ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

21. mai 2014

Kohtuasi T‑347/12 P

Dana Mocová

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajaline leping – Pikendamata jätmise otsus – Kaebuse rahuldamata jätmine – Põhjendamiskohustus – Kaebuse rahuldamata jätmise otsuses esitatud põhjendus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 13. juuni 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑41/11: Mocová vs. komisjon selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Dana Mocová kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni käesolevas kohtuastmes kantud kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Hagi kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale – Mõju –Vaidlustatud akti peale hagi esitamine – Erand – Otsus, mis ei ole kinnitav

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Eesmärk – Vaidluse lahendamine kompromissiga

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Edutamine – Edutamata jäetud kandidaadi kaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik, artikkel 45 ja artikli 90 lõige 2)

4.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Väited ja argumendid, mis ei kajastu kaebuses, kuid mille eesmärk on vaidlustada kaebusele antud vastuses esitatud põhjenduste põhjendatus – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

5.      Ametnike hagid – Vaidlustatud akti seaduslikkuse hindamine selle vastuvõtmise hetkel eksisteerinud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Halduskaebus ja selle sõnaselge või vaikimisi tagasilükkamine moodustavad lahutamatu osa keerulisest menetlusest ning on vaid hagi esitamise eeltingimuseks. Neil tingimustel on hagi, isegi kui see on ametlikult esitatud kaebust tagasilükkava otsuse peale, tagajärg kohtusse pöördumine huve kahjustava akti peale, mille peale kaebus on esitatud, välja arvatud juhul, kui kaebuse rahuldamata jätmise otsuse ulatus erineb selle akti ulatusest, mille peale see kaebus on esitatud. Kaebust sõnaselgelt tagasilükkav otsus võib oma sisust tulenevalt mitte olla apellandi poolt vaidlustatud meedet pelgalt kinnitav. Nii on juhul, kui kaebust tagasilükkava otsusega on apellandi olukord uute õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal uuesti läbi vaadatud või kui see muudab või täiendab esialgset otsust. Niisugustel juhtudel on kaebuse tagasilükkamise otsus selline akt, mille üle teostab kohus kontrolli, võttes seda arvesse vaidlustatud akti õiguspärasuse hindamisel, ehk loeb seda huve kahjustavaks aktiks, mida see asendab.

(vt punkt 34)

Viide:

Üldkohus: 21. september 2011, kohtuasi T‑325/09 P: Adjemian jt vs. komisjon (EKL 2011, lk II‑6515, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Hagi ja kaebuse vahelise kooskõla reegli eesmärk on vältida, et ametnik või teenistuja ei esitaks teatavaid väiteid või nende kogumit alles kohtumenetluse staadiumis, mille tagajärg oleks, et igasuguse vaidluse kohtuväliselt lahendamise võimalus oluliselt väheneb. Neil asjaoludel, kuna administratsioonil ei ole piisava täpsusega teada huvitatud isiku vastuväited või taotlused, siis ei ole tal kuidagi võimalik tema nõudeid rahuldada või vajaduse korral pakkuda välja pooltevahelist kokkulepet ja mitte anda vaidlust nii otse kohtu otsustada.

Eesmärk võimaldada, et huvitatud isik ja administratsioon saaksid lahendada vaidluse kohtueelses menetluses, ei tähenda siiski, et ametnikul on igal juhul õigus vaidlustada kohtueelses staadiumis kõik uued põhjendused, mida administratsioon haldusmenetluses esitab.

(vt punktid 39 ja 40)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. oktoober 1986, kohtuasi 142/85: Schwiering vs. kontrollikoda (EKL 1986, lk 3177, punkt 11).

Üldkohus: 12. märts 1996, kohtuasi T‑361/94: Weir vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑121 ja II‑381, punkt 27).

3.      Kuigi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel ei ole kohustust põhjendada edutamisotsust ei selle adressaadile ega edutamata jäetud kandidaatidele, on tal seevastu kohustus põhjendada edutamata jäetud kandidaadi personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsust, kuna esineb eeldus, et selle rahuldamata jätmise otsuse põhjendus langeb kokku selle otsuse põhjendustega, mille peale kaebus on esitatud. Põhjendama peab hiljemalt kaebuse rahuldamata jätmise ajal.

Samas ei ole nimetatud asutus kohustatud konkreetselt vastama kaebusele, kui esialgne otsus on ise põhjendatud.

(vt punktid 41 ja 42)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. oktoober 1974, kohtuasi 188/73: Grassi vs. nõukogu (EKL 1974, lk 1099, punkt 13); 16. detsember 1987, kohtuasi 111/86: Delauche vs. komisjon (EKL 1987, lk 5345, punkt 13); 7. veebruar 1990, kohtuasi C‑343/87: Culin vs. komisjon (EKL 1990, lk I‑225, punkt 13); 9. detsember 1993, kohtuasi C‑115/92 P: parlament vs. Volger (EKL 1993, lk I‑6549, punkt 23).

Üldkohus: 12. veebruar 1992, kohtuasi T‑52/90: Volger vs. parlament (EKL 1992, lk II‑121, punkt 36); 6. juuli 1999, liidetud kohtuasjad T‑112/96 ja T‑115/96: Séché vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑115 ja II‑623, punkt 76); 20. veebruar 2002, kohtuasi T‑117/01: Roman Parra vs. komisjon (EKL AT 2002, lk  I‑A‑27 ja II‑121, punkt 26); 12. detsember 2002, liidetud kohtuasjad T‑338/00 ja T‑376/00: Morello vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑301 ja II‑1457, punkt 48); 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punkt 32).

4.      Tõhusa kohtuliku kaitsega seoses ja juhul, kui kaebaja saab huve kahjustava akti põhjendustest teada tema kaebusele antud vastuse kaudu, või juhul, kui nimetatud põhjendused muudavad või täiendavad oluliselt nimetatud aktis sisalduvaid põhjendusi, tuleb kõiki esimest korda kaebuse staadiumis esitatud väiteid, mille eesmärk on vaidlustada kaebusele antud vastuses esitatud põhjenduste põhjendatus, lugeda vastuvõetavaks. Nimelt ei ole huvitatud isikule sel juhul antud võimalust täpselt ja lõplikult teada saada põhjendustest, millel tema huve kahjustav akt põhineb.

(vt punkt 44)

5.      Otsuse seaduslikkust tuleb hinnata institutsioonile teadaolevate faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mis on talle teada sel ajal, kui ta nimetatud otsuse vastu võtab. Arvestades aga kohtueelse staadiumi arengut, lõpeb institutsiooni lõplikku seisukohta kinnitava akti väljatöötamine sel ajal, kui võetakse vastu teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse vastus ajutise teenistuja kaebusele. Sellest tuleneb, et asjaomase teenistuja huve kahjustava lõpliku akti seaduslikkust hinnatakse institutsioonile otsese või kaudse selle vastuse vastuvõtmise ajal teadaolevate faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, kahjustamata institutsiooni võimalust esitada täiendavaid täpsustusi kohtumenetluse staadiumis.

(vt punkt 45)