Kohtuasi T-49/07

Sofiane Fahas

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Põhjendamine – Kahju hüvitamise nõue

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses – Otsus läbi vaadata nimetatud isikute, rühmituste ja üksuste nimekiri ja seda nimekirja täiendada ilma varasemat otsust tühistamata – Sellise isiku poolt esitatud hagi, keda ei ole selles otsuses nimetatud – Vastuvõetavus

(ELTL artikkel 263; nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 6; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3; nõukogu otsused 2006/379 ja 2006/1008)

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses – Otsus läbi vaadata nimetatud isikute, rühmituste ja üksuste nimekiri ning säilitada selles nimekirjas osa isikuid, rühmitusi ja üksusi

(ELTL artikkel 296; nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 6; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)

3.      Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses – Otsus läbi vaadata nimetatud isikute, rühmituste ja üksuste nimekiri ning säilitada selles nimekirjas osa isikuid, rühmitusi ja üksusi – Kohtulik kontroll Euroopa Kohtu poolt – Tingimused

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 6; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)

1.      Otsusega 2006/1008, millega rakendatakse määruse nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks artikli 2 lõiget 3, ei tunnistatud otsust 2006/379 kehtetuks, vaid lisati viimati mainitud otsusega kehtestatud loetellu teatavate isikute ja üksuste nimed.

Seega tuleb otsuse 2006/1008 tühistamiseks selles otsuses sõnaselgelt nimetamata isiku poolt esitatud hagi vastuvõetavuse hindamisel arvestada peamiselt kahte asjaolu. Esiteks on nõukogu määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõike 3 ja ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta artikli 1 lõike 6 kohaselt kohustatud vaidlusaluse loetelu vähemalt kord kuue kuu tagant uuesti läbi vaatama. Teiseks nähtub otsuse 2006/1008 põhjendusest 2 see, et selle otsusega täiendatakse otsusega 2006/379 kehtestatud loetelu ning et otsust ei tunnistata kehtetuks. See näitab nõukogu tahet jätta hageja vaidlusalusesse loetellu edasi, mille tulemusena jäävad külmutatuks ka tema varad. Kuna hageja oli ära nimetatud otsuses 2006/379, tuleb järelikult asuda seisukohale, et ka otsus 2006/1008 puudutab teda otseselt ja isiklikult ja tema poolt selle otsuse tühistamiseks esitatud hagi on vastuvõetav.

(vt punktid 34–36)

2.      Nii rahaliste vahendite külmutamist käsitleva esialgse otsuse kui ka hilisemate otsuste põhjendustes ei või piirduda üksnes määruse nr 2580/2001 kohaldamise õiguslikke tingimusi ehk konkreetsemalt pädeva siseriikliku asutuse otsuse olemasolu küsimusega, vaid ära peavad olema näidatud ka spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, millest lähtudes nõukogu on oma kaalutlusõigust kasutades asunud seisukohale, et huvitatud isiku rahalised vahendid tuleb külmutada.

Ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta artikli 1 lõikest 6, millele on viidatud ka määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3, tuleneb, et enne rahaliste vahendite külmutamist puudutavate hilisemate otsuste tegemist tuleb huvitatud isiku olukord „uuesti läbi vaadata” eesmärgiga veenduda, et tema jätmine vaidlusalusesse loetellu on „jätkuvalt õigustatud”, ja seda vajadusel uue teabe või tõendite alusel. Kuid juhul, kui rahaliste vahendite külmutamist puudutava hilisema otsuse põhjendused on olulises osas samad kui need, millele on tuginetud mõne varasema otsuse tegemisel, võib piirduda lihtsalt nende äramärkimisega, eelkõige juhul kui huvitatud isikuks on rühmitus või üksus.

Lisaks, kuna nõukogul on ulatuslik kaalutlusõigus nende asjaolude hindamisel, mida tuleb arvestada rahaliste vahendite külmutamise meetme võtmisel või jätkuval kohaldamisel siis neil asjaoludel ei saa nõukogult nõuda, et ta märgiks täpsemalt, kuidas hageja rahaliste vahendite külmutamine aitab konkreetselt kaasa terrorismivastasele võitlusele, või et ta esitaks tõendeid selle kohta, et huvitatud isik võiks neid rahalisi vahendeid kasutada tulevikus terroriaktide toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks.

(vt punktid 53–55, 57)

3.      Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte on ühenduse õiguse üldpõhimõte, mis tuleneb liikmesriikide ühesugustest põhiseaduslikest tavadest ja on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 6 ja 13 ning mida kinnitab lisaks ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47.

Selleks, et kohtulik kontroll – mis peab puudutama eeskätt seda, kas põhjendused, millest lähtudes kanti isik või üksus ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta lisana esitatud loetellu ning mis tähendab huvitatud isiku suhtes piirangute kohaldamist, on õiguspärased – oleks tõhus, peab sellise otsuse teinud ühenduse organ edastama asjassepuutuvale isikule või üksusele need põhjendused kui vähegi võimalik, siis kas samal ajal, mil loetellu kandmise otsus tehakse, või vähemalt vahetult pärast seda, et adressaatidel oleks võimalik tähtaja jooksul kasutada kaebeõigust.

Mis puudutab järgnevaid rahaliste vahendite külmutamist puudutavaid otsuseid, mille nõukogu teeb pärast seda, kui on vastavalt nimetatud ühise seisukoha artikli 1 lõikele 6 korrapäraste ajavahemike järel, st vähemalt kord kuue kuu jooksul kontrollinud seda, kas huvitatud isikute hoidmine vaidlusaluses loetelus on õigustatud, siis nende puhul ei ole sanktsioonide tõhususe tagamiseks vajalik üllatusefekt enam oluline. Igale järgnevale rahaliste vahendite külmutamist puudutavale otsusele peab eelnema uus võimalus olla ära kuulatud ning asjakohastel juhtudel uutest süükspandavatest asjaoludest teavitamine

(vt punktid 59 ja 60)