Kohtuasi T‑346/12

Ungari

versus

Euroopa Komisjon

Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu‑ ja köögiviljasektor – Tootjaorganisatsioonidele antud riiklik finantsabi – Komisjoni rakendusotsus, mis puudutab Ungari poolt oma tootjaorganisatsioonidele antud riikliku finantsabi hüvitamist liidu poolt – Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikkel 103e – Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikkel 97

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2015. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Erinevate keeleversioonide lahknemine – Asjaomase õigusakti üldise ülesehituse ja eesmärgi arvessevõtmine

(komisjoni määrus nr 1580/2007, artikkel 94)

2.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu‑ ja köögivili – Tootjaorganisatsioonid – Liikmesriigi poolt antud finantsabi hüvitamine – Hüvitatavate summade piiramine komisjoni poolt – Lubatavus

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artiklid 103e ja 80 ning määrus nr 72/2009, põhjendus 20; komisjoni määrus nr 1580/2007, artiklid 94 ja 97)

3.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu‑ ja köögivili – Tootjaorganisatsioonid – Liikmesriigi poolt antud finantsabi hüvitamine – Välistamine

(komisjoni määrus nr 1580/2007, artikkel 94 ja määrus nr 543/2011, artikkel 95)

4.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu‑ ja köögivili – Tootjaorganisatsioonid – Liikmesriigi poolt antud finantsabi hüvitamine – Määruse nr 1580/2007 artiklite 67 ja 94a kohaldatavus – Välistamine

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikkel 103e; komisjoni määrus nr 1580/2007, artiklid 67 ja 94a)

5.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu‑ ja köögivili – Tootjaorganisatsioonid – Liikmesriigi poolt antud finantsabi hüvitamine – Riiklikku finantsabi reguleerivate sätete tõlgendamine vastavalt liidu finantsabi reguleerivatele sätetele – Lubamatus

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artiklid 103d ja 103e; komisjoni määrus nr 1580/2007, artikli 97 lõige 1)

6.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu‑ ja köögivili – Tootjaorganisatsioonid – Liikmesriigi poolt antud finantsabi hüvitamine – Komisjoni kohustus mainida abi lubamise otsuses asjaomase abi suurust – Puudumine

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikkel 103h; komisjoni määrus nr 1580/2007, artikli 94 lõige 1)

7.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu‑ ja köögivili – Tootjaorganisatsioonid – Liikmesriigi poolt antud finantsabi hüvitamine – Komisjonile eelnevaks heakskiitmiseks teatatud summade hinnangulisus – Loa andmise otsuse alusena kasutamine – Lubatavus

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikkel 103e; komisjoni määrus nr 1580/2007, artikkel 94)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 58, 73 ja 74)

2.      Komisjonil on nii määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, artiklist 103e kui ka määruse nr 1580/2007, millega kehtestatakse määruste nr 2200/96, nr 2201/96 ja nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu‑ ja köögiviljasektoris, artikli 97 lõikest 1 tulenevalt õiguslik alus piirata liidupoolset hüvitamist määruse nr 1580/2007 artiklis 94 sätestatud loa andmise menetluses teatatud abisummadega. Nimelt ei või määruse nr 1234/2007 artikli 103e sõnastuse kohaselt abi ületada 80% asjaomase tootjaorganisatsiooni rahalistest toetustest, mis tähendab, et vastavalt määruse nr 1580/2007 artikli 94 lõikele 1 kontrollitakse abi suurust ja 80% ülempiirist kinnipidamist iga tootjaorganisatsiooni puhul eraldi ning seega puudutab komisjoni luba abi, mis on tootjaorganisatsiooni kaupa jaotatud.

Lisaks jätaks tõlgendus, mille kohaselt on komisjon kohustatud hüvitama igasuguse abi, mis jääb 80% ülempiirist allapoole, abi suurusest olenemata, ilma et komisjon saaks kasutada hindamisruumi, mis talle on määruse nr 1234/2007 artikli 103e alusel loa andmise etapis antud, riikliku finantsabi menetluse ilma selle kasulikust mõjust ja muudaks selle tulemusetuks ning jätaks kasulikust mõjust ilma ka määruse nr 1234/2007 artikli 180 koostoimes määruse nr 72/2009, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika muudatusi, muutes määrusi nr 247/2006, nr 320/2006, nr 1405/2006, nr 1234/2007, nr 3/2008 ja nr 479/2008 ning tunnistades kehtetuks määrused nr 1883/78, nr 1254/89, nr 2247/89, nr 2055/93, nr 1868/94, nr 2596/97, nr 1182/2005 ja nr 315/2007, põhjendusega 20 ning sellega taotletavad eesmärgid seoses konkurentsipoliitika ja eelkõige riigiabi kontrollimisega.

(vt punktid 66, 67, 70 ja 72)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 82, 83 ja 85)

4.      Määruse nr 1580/2007, millega kehtestatakse määruste nr 2200/96, nr 2201/96 ja nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu‑ ja köögiviljasektoris, artikkel 67, mis annab muu hulgas tootjaorganisatsioonidele võimaluse suurendada rakendusfondi suurust kuni 25% ulatuses algselt heakskiidetud suurusest, ei ole kohaldatav määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, artiklis 103e ette nähtud riiklikule finantsabile. Nimelt on artiklis 103e sätestatud, et riiklik finantsabi täiendab rakendusfondi, mis tähendab, et rakendusfondi hilisem võimalik suurenemine, mis on ette nähtud määruse nr 1580/2007 artiklis 67, ei too kaasa riikliku finantsabi vastavas ulatuses suurenemist.

Samuti ei ole sellisel juhul kohaldatav ka määruse nr 1580/2007 artikkel 94a, kuna selles artiklis ei ole silmas peetud olukorda, kus riikliku finantsabi summa on komisjoni poolt heaks kiidetud ja hiljem on seda summat suurendatud, vaid silmas on peetud rakenduskava sisu, mida enne siseriikliku ametiasutuse poolt heakskiitmist muudetakse.

(vt punktid 88, 89, 92 ja 93)

5.      Tootjaorganisatsioonidele määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, artikli 103e alusel antud riikliku finantsabi hüvitamist reguleerivaid sätteid ei tohi tõlgendada vastavalt liidu finantsabi reguleerivatele sätetele, mille kohaselt on lubatud abi kohandada turustatud toodangu väärtuse alusel. Nimelt, esiteks ei ole määruse nr 1234/2007 artiklis 103d sätestatud liidu finantsabi lubamise menetlust komisjonis, nagu on ette nähtud eelnimetatud artiklis 103e. Teiseks on määruse nr 1234/2007 määruse artiklis 103d sätestatud, et liidu finantsabi on võrdne tegelikult makstud rahalise toetuse summaga, samas kui määruse nr 1580/2007, millega kehtestatakse määruste nr 2200/96, nr 2201/96 ja nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu‑ ja köögiviljasektoris, artikli 97 lõike 1 kohaselt on liidupoolse hüvitamise aluseks heakskiidetud ja tegelikult makstud riiklik finantsabi.

(vt punktid 95–97)

6.      Ükski määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, ega määruse nr 1580/2007, millega kehtestatakse määruste nr 2200/96, nr 2201/96 ja nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu‑ ja köögiviljasektoris, säte ei kohusta komisjoni loa andmise otsuses konkreetselt mainima teatatud abisummat. Lisaks tuleneb määruse nr 1234/2007 artiklist 103h, et komisjon on pädev kehtestama riikliku finantsabi hüvitamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Seega ei kohusta sellise nõude puudumisel ükski säte sõnaselgelt mainima teatud abisummasid loa andmise kirjas.

Peale selle, kuna heakskiidetud riiklik finantsabi hõlmab tingimata tootjaorganisatsiooni kaupa jaotatud summat, mis on vastavalt määruse nr 1580/2007 artikli 94 lõike 1 teisele lõigule abi lubamiseks esitatud, ei saa teatatud abisummadele loa andmise otsuses selge viite puudumisega seega kaasneda piirangu puudumine abisummadele, mida ei või maksta rohkem kui 80% ulatuses, kuivõrd abi maksmise loa andmisel võetakse need summad vastavalt määruse nr 1580/2007 artikli 97 lõike 1 teisele lõigule arvesse.

(vt punktid 109 ja 110)

7.      Mis puudutab liikmesriigi poolt määruse nr 1580/2007, millega kehtestatakse määruste nr 2200/96, nr 2201/96 ja nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu‑ ja köögiviljasektoris, artiklis 94 sätestatud riikliku finantsabi lubamise menetluses esitatud summade hinnangulisust, on hinnangute edastamine loa andmise menetlusele omane, kuna riiklik finantsabi sõltub liikmete panusest rakendusfondi. Asjaomane panus sõltub liikmete põllumajandustoodangust, mis on teada alles aasta lõpus. Seetõttu ei takista teatatud summade hinnangulisus komisjonil keeldumast hüvitada summasid, mis ületavad teatatud summad, seda enam, et niisugused hinnangud peavad olema määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, artikli 103e kohaselt nõuetekohaselt põhjendatud. Seega ei keela hinnanguliste summade esitamine komisjonil käsitleda neid summasid teatatud abi lubamise alusena ja ühe elemendina tema nõusolekust sellise loa andmiseks.

(vt punkt 117)