et ettevõtja võib esitada siseriiklikule kohtule – seoses võimalike vaidlustega siseriiklikus kohtus – taotluse esitada ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotlus, et vaidlustada komisjoni otsuse kehtivus osas, milles tuvastatakse, et abikava on kokkusobimatu. Sellisel juhul ei ole hagejat sugugi ilma jäetud mis tahes tõhusast kohtulikust kaitsest.

(vt punkt 43)

4.      Komisjoni otsust, millega keelatakse sektoriaalne abikava ja milles mainitakse selle otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamist, mida võib vaidlustada siseriiklikus kohtus, ei saa lugeda aktiks, mis ei sisalda rakendusmeetmeid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses.

(vt punktid 45–47)