Euroopa Komisjoni 16. aprillil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 7. veebruari 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-146/22: Ryanair versus komisjon (KLM II; COVID-19)

(kohtuasi C-266/24 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, J. Carpi Badía ja M. Farley)

Teised menetlusosalised: Ryanair DAC, Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Société Air France, Air France-KLM, Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

kasutada Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 61 ette nähtud pädevust teha ise asjas lõplik otsus;

teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse nende väidete kohta otsuse tegemiseks, mida ei ole veel hinnatud, ning

otsustada käesoleva menetlusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi, kui ta saadab asja Üldkohtusse tagasi, või mõista kohtukulud välja Ryanairilt, kui ta teeb ise asjas lõpliku otsuse.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust kahe väitega.

Esiteks kohaldas Üldkohus väära kriteeriumi selle kindlakstegemisel, kas liidu riigiabieeskirjade tähenduses on abisaajaks ainult üks või mitu kontserni kuuluvat üksust. Täpsemalt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et tegurid, mis pelgalt näitavad, et i) üldiselt saab Air France-KLM kõrgeima tasandi emaettevõtjana teostada teatavat kontrolli Société Air France (Air France) ja Koninklijke Luchtvaart Maatschappij (KLM) ja nende tütarettevõtjate üle, ning ii) Air France’i, Air France-KLMi ja KLMi vahel on teatav integreeritus, koordineerimine ja koostöö, on piisavad tõendamaks, et Air France-KLM ja Air France on tegelikult abi saanud – ning neid tuleks seega käsitada abisaajatena liidu riigiabi eeskirjade tähenduses – olukorras, kus abi andmise täpne sisu ja tingimused takistavad sõnaselgelt abi kasutamist Air France-KLMi ja Air France’i toetamiseks.

Teiseks asendas Üldkohus õigusvastaselt komisjoni hinnangu enda omaga, kui ta tegi kindlaks, kas abimeetmest kasusaaja moodustavad ainult mõned Air France-KLMi kontserni äriühingud – valdkond, milles liidu kohtud on tunnistanud, et tuleb anda keerukaid majanduslikke hinnanguid ja mille suhtes on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus –, tõendamata piisavalt, et komisjoni arutluskäigus on tehtud ilmne hindamisviga.

____________