Kohtuasi T‑348/08

Aragonesas Industrias y Energía, SAU

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellid – Naatriumkloraadi turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Tühistamishagi – Turu jagamine – Hindade kindlaksmääramine – Tõendite kogum – Tõendite kuupäev – Konkurentide avaldused – Omaksvõtt – Rikkumise kestus – Trahvid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Kohtulik kontroll – Piirid

(EÜ artikli 81 lõige 1 ja EU artikkel 230; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

2.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Konkurentsi valdkonna menetlus – Kohaldatavus

(EL artikli 6 lõige 2, EÜ artikli 81 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

4.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Rikkumise tõend – Dokumentaalsete tõendite puudumine – Mõju

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Kohtulik kontroll – Nende tõendite tuvastamine, millele komisjon tugines

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003)

7.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Rikkumise tõend – Erinevate tõendite tõendusliku väärtuse hindamine – Ettevõtja ütlused tema osalemise kohta ebaseaduslikel koosolekutel

(EÜ artikli 81 lõige 1)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Trahvi põhisumma arvutamine – Rikkumise tunnusjoonte arvesse võtmine tervikuna

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 22)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Komisjoni kaalutlusruum – Trahvide üldise taseme tõstmine – Lubatavus

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Hinnang

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Õigusvastasuse tuvastamine – Nõue, et Üldkohus peab oma täieliku pädevuse raames lahendama otsuse muutmise vajaduse küsimuse

(ELTL artikkel 261)

1.      EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise kohta tõendite esitamise puhul peab komisjon tõendama tema poolt kindlakstehtud rikkumisi ja esitama tõendid, mille alusel saab õiguslikult piisavalt tuvastada rikkumise koosseisu kuuluvate asjaolude asetleidmist.

Lisaks on EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi raames liidu kohtu ülesanne kontrollida üksnes vaidlustatud meetme seaduslikkust.

Kohtul, kes lahendab tühistamishagi komisjoni otsuse peale, milles sedastatakse konkurentsieeskirjade rikkumise olemasolu ja määratakse otsuse adressaatidele trahv, tuleb hinnata, kas tõendid ja muud asjaolud, millele komisjon oma otsuses tugineb, on väidetava rikkumise tõendamiseks piisavad.

(vt punktid 90–92)

2.      Kohtu kahtluse korral antakse eelis ettevõtjale, kes on komisjoni konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastava otsuse adressaat. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud sellise rikkumise olemasolu õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti trahvi määrava otsuse tühistamist taotleva hagi puhul.

Viimati nimetatud olukorras tuleb süütuse presumptsiooni põhimõtet võtta arvesse sellisena, nagu see tuleneb muu hulgas Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 2, mis on üks neist põhiõigustest, mida – nagu kinnitavad ka ühtse Euroopa akti põhjendused ja EL artikli 6 lõige 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika alusel liidu õiguskorras kaitstakse. Kui arvestada asjaomaste rikkumiste laadi ning nendega seotud karistuste laadi ja raskusastet, kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet eelkõige ettevõtjatega seotud konkurentsieeskirjade rikkumiste suhtes, mille tagajärg võib olla trahvide või karistusmaksete määramine.

(vt punktid 93 ja 94)

3.      Konkurentsi valdkonnas tuleb komisjonil esitada täpsed ja ühtsed tõendid, mille põhjal saaks kujuneda kindel veendumus, et rikkumine on toime pandud.

Komisjoni iga esitatud tõend ei pea siiski rikkumise iga elemendi puhul tingimata vastama nendele kriteeriumidele. Piisab, kui tõendite kogum, millele institutsioon tugineb, vastab tervikuna hinnatult sellele nõudele.

Lisaks arvestades, et konkurentsivastaste kokkulepete keeld on üldtuntud, ei saa komisjonilt nõuda, et ta esitaks tõendeid, millest selgelt nähtuks, et asjaomased ettevõtjad on üksteisega kontakteerunud. Katkendlikke ja korrapäratuid tõendeid, mis komisjoni valdusesse satuvad, peab igal juhul saama täiendada nendest tehtavate järeldustega, mis võimaldavad taastada asjakohased üksikasjad. Konkurentsivastast tegevust või kokkulepet võib seega tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest viidetest, mis üheskoos käsitletuna võivad muu ühtse selgituse puudumisel moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.

(vt punktid 95–97)

4.      Mis puudutab tõendamisviise, mida EÜ artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikli 53 rikkumiste tõendamiseks võib kasutada, siis kehtib liidu õiguses tõendite vaba esitamise põhimõte.

Järelikult on dokumentaalsete tõendite võimalik puudumine asjassepuutuv üksnes komisjoni viidatud tõendite kogumi tõenduslikule väärtusele üldhinnangu andmisel. Seevastu ei saa see üksi võimaldada asjaomasel ettevõtjal õiguspäraselt seada kahtluse alla komisjoni argumente ja esitada juhtumi faktilistele asjaoludele muu seletus. Ta võib seda teha ainult juhul, kui komisjoni esitatud tõendite alusel ei ole võimalik rikkumise toimepanemist tuvastada kahtluseta ja ilma, et oleks vajalik tõlgendamine.

Lisaks ei keela mitte ükski liidu õiguse säte ega üldpõhimõte komisjonil tugineda ühe ettevõtja vastu teiste süüdistatavate ettevõtjate avaldustele, isegi kui komisjon on need kogunud seoses taotlusega kohaldada teatist, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja nende vähendamist kartellide puhul. Vastasel korral oleks komisjonil lasuv EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 vastase tegevuse tõendamise kohustus talumatu ja kokkusobimatu tema ülesandega teostada järelevalvet nende sätete nõuetekohase kohaldamise üle.

Kartellis osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised süüdistatavad ettevõtjad, ei saa siiski pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate toimepandud rikkumise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid, pidades samas silmas, et nõutavad kinnitused võivad asjaomaste avalduste usaldusväärsuse tõttu olla vähesed. Niisugust ettevõtja avalduse kinnitamise tingimust tuleb järgida ka juhul, kui selle avalduse vaidlustab mõni teine süüdistatav ettevõtja.

(vt punktid 98–101, 206)

5.      Konkurentsi valdkonnas võib eriti suure tõendusliku väärtusega tõenditeks pidada avaldusi, mis on esiteks usaldusväärsed, teiseks tehtud ettevõtja enda nimel, kolmandaks tehtud isiku poolt, kellel on kutsetegevusest tulenev kohustus tegutseda ettevõtja huvides, neljandaks tehtud vastuolus avaldaja huvidega, viiendaks tehtud avalduse esemeks olevate asjaolude otsese tunnistaja poolt ja kuuendaks esitatud kirjalikult, koostatuna tahtlikult ja pärast põhjalikku läbimõtlemist.

Kuigi enamasti tuleb ebaseadusliku kartellikokkuleppe osaliste vabatahtlikesse tunnistustesse suhtuda teatud umbusaldusega, arvestades võimalust, et kartelliosalised püüavad vähendada oma osa rikkumises ja suurendada teiste osa, on siiski tõsi, et teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja nende vähendamist kartellide puhul, trahvide eest kaitse saamise või trahvide vähendamise taotlemine iseenesest ei innusta süüks pandud kartellikokkuleppe teiste osaliste kohta moonutatud tõendite esitamist. Tegelikult võib igasugune katse komisjoni eksitada seada kahtluse alla taotleja puhtsüdamlikkuse ja koostöö täielikkuse ning seetõttu seada ohtu võimaluse, et talle koostööteatist täielikult kohaldatakse. Selles osas on komisjonile moonutatud tõendite esitamise võimalikud tagajärjed isegi tõsisemad, kui ettevõtja avaldust, millele vaieldakse vastu, tuleb kinnitada muude tõenditega. See asjaolu suurendab nimelt ohtu, et nii komisjon kui need teised ettevõtjad, keda süüdistatakse rikkumises osalemises, tuvastavad ebatäpsed avaldused.

(vt punktid 104–106)

6.      Määruses nr 1/2003 sätestatud haldusmenetlus, mille viib läbi komisjon, jaguneb kaheks eraldiseisvaks ja teineteisele järgnevaks staadiumiks, millest kummalgi on oma sisemine loogika, nimelt esiteks eeluurimise staadium ja teiseks võistleva menetluse staadium. Eeluurimise staadium, milles komisjon teostab määruses nr 1/2003 sätestatud uurimispädevust ja mis kestab kuni vastuväiteteatise esitamiseni, peab võimaldama komisjonil koguda kokku kõik asjassepuutuvad tõendid võimaliku konkurentsieeskirjade rikkumise asetleidmise kohta ja võtta esialgne seisukoht menetluse suuna ja edasise kulgemise kohta. Võistleva menetluse staadium, mis kestab vastuväiteteatise esitamisest kuni lõpliku otsuse tegemiseni, peab võimaldama komisjonil teha süükspandava rikkumise kohta lõplik otsus.

Tõendite ja muude asjaolude hindamise osas, millele komisjon konkurentsieeskirjade rikkumise olemasolu tuvastamisel tugineb, saab Üldkohus tõendite tuvastamist puudutavat analüüsi läbi viia üksnes komisjoni otsuses neid põhjendusi sisaldava osa suhtes, kus komisjon kirjeldab haldusmenetluse võistleva menetluse staadiumi. Üksnes pärast seda, kui komisjon saab selles staadiumis asjaomaselt ettevõtjalt märkused eeluurimise staadiumi lõpus komisjoni esialgse seisukoha kohta, mis esitatakse vastuväiteteatises, võib komisjon otsustada, kas ta jääb esialgse seisukoha juurde või mitte, ning seega teha etteheidetava rikkumise kohta lõpliku otsuse.

Kui komisjon pärast seda, kui ta on saanud ettevõtja märkused vastuväiteteatisele, oma hinnangus nende tõendite kohta, mis tal olid eeluurimise staadiumi lõppedes, selleks et teha otsus kõnealuse ettevõtja osalemise kohta rikkumises, seab ise kahtluse alla nende tõendite tõendusliku väärtuse, saab Üldkohus võtta vaid arvesse komisjoni selle hinnangu.

(vt punktid 109 ja 110, 113)

7.      Mis puudutab asjaolu, et ettevõtja võtab omaks, et ta osales konkurentsieeskirjade kohaselt ebaseaduslikul koosolekul, siis võib see, kui ettevõtja võtab faktilise või õigusliku asjaolu komisjoni haldusmenetluses otseselt või kaudselt omaks, olla täiendav tõend hagi põhjendatuse hindamisel.

Järelikult tuleb omaksvõtu usaldusväärse tõendina käsitamiseks hagi põhjendatuse hindamise staadiumis kontrollida, kas see omaksvõtt täiendab muid tõendeid, mis komisjon on esitanud.

(vt punktid 217 ja 218)

8.      Kuigi konkurentsieeskirjade rikkumise raskusastet hinnatakse esiteks sõltuvalt rikkumise asjaoludest, nagu rikkumise laad, kõikide rikkumises osalevate ettevõtjate turuosa kokku, rikkumise geograafiline ulatus ja asjaolu, kas rikkumine ka toime pandi, siis teises astmes muudetakse seda hinnangut igale rikkumises osalenud ettevõtjale omaste raskendavate või kergendavate asjaolude alusel.

Seega on komisjoni poolt trahvi arvutamise meetodi esimese etapi eesmärk määrata kindlaks igale asjaomasele ettevõtjale määratava trahvi põhisumma, kohaldades asjaomasel geograafilisel turul iga ettevõtja kaupade või teenuste müügiväärtusele esimest kordajat, mis kajastab rikkumise raskust, või teist kordajat, mille eesmärk on ettevõtjaid ära hoida selliste õigusvastaste tegude uuesti toimepanemisest. Nagu see ilmneb suunistest määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, määratakse need mõlemad kordajad kindlaks tegurite alusel, mis peegeldavad rikkumise tunnusjooni tervikuna ehk kõikide rikkumises osalenute kogu konkurentsivastast tegevust.

Seega ei tule nende kahe kordaja summa kindlaksmääramisel arvesse võtta erilisi tunnusjooni rikkumise puhul, mille on toime pannud iga rikkumises osalenu eraldi. Lisaks toetab seda järeldust trahvide arvutamise meetodi teise lause ese ise, mille täpsem sisu on võtta arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid, mis üksikuna iseloomustavad kõnealuses rikkumises iga osalenu konkurentsivastast tegevust.

Järelikult on suuniste punktis 22 loetletud tegurid, selleks et üheaegselt kindlaks määrata kordaja „rikkumise raskus” (suuniste punkt 21) ja kordaja „ühinemistasu” (suuniste punkt 25), mõlemad ette nähtud selleks, et hinnata liidu konkurentsieeskirjade rikkumist tervikuna. Eelkõige ei tulene suunistest, et komisjon peab trahvi arvutamise meetodi selles esimeses etapis arvesse võtma tegureid, mis on omased konkurentsieeskirjade rikkumises osalejale, nagu ettevõtja harv osalemine konkurentsivastastes kontaktides või sõlmitud lepingute täitmata jätmine. Komisjon võtab selliseid tegureid nimelt arvesse vaid selle meetodi teises etapis raskendavate või kergendavate asjaoludena iga sellise ettevõtja puhul, kes osales rikkumises.

(vt punktid 264–267, 273)

9.      Suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktides 28 ja 29 on ette nähtud, et trahvi põhisummat võidakse muuta teatavatel igale asjassepuutuvale ettevõtjale omastel raskendavatel ja kergendavatel asjaoludel. Iseäranis on suuniste punktis 29 toodud mitteammendav loetelu kergendavatest asjaoludest, mis võivad teatavatel tingimustel tuua endaga kaasa trahvi põhisumma vähendamise. Tõesti ei ole selles loetelus võimalike arvesse võetavate kergendavate asjaolude raames viidatud küll ettevõtja passiivsele rollile. Siiski, kuna suuniste punktis 29 toodud loetelu ei ole ammendav, ei saa sellist oletust põhimõtteliselt välistada asjaolude hulgast, mis võivad endaga kaasa tuua trahvi põhisumma vähendamise.

Ettevõtja passiivne roll rikkumise toimepanemisel eeldab, et asjaomane ettevõtja hoidis „madalat profiili”, mida iseloomustab aktiivse osalemise puudumine konkurentsivastase kokkuleppe või kokkulepete väljatöötamise juures.

Tegurite hulgas, mis tõendavad ettevõtja passiivset rolli kartellis, võib arvesse võtta tema märgatavalt juhuslikumat koosolekutel osalemist, võrreldes kartellikokkuleppe tavaliste pooltega, tema hilisemat tulekut rikkumise esemeks olevale turule, sõltumata tema osalemise kestusest, või ka rikkumises osalenud kolmandate ettevõtjate esindajate poolt selle kohta tehtud sõnaselgete avalduste olemasolu.

(vt punktid 279–281, 284 ja 285)

10.    Komisjonil on kaalutlusõigus trahvisummade kindlaksmääramisel, et suunata ettevõtjate käitumist konkurentsieeskirjade järgimisele. Asjaolu, et komisjon on minevikus kohaldanud teatava suurusega trahve teatavat tüüpi rikkumistele, ei saa võtta võimalust seda taset tõsta määruses nr 1/2003 märgitud piirides, kui see on vajalik konkurentsipoliitika elluviimise tagamiseks. Konkurentsieeskirjade tõhus kohaldamine eeldab vastupidi, et komisjon saaks igal ajal kohandada trahvide taset vastavalt selle poliitika vajadustele.

(vt punkt 293)

11.    Fakt, et ettevõtja, kelle osalemine konkurentidega sõlmitud hinnakokkuleppes on tuvastatud, ei käitu turul kooskõlas konkurentidega kokkulepituga, ei kujuta veel tingimata asjaolu, mida tuleks määratava trahvisumma kindlaksmääramisel lugeda kergendavaks. Ettevõtja, kes vaatamata konkurentidega sõlmitud kokkuleppele viib ellu enam‑vähem sõltumatut turupoliitikat, võib kartelli üksnes enda kasuks ära kasutada.

(vt punkt 297)

12.    Asjaolu, et kui selliste väidete analüüsimisel, mis on esitatud liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahvi määrava komisjoni otsuse õiguspärasuse vaidlustamisel, on tuvastatud õigusvastasus, siis ei vabasta see Üldkohut kontrollimast, kas ta peab selle õigusvastasuse tagajärgi arvestades ning oma täielikku pädevust teostades muutma vaidlustatud otsust.

(vt punkt 306)