Kohtuasi T‑251/13

Gemeente Nijmegen

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Riigiabi – Madalmaade omavalitsuse poolt professionaalsele jalgpalliklubile antud abi – Otsus algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus – Abimeede, mis on otsuse kuupäevaks täielikult rakendatud – Vastuvõetavus – Vaidlustatav akt

Kokkuvõte – Üldkohtu määrus (neljas koda), 3. märts 2015

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Ettevalmistavad aktid – Välistamine

(ELTL artikkel 263)

2.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Komisjoni otsus algatada riikliku meetme uurimiseks ametlik uurimismenetlus ning ajutine kvalifitseerimine uueks abiks – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõige 1, ELTL artikli 108 lõige 3 ja ELTL artikkel 263)

3.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus riigi poolt enam mitte rakendatava meetme osas – Välistamine

(ELTL artikli 107 lõige 1, ELTL artikli 108 lõige 3 ja ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 11 lõige 2)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 27 ja 28)

2.      Komisjoni otsus algatada ametlik riigiabi uurimismenetlus võib olla vaidlustatav akt, kui see võib tekitada eraldiseisvaid õiguslikke tagajärgi, st kui sellisel otsusel on selle adressaatliikmesriigi ja kõnealuse abi saaja või saajate suhtes piisavalt kohene ja kindel õiguslikult siduv jõud.

Nii on see eelkõige siis, kui liikmesriigil lasub sellise abimeetme peatamise kohustus, mida on rakendatud sellest teatamata ja mis on ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kuupäeval alles rakendamisjärgus. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse tegemine rakendamisjärgus oleva meetme suhtes, mille komisjon kvalifitseerib uueks abiks, muudab tingimata selle meetme õiguslikku mõju ning nende ettevõtjate õiguslikku olukorda, keda meede soodustab, eriti mis puudutab nimetatud meetme rakendamise jätkamist. Seda järeldust rakendatakse mitte ainult juhtudel, mil asjaomase liikmesriigi ametivõimud käsitavad rakendamisjärgus meedet olemasoleva riigiabina, vaid ka juhul, mil need ametivõimud leiavad, et see meede ei kujuta endast riigiabi.

(vt punktid 29–31)

3.      Vaidlustatavaks aktiks ELTL artikli 263 mõttes ei saa kvalifitseerida komisjoni otsust algatada ametlik uurimismenetlus täielikult rakendatud riigiabi suhtes. Erinevalt otsusest algatada ametlik uurimismenetlus rakendamisjärgus meetme suhtes ei tekita sedalaadi otsus, mis puudutab meedet, mis on täielikult rakendatud, iseseisvaid õiguslikke tagajärgi, kuna sellel puudub adressaatliikmesriigi ja kõnealuse meetmega soodustatud isiku või isikute suhtes piisavalt kohene ja kindel õiguslikult siduv jõud. Esiteks, sellist meedet ei saa peatada, kuna see oli vaidlustatud otsuse kuupäevaks juba täielikult rakendatud. Teiseks, vaidlustatud otsus ei saa oma sisu ja kohaldamisala tõttu tekitada asjaomase liikmesriigi jaoks kohustust nõuda kõnealuse meetme abil juba antud abi tagasi. Lisaks, määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, artikli 11 lõikest 2 tuleneb, et komisjon peab järgima rangeid tingimusi, kui ta kavatseb kohustada asjaomast liikmesriiki abi ajutiselt tagasi nõudma.

Isegi kui siseriiklik kohus, kes on saanud vastavasisulise taotluse, võib teha korralduse kõnealuse abi tagasinõudmiseks, sõltumata sellest, kas kõnealune meede on ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kuupäevaks alles rakendamisjärgus või mitte, ei omista see nimetatud otsusele piisavalt kohest ja kindlat õiguslikult siduvat jõudu. Siseriiklikul kohtul on kohustus võtta kaitsemeetmeid kohtuvaidluse ajal, mis käsitleb võimalikku riigiabi, üksnes juhul, kui on täidetud tingimused, mis neid meetmeid põhjendavad, nimelt kui ei ole kahtlust riigiabiks kvalifitseerimise suhtes, kui abimeede rakendatakse peatselt või see on juba rakendatud ja kui ei esine erandlikke asjaolusid, mis muudavad tagasimaksmise kohatuks. Siseriiklikul kohtul ei ole absoluutset ja tingimusteta kohustust järgida automaatselt komisjoni esialgset hinnangut.

Pealegi ei saa ärilist ebakindlust ja seda, kuidas teised ettevõtjad tajuvad sellise abimeetmest kasu saava isiku olukorda, pidada siduvateks õiguslikeks tagajärgedeks, kuna tegemist on vaid faktiliste, mitte aga õiguslike tagajärgedega, mida ametliku uurimismenetluse algatamise otsus on mõeldud tekitama.

(vt punktid 37, 38, 40, 41, 44–46 ja 51)