EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
28. veebruar 2013(*)
Raamatupidamisekspertide kogu – Raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse süsteemi reguleerivad normid – ELTL artikkel 101 – Ettevõtjate ühendus – Konkurentsi piiramine – Põhjendused – ELTL artikli 106 lõige 2
Kohtuasjas C‑1/12,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal da Relação de Lisboa (Portugal) 15. novembri 2011. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 3. jaanuaril 2012, menetluses
Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas
versus
Autoridade da Concorrência,
menetluses osales:
Ministério Público,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud G. Arestis, J‑C. Bonichot, A. Arabadjiev (ettekandja) ja J. L. da Cruz Vilaça,
kohtujurist: P. Mengozzi,
kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,
arvestades kirjalikus menetluses ja 13. detsembri 2012. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas, esindajad: advogado D. Abecassis, advogado L. Vilhena de Freitas ja advogado R. Leandro Vasconcelos,
– Ministério Público, esindaja: procuradora-geral adjunta F. de Jesus Marques de Oliveira,
– Portugali valitsus, esindaja: L. Inez Fernandes, keda abistas advogada M. Caldeira,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato F. Varrone,
– Madalmaade valitsus, esindaja: C. Wissels,
– Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna ja M. Szpunar,
– Euroopa Komisjon, esindajad: N. Khan, L. Parpala ja P. Guerra e Andrade,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artiklite 56, 101, 102 ja 106 tõlgendamist.
2 Taotlus esitati Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas’e (Portugali raamatupidamisekspertide kogu, edaspidi „OTOC”) ning Autoridade da Concorrência (Portugali konkurentsiamet, edaspidi „AdC”) vahelises õigusvaidluses, mis puudutab nimelt Regulamento da Formação de Créditose (ainepunktide omandamise määrus, Diário da República, 2. seeria, nr 133, 12.7.2007; edaspidi „vaidlusalune määrus”) kooskõla ELTL artikliga 101. Vaidlusaluse määruse võttis 18. mail 2007 vastu raamatupidamisekspertide koda, mille õigusjärglane on OTOC.
Õiguslik raamistik
OTOC põhikiri
3 Raamatupidamisekspertide kogu põhikirja (edaspidi „OTOC põhikiri”) – mis asub 26. oktoobri 2009. aasta dekreetseaduse nr 310/2009 I lisas – artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:
„[OTOC] on ühenduse vormis loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesanne on esindada raamatupidamisekspertide kohustusliku liikmelisuse korras nende kutsealaseid huve ja teostada järelevalvet nende ülesannete täitmise kõigi aspektide üle.”
4 Põhikirja artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:
„1. Raamatupidamisekspertide kogu ülesanded on järgmised:
a) raamatupidamiseksperdi kutsenimetuse andmine ja vastava kutsetunnistuse väljastamine;
b) kutseala au ja väärikuse kaitsmine, eetiliste ja kutsealaste põhimõtete järgimise tagamine ning oma liikmete otseste huvide, õiguste ja volituste kaitsmine;
c) oma liikmete täiend- ja kutseõppe edendamine ja sellele kaasa aitamine eelkõige kutseõppe ürituste ja programmide, kursuste ja konverentside korraldamise teel;
[…]
n) raamatupidamisekspertide suhtes distsiplinaarvõimu teostamine;
o) eetiliste ja kutsealaste põhimõtete ning normide väljatöötamine;
[…]
r) raamatupidamisekspertide osutatud teenuste kvaliteedi kontrolli süsteemide kehtestamine, korraldamine ja rakendamine;
s) oma liikmete jaoks kohustusliku koolituse süsteemide väljatöötamine, korraldamine ja rakendamine;
[…]”
5 Põhikirja artiklis 6 on ette nähtud:
„1. Raamatupidamiseksperdid täidavad järgmisi ülesandeid:
a) kooskõlas õigusnormidega, kehtivate raamatupidamispõhimõtetega ning raamatupidamise standardimise alal pädevate organisatsioonide suunistega nende üksuste raamatupidamise kavandamine, korraldamine ja koordineerimine, kes peavad või on kohustatud pidama raamatupidamist vastavalt ametlikult kehtivale kontoplaanile või sõltuvalt olukorrast raamatupidamise standardimise süsteemile;
b) vastutamine selle eest, et eelmises punktis nimetatud üksused täidavad raamatupidamise ja maksuvaldkonnas tehnilisi eeskirju;
c) finantsaruannete ja maksudeklaratsioonide allkirjastamine koos eespool punktis a nimetatud üksuste seadusliku esindajaga, selleks et OTOC poolt kindlaks määratud klauslitega ja tingimustel tõendada nimetatud dokumentide kvaliteeti, riivamata seejuures asjaomastele organitele äri‑ ja maksuõigusnormidega antud pädevust ja vastutust;
d) nende maksumaksjate esitatud andmete alusel, kelle raamatupidamist nad peavad, vastutamine selle eest, et sotsiaalkindluse ja maksude osas on kontrollitud palgaarvutuste haldamisega seotud deklaratiivseid akte;
2. Lisaks kuulub raamatupidamisekspertide ülesannete hulka:
a) nõustamisülesannete täitmine raamatupidamise, maksunduse ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas;
b) maksumenetluses haldusmenetluse staadiumis maksukohustuslaste, kelle raamatupidamise eest nad vastutavad, esindamine küsimustes, mis puudutavad nende konkreetset pädevust;
c) kõigi muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine, mis kuuluvad nende ülesannete hulka, eelkõige kohtu või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse nimetatud eksperdi ülesanded.
[…]”.
6 OTOC põhikirja artikli 57 lõike 1 punkti a kohaselt järgivad raamatupidamiseksperdid OTOC kõiki määrusi ja viivad ellu kõik otsused.
7 Põhikirja artikli 59 lõike 2 kohaselt on tegemist distsiplinaarrikkumisega, kui „raamatupidamisekspert tegevuse või tegevusetusega, samuti hooletuse tõttu rikub mõnda oma üldist või eriülesannet, mis on ette nähtud […] põhikirjas […] või muudes [OTOC] normides või otsustes”.
8 Sellise rikkumise eest võidakse OTOC põhikirja artiklite 63 ja 64 kohaselt määrata üks järgmistest distsiplinaarkaristustest, nimelt hoiatus, trahv, tegevuse peatamine kuni kolmeks aastaks ja kutseliidust väljaarvamine.
Määrus kvaliteedikontrolli kohta
9 Raamatupidamisekspertide koda võttis 30. märtsil 2004 vastu Regulamento do Controlo de Qualidade (määrus kvaliteedikontrolli kohta,, Diário da República, 2. seeria, nr°175, 27.7.2004). Määruse artiklis 4 on sätestatud:
„1. Horisontaalse kontrolli hindamine hõlmab järgmiste aspektide analüüsi:
[…]
e) kahe viimase aasta jooksul on omandatud aastas keskmiselt 35 ainepunkti koolitustel, mida korraldab [OTOC] või mida [viimane] tunnustab;
[…]”
Vaidlusalune määrus
10 Vaidlusaluse määruse artiklis 3 on ette nähtud:
„[OTOC] korraldatavate koolituste liigid
1. [OTOC] edendab järgmist liiki koolitusi:
a) institutsiooniline koolitus;
b) kutsealane koolitus.
2. Institutsiooniline koolitus seisneb [OTOC] poolt oma liikmetele korraldatavates teabeüritustes, mis võivad ulatuda kuni 16 tunnini ja mille eesmärk on muu hulgas teavitada kutseala esindajaid seadusandlikest algatustest ja muudatustest ning eetikat ja kutseala puudutavatest küsimustest.
3. Kutsealane koolitus seisneb õppepäevades ja kutseala temaatikaga seotud täiendõppes kestusega vähemalt 16 tundi.”
11 Määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt võib OTOC korraldada mis tahes liiki koolitust, mis on kõnealusel kutsealal tegutsemiseks asjakohane. Artikli 5 lõike 2 kohaselt saab institutsioonilist koolitust korraldada üksnes OTOC.
12 Sama määruse artiklitest 6 ja 7 tuleneb, et kõrgkoolid ja organisatsioonid, kellel on seaduse alusel õigus korraldada koolitusi, samuti OTOC juures registreeritud organisatsioonid võivad korraldada kursusi raamatupidamisekspertide kutsealase koolituse raames.
13 Selleks et saada OTOC‑lt luba selliste kursuste korraldamiseks, mis annavad õiguse ainepunktidele, peavad koolitusorganisatsioonid vaidlusaluse määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt vastama järgmistele tingimustele:
„(a) tõendatud suutlikkus korraldada koolitusi;
(b) vajalike vahendite (finants- ja materiaalsed vahendid ning personal) omamine kõrgetasemeliste koolituste korraldamiseks;
(c) kõnealuse organisatsiooni juhtorganite liikmete ning koolituse korraldamise eest vastutavate isikute tõendatud pädevus;
(d) selliste ülikooli professorite ja/või kutsealal tunnustatud pädevusega isikute ja/või selliste kutsealal tegutsevate isikute kaasamine, kelle pädevust tunnustakse kutsealal tegutsemisega seotud valdkondades.”
14 Määruse artikli 9 kohaselt teeb otsuse koolitusorganisatsioonide registreerimiseks või registreerimata jätmiseks, selleks et korraldada koolitusüritusi, mis annavad õiguse ainepunktidele, OTOC juhatus kolme kuu jooksul taotluse esitamisest.
15 Määruse artiklid 10–12 reguleerivad selliste koolitusürituste tunnustamise menetlust, mis annavad õiguse ainepunktidele ning mida korraldavad muud organisatsioonid kui OTOC. Otsuse koolitusürituse tunnustamiseks või sellest keeldumiseks teeb OTOC.
16 Määruse artikli 15 lõikest 1 tulenevalt annab raamatupidamiseksperdi osalemine institutsioonilisel või kutsealasel koolitusüritusel, tingimusel et selle ürituse korraldab OTOC või seda on tunnustanud OTOC, koolituse tunni eest 1,5 ainepunkti. Artikli 15 lõike 2 kohaselt peab iga raamatupidamisekspert saama 12 institutsioonilist ainepunkti aastas.
17 Vaidlusaluse määruse artiklis 16 on sätestatud, et määruse artikli 8 reguleerimisalasse kuuluvad koolitusorganisatsioonid peavad OTOC‑le tasuma lõivu nii taotluse eest koolitusorganisatsioonina registreerimiseks kui taotluse korral tunnustada üksikuid koolitusüritusi, mida nad soovivad korraldada. Määruse artikli 17 kohaselt vastab lõivu summa OTOC kantud kogukulule kõnealustes menetlustes, ilma et lõiv oleks vaidlusaluses määruses siiski kindlaks määratud.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
18 AdC sai 2006. ja 2009. aastal kaks kaebust OTOC rakendatud raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse süsteemi kohta.
19 Sellel perioodil palusid paljud koolitusorganisatsioonid registreerida end OTOC‑s, selleks et oleks võimalik korraldada raamatupidamisekspertidele ette nähtud kutseõppe üritusi, ning tasusid selleks lõivu 200 eurot. Need organisatsioonid palusid samuti sellel perioodil tunnustada koolitusüritusi, mida nad kavatsevad korraldada, ning tasusid lõivu 100 eurot iga kavandatava ürituse eest.
20 Kuigi OTOC rahuldas suurema osa nendest taotlustest, ilmneb Euroopa Kohtu toimikust, et teatud juhtudel keeldus OTOC koolitusüritusi tunnustamast.
21 Lisaks keeldusid kaks koolitusorganisatsiooni sõnaselgelt end registreerimast OTOC‑s põhjusel, et vaidlusaluse määrusega piiratakse õigusvastaselt nende vabadust korraldada raamatupidamisekspertidele ette nähtud koolitusüritusi.
22 Samuti ilmneb Euroopa Kohtu toimikust, et teatud juhtudel ei teinud OTOC otsust, kuigi tunnustamistaotluse esitamisest oli möödunud rohkem kui viis kuud, või vastas taotlusele hiljem kui aasta pärast.
23 AdC määratles 7. mai 2010. aasta otsuses (edaspidi „vaidlusalune otsus”) asjaomase turuna raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turu kogu riigi territooriumil ning tuvastas, et vaidlusaluse määruse vastuvõtmisega rikkus OTOC ELTL artikleid 101 ja 102, ning määras viimasele trahvi.
24 OTOC palus tribunal do comércio de Lisboal see otsus tühistada.
25 Kohus otsustas kõigepealt, et sellega, et esiteks kehtestas OTOC kõigile raamatupidamisekspertidele kohustuse saada OTOC korraldatud või heakskiidetud koolitusel kahe viimase aasta jooksul keskmiselt 35 ainepunkti aastas, millest 12 ainepunkti tuleb saada eranditult OTOC korraldatud koolitusel, ning teiseks otsustas OTOC, millised on koolitusorganisatsioonid, kellel on luba korraldada koolitusi ja koolitusüritusi, mis võimaldavad saada ainepunkte, moonutas OTOC konkurentsi raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turul. Kohus leidis samuti, et vaidlusalune määrus võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.
26 Seejärel lükkas tribunal do comércio de Lisboa tagasi argumendi, mille kohaselt sellest määrusest tulenevad konkurentsipiirangud on vajalikud selleks, et tagada raamatupidamiseksperdi kutsealal nõuetekohane tegutsemine.
27 Lõpuks leidis kohus, et OTOC ei kuritarvitanud asjaomasel turul oma turgu valitsevat seisundit. Seega tühistas ta vaidlusaluse otsuse selles punktis.
28 OTOC palus eelotsusetaotluse esitanud kohtul tühistada tribunal do comércio de Lisboa otsus, väites, et ta osutab otseselt seadusest tulenevat avalikku teenust, mis seisneb oma liikmete koolitamise edendamises ja toetamises. Tema koolitustegevus ei kuulu seega majandustegevuse sfääri ning jääb seega välja ELTL artikli 101 kohaldamisalast. Igal juhul ei kuulu see artikkel käesolevas asjas kohaldamisele, nagu ilmneb ka 19. veebruari 2002. aasta otsuse kohtuasjas C‑309/99: Wouters jt (EKL 2002, lk I‑1577) punktidest 97 ja järgnevad, kuna OTOC tegevuse võimalikud piiravad tagajärjed on põhjendatud vajadusega tagada raamatupidamiseksperdi kutsealal nõuetekohane tegutsemine. Lisaks aitab vaidlusalune määrus parandada kaupade tootmist või levitamist ja edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa ELTL artikli 101 lõike 3 tähenduses. Peale selle kujutab raamatupidamisekspertidele ette nähtud kohustusliku koolituse süsteemi rakendamine endast üldist majandushuvi esindavat teenust ELTL artikli 106 lõike 2 tähenduses.
29 Neil asjaoludel otsustas Tribunal da Relação de Lisboa menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas selline üksus nagu [OTOC] tervikuna on (koolitusturul) ettevõtjate ühendus ühenduse konkurentsinormide tähenduses? Kas sellisel juhul tuleb ELTL artikli 101 lõiget 2 tõlgendada nii, et need ühenduse konkurentsinormid kehtivad ka sellisele üksusele, mis nagu OTOC võtab vastu seadusest tulenevate nõuete täitmiseks raamatupidamisekspertide kohustuslikku koolitust puudutavaid üldkohaldatavaid siduvaid õigusnorme, selleks et kodanikele tagada usaldusväärse ja kvaliteetse teenuse osutamine?
2. Kui selline üksus nagu OTOC peab seadusest tulenevalt rakendama oma liikmete jaoks kohustusliku koolituse süsteemi, siis kas ELTL artiklit 101 võib tõlgendada nii, et see võimaldab kahtluse alla seada seaduses ette nähtud koolitussüsteemi – tingimusel et see rangelt piirdub seadusest tuleneva nõude täitmisega – loomise OTOC poolt määruse alusel, millega viimane asutati? Või jääb see valdkond vastupidi ELTL artikli 101 kohaldamisalast välja ning seda tuleb hinnata ELTL artikli 56 ja järgnevate alusel?
3. Arvestades et [eespool viidatud] kohtuotsuses Wouters [jt] ning teistes sarnastes kohtuotsustes käsitleti õigusnorme, mis mõjutasid kõnealuse kutseliidu liikmete majandustegevust, siis kas […] ELTL artiklitega 101 ja 102 on vastuolus raamatupidamisekspertide koolitust käsitlevad õigusnormid, mis otseselt ei mõjuta nende majandustegevust?
4. Kas liidu konkurentsiõigust (koolitusturul) arvesse võttes võib kutseliit nõuda sellel kutsealal tegutsemiseks teatavat koolitust, mida vaid see liit pakub?”
Eelotsuse küsimused
Esimene kuni kolmas küsimus
Sissejuhatavad märkused
30 Euroopa Kohtu toimikust tuleneb, et AdC tuvastas vaidlusaluses otsuses, et võttes vastu vaidlusaluse määruse, rikkus OTOC nii ELTL artiklit 101 kui ELTL artiklit 102. Tribunal do comércio de Lisboa tühistas hiljem aga kõnealuse otsuse osas, milles konkurentsiamet tuvastas ELTL artikli 102 rikkumise. OTOC palub eelotsusetaotluse esitanud kohtul tühistada tribunal do comércio de Lisboa otsus üksnes osas, milles viimane jättis jõusse ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise.
31 Ilmselgelt ei ole põhikohtuasjas ELTL artikli 56 ja järgnevate ning ELTL artikli 102 taotletud tõlgendamisel mingit seost kohtuasja esemega, mistõttu ei ole see tõlgendus kohtuasja lahendamisel asjakohane. Esiteks ei ole vaidlusaluse määruse kooskõla ELTL artikli 56 ja järgnevatega vaidlusaluse otsuse ese ning teiseks ei vaidlustatud eelotsusetaotluse esitanud kohtus asjaolu, et tribunal do comércio de Lisboa tühistas vaidlusaluse otsuse osaliselt, nimelt osas, milles tuvastati ELTL artikli 102 rikkumine.
32 Järelikult tuleb tõdeda, et esimene kuni kolmas eelotsuse küsimus puudutavad üksnes ELTL artikli 101 lõike 1 tõlgendamist.
Esitatud küsimuste analüüs
33 Oma esimese kuni kolmanda küsimusega, mida tuleb käesoleva kohtuotsuse punktis 32 täpsustatud piirides analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas niisugust määrust, nagu kõne all põhikohtuasjas, mille on vastu võtnud kutseliit nagu OTOC, tuleb lugeda ettevõtjate ühenduse otsuseks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses. Kohus soovib nimelt teada, kas ELTL artikli 101 kohaldamist mõjutab asjaolu, et esiteks peab OTOC seaduse alusel võtma vastu üldkohaldatavad siduvad õigusnormid, mille eesmärk on OTOC liikmete jaoks rakendada kohustusliku koolituse süsteem, selleks et kodanikele tagada usaldusväärse ja kvaliteetse teenuse osutamine, ning teiseks ei mõjuta need normid otseselt raamatupidamisekspertide majandustegevust.
34 Selleks et tuvastada, kas niisuguseid norme nagu vaidlusalune määrus tuleb lugeda ettevõtjate ühenduse otsuseks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses, on tarvilik esiteks kontrollida, kas raamatupidamiseksperdid on ettevõtjad liidu konkurentsiõiguse tähenduses.
35 Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt hõlmab konkurentsiõiguse kontekstis ettevõtja mõiste mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Wouters jt, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Selles osas ilmneb samuti väljakujunenud kohtupraktikast, et majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Wouters jt, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Käesoleval juhul tuleneb Euroopa Kohtu toimikust, et raamatupidamiseksperdid pakuvad tasu eest raamatupidamisteenuseid, mis OTOC põhikirja artikli 6 kohaselt seisnevad nimelt majandusüksuste raamatupidamise kavandamises, korraldamises ja koordineerimises, nende finantsaruannete ja maksudeklaratsioonide allkirjastamises, nõustamises raamatupidamise, maksunduse ja sotsiaalkindlustuse alal ning maksumenetluses haldusmenetluse staadiumis nende maksukohustuslaste esindamine, kelle raamatupidamise eest nad vastutavad. Lisaks puudub vaidlus asjaolu osas, et raamatupidamiseksperdid kui vabade elukutsete liikmed kannavad oma tegevuse teostamisega kaasnevat finantsriski, kuna juhul, kui kulud ja tulud ei ole tasakaalus, peavad nad vastava puudujäägi ise katma.
38 Neil asjaoludel tegelevad raamatupidamiseksperdid, arvestades viisi, kuidas nende elukutse on Portugalis reguleeritud, majandustegevusega ning järelikult kujutavad nad endast ettevõtjaid ELTL artikli 101 tähenduses, ilma et seda järeldust võiks muuta nende osutatavate teenuste keeruline erialane olemus ega ka asjaolu, et nende kutsetegevus on reguleeritud (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Wouters jt, punkt 49).
39 Teiseks tuleb analüüsida küsimust, kas niisugust kutseliitu nagu OTOC, tuleb lugeda ettevõtjate ühenduseks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses, kui see liit võtab vastu määruse nagu vaidlusalune määrus, või vastupidi avaliku võimu kandjaks.
40 Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei kohaldata EL toimimise lepingus ette nähtud konkurentsieeskirju tegevuse suhtes, mis ei kuulu oma laadi, tegevuse suhtes kehtivate normide ning eesmärgi tõttu majandustegevuse valdkonda või on seotud avalikule võimule omase pädevuse teostamisega (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Wouters jt, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Esiteks ei saa lugeda põhikohtuasjas kõne all olevate normidega sarnaseid norme majandustegevuse valdkonda mitte kuuluvateks.
42 Selles osas puudub vaidlus, et esiteks OTOC pakub ise raamatupidamisekspertidele mõeldud koolitusüritusi ning teiseks on teiste sellist koolitust pakkuda soovivate teenuseosutajate juurdepääs allutatud vaidlusaluses määruses asuvatele normidele. Järelikult mõjutab niisugune määrus otseselt majandustegevust raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turul.
43 Lisaks on raamatupidamiseksperdi kohustus läbida koolitus vastavalt selles määruses ette nähtud tingimustele tihedalt seotud tema kutsetegevuse teostamisega, nagu märgivad Poola valitsus ja Euroopa Komisjon. Kohustuse järgimata jätmine võib vastavalt OTOC põhikirja artikli 57 lõike 1 punktile a, artikli 59 lõikele 2 ning artiklitele 63 ja 64 samuti kaasa tuua distsiplinaarkaristused nagu tegevuse peatamine kuni kolmeks aastaks või kutseliidust väljaarvamine.
44 Isegi kui eeldada, et määrus ei mõjuta otseselt raamatupidamisekspertide endi majandustegevust, nagu kinnitab eelotsusetaotluse esitanud kohus oma kolmandas küsimuses, ei jäta see asjaolu üksi ettevõtjate ühenduse otsust väljapoole ELTL artikli 101 kohaldamisala.
45 Niisugune otsus võib takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses mitte üksnes turul, kus kutseliidu liikmed tegutsevad oma tegevusalal, vaid ka mõnel muul turul, kus see kutseliit ise tegeleb majandustegevusega.
46 Teiseks kui niisugune kutseliit nagu OTOC võtab vastu määruse nagu vaidlusalune määrus, ei teosta see liit ka avalikule võimule omast pädevust, vaid on pigem kutseala reguleeriv organisatsioon, mille tegevus kujutab endast ka majandustegevust.
47 Esiteks puudub vaidlus asjaolu üle, et OTOC juhtorganid on eranditult moodustatud OTOC liikmetest. Teiseks ei sekku siseriiklik ametivõim nende organite liikmete määramisse.
48 Seejuures ei ole oluline, et OTOC on avalik‑õiguslik isik. Vastavalt selle sõnastusele kohaldatakse ELTL artiklit 101 ettevõtjatevahelistele kokkulepetele ja ettevõtjate ühenduste otsustele. Nii õiguslik raamistik, milles need kokkulepped sõlmitakse ja otsused tehakse, kui ka sellele raamistikule erinevates siseriiklikes õiguskordades antud õiguslik määratlus ei oma liidu konkurentsieeskirjade, eelkõige ELTL artikli 101 kohaldamise osas tähtsust (eespool viidatud kohtuotsus Wouters jt, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).
49 Teiseks ei kaasne OTOC‑le kuuluv määruste andmise pädevus tingimuste või kriteeriumidega, mida kutseliit peab järgima, kui ta võtab vastu selliseid akte nagu vaidlusalune määrus. Selles osas piirduvad OTOC põhikirja artikli 3 lõike 1 punktid c ja s sellega, et OTOC‑le tehakse vastavalt ülesandeks „oma liikmete täiend- ja kutseõppe edendamine ja sellele kaasa aitamine eelkõige kutseõppe ürituste ja programmide, kursuste ja konverentside korraldamise teel” ning „oma liikmete jaoks kohustusliku koolituse süsteemide väljatöötamine, korraldamine ja läbiviimine”.
50 Nende sätetega jäetakse OTOC‑le lai kaalutlusruum põhimõtete, tingimuste ja eeskirjade osas, millega kooskõlas peab raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse süsteem olema.
51 Iseäranis ei anta OTOC põhikirjaga viimasele ainuõigust pakkuda raamatupidamisekspertidele ette nähtud koolitust ning ei nähta koolitusorganisatsioonidele ette tingimusi pääseda raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turule. Neid küsimusi puudutavad normid asuvad seevastu vaidlusaluses määruses.
52 Lisaks puudub vaidlus selles, et määruse võttis vastu OTOC riigi sekkumiseta.
53 Asjaolu – millele viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus –, et OTOC peab seadusest tulenevalt rakendama oma liikmete jaoks mõeldud kohustusliku koolituse süsteemi, ei lükka ümber eelnevaid kaalutlusi.
54 Seega, kui liikmesriik määratleb kutseühingule normatiivpädevuse andmisel üldise huvi kriteeriumid ja peamised põhimõtted, millele organisatsiooni vastuvõetavad normid peavad vastama, ning samuti jätab endale viimasena otsustamise õiguse, säilitavad kutseühingu kehtestatud normid siiski riikliku olemuse ning neile ei kohaldata ettevõtjaid puudutavaid asutamislepingu sätteid (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Wouters jt, punkt 68).
55 Siiski ei ole see nii põhikohtuasjas, nagu ilmneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 49–52.
56 Neil asjaoludel on põhikohtuasjas kõne all oleva kutseliidu vastu võetud normid, mis puudutavad ainepunktide saamist, omistatavad üksnes sellele liidule.
57 Mis puudutab mõju, mida võib ELTL artikli 101 kohaldamisele avaldada põhikohtuasja hageja viidatud asjaolu, et OTOC eesmärk ei ole tulu saamine, siis tuleb märkida, et see ei takista seda, et üksust, kes teeb turul tehinguid, tuleb pidada ettevõtjaks, kui vastavate teenuste pakkumine konkureerib selliste teiste ettevõtjate pakkumisega, kelle eesmärk on tulu saamine (vt selle kohta 10. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑222/04: Cassa di Risparmio di Firenze jt, EKL 2006, lk I‑289, punktid 122 ja 123, ning 1. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑49/07: MOTOE, EKL 2008, lk I‑4863, punkt 27).
58 See on täpselt nii põhikohtuasjas. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu toimikust, et OTOC pakub raamatupidamisekspertidele ette nähtud kutseõppe üritusi, konkureerides samas teiste koolitusorganisatsioonidega, kelle eesmärk on tulu saamine.
59 Eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele kuni kolmandale küsimusele vastata jätmiselt:
– Niisugust määrust, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille on vastu võtnud selline kutseliit nagu OTOC, tuleb lugeda ettevõtjate ühenduse otsuseks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses.
– Asjaolu, et selline kutseliit nagu OTOC peab seadusest tulenevalt rakendama oma liikmete jaoks ette nähtud kohustusliku koolituse süsteemi, ei saa jätta ELTL artikli 101 kohaldamisalast välja selle kutseliidu vastu võetud norme, niivõrd kui need on eranditult viimasele omistatavad.
– Asjaolu, et need normid ei mõjuta otseselt selle kutseliidu liikmete majandustegevust, ei riiva ELTL artikli 101 kohaldamist, kuna samale kutseliidule ette heidetud rikkumine puudutab turgu, kus see liit ise tegeleb majandustegevusega.
Neljas küsimus
60 Oma neljanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liidu konkurentsiõigusega on vastuolus, kui kutseliit kehtestab oma liikmetele kohustuse läbida koolitus, mida pakub eranditult see liit ise sellistel tingimustel, nagu põhikohtuasjas kõne all.
61 Portugali valitsus märgib, et vaidlusaluses otsuses tuvastatud ELTL artikli 101 rikkumine, mis on põhikohtuasja ese, ei piirdu asjaoluga, et OTOC liikmetel on kohustus osaleda koolitusel, mida pakub üksnes OTOC.
62 Selles osas ilmneb Euroopa Kohtu toimikust, eelkõige vaidlusalusest otsusest ja tribunal do comércio de Lisboa otsusest, et nagu kinnitasid OTOC ja Portugali valitsus Euroopa Kohtus toimunud istungil, OTOC‑le ette heidetud ELTL artikli 101 rikkumine seisneb vaidlusaluse määruse vastuvõtmises, mille alusel raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turg oli sisuliselt kunstlikult jagatud, jättes ühe kolmandiku turust OTOC‑le endale ning kehtestades selle turu ülejäänud osale kõnealuse kutseliidu konkurente diskrimineerivad tingimused.
63 ELTL artikli 101 lõike 1 kohaselt on siseturuga kokkusobimatud ettevõtjate ühenduste otsused, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires.
64 Seega tuleb kontrollida, kas need tingimused on põhikohtuasjas täidetud.
65 Selles osas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamiseks peab otsusest, kokkuleppest või tegevusest kõigi õiguslike või faktiliste asjaolude põhjal olema piisavalt suure tõenäosusega võimalik järeldada, et see otsus, kokkulepe või tegevus mõjutab otseselt või kaudselt liikmesriikidevahelist kaubandust ja seda viisil, mis annab alust arvata, et see võib takistada liikmesriikidevahelise ühisturu loomist. Lisaks ei tohi see mõju olla väike (vt eelkõige 23. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑238/05: Asnef-Equifax ja Administración del Estado, EKL 2006, lk I‑11125, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
66 Kuna selline määrus nagu vaidlusalune määrus hõlmab kõnealuse liikmesriigi kogu territooriumi, mõjutab see liikmesriikidevahelist kaubandust ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses (vt analoogia alusel eelkõige 5. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑94/04 ja C‑202/04: Cipolla jt, EKL 2006, lk I‑11421, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
67 Vaidlusaluse määrusega kehtestatud tingimused raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turule pääsemiseks võivad käesoleva kohtuotsuse punktides 73–92 esitatud kaalutlusi arvestades olla olulise tähtsusega nende ettevõtjate jaoks, kes asuvad muudes liikmesriikides kui Portugali Vabariik, et otsustada, kas asuda Portugalis tegutsema või mitte.
68 Mis puudutab küsimust, kas sellise määruse nagu vaidlusalune määrus eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires, siis tuleb märkida, nagu tuleneb eelotsusetaotlusest, et määruse eesmärk on kohustusliku koolituse süsteemi rakendamisega tagada raamatupidamisekspertide osutatavate teenuste kvaliteet.
69 Järelikult, kui eeldada, et kõnealune määruse eesmärk ei ole takistada, piirata või kahjustada konkurentsi, siis tuleb analüüsida selle mõju konkurentsile siseturul.
70 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtjate ühenduse otsuse mõju hindamisel ELTL artikli 101 seisukohast arvesse võtta selle otsuse konkreetset tausta, eelkõige majanduslikku ja õiguslikku konteksti, milles asjassepuutuvad ettevõtjad tegutsevad, samuti puudutatud kaupade ja teenuste laadi ning kõnealuse turu toimimise tegelikke tingimusi ja struktuuri (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Asnef-Equifax ja Administración del Estado, punkt 49).
71 ELTL artikli 101 lõike 1 kohaselt ei tule hindamisel arvesse võtta üksnes tegelikku mõju, vaid arvestada tuleb ka kõnealuse otsuse võimalike tagajärgedega konkurentsile siseturul (eespool viidatud kohtuotsus Asnef-Equifax ja Administración del Estado, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).
72 Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas vaidlusalune määrus avaldab või võib avaldada kahjulikku mõju konkurentsile siseturul, peab Euroopa Kohus siiski talle selleks andma liidu õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mis võimaldavad tal otsuse teha (vt selle kohta 13. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑439/09: Pierre Fabre Dermo-Cosmétique, EKL 2011, lk I‑9419, punkt 42).
73 Selles osas peab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks võtma arvesse raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turu struktuuri, nagu see nähtub kõnealusest määrusest.
74 Nii tuleb märkida, et määruses on ette nähtud kahte liiki koolitusi, nimelt „institutsiooniline” ja „kutsealane”, mis erinevad teineteisest oma eesmärgi, nende korraldamise luba omavate organisatsioonide ning loa saanud koolitusürituste kestuse poolest.
75 Esiteks, mis puudutab institutsioonilise koolituse eset, nagu see on määratletud vaidlusaluse määruse artikli 3 lõikes 2, siis tuleb märkida, et see ei seisne raamatupidamisekspertide teavitamises üksnes eetikat ja kutseala puudutavatest küsimustest, vaid ka „seadusandlikest algatustest ja muudatustest”. Sellegipoolest ei ole välistatud, et asjakohased arengud õigusloomes puudutavad ka kutsealase koolituse eset, mis artikli 3 lõike 3 kohaselt seisneb „õppepäevades ja kutseala temaatikaga seotud täiendõppes”. Lisaks annab määruse artikli 15 lõikest 1 tulenevalt iga koolitusüritus, olgu see siis institutsiooniline või kutsealane, tingimusel et selle korraldab või seda tunnustab OTOC, koolituse tunni eest 1,5 ainepunkti.
76 Need asjaolud kinnitavad, et neid kahte liiki koolitust võib lugeda omavahel vähemalt osaliselt vahetatavaks, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.
77 Kui see peaks nii olema, ei ole põhjendatud see, et vaidlusaluses määruses eristatakse institutsioonilist koolitust ja kutsealast koolitust nende eseme alusel. Selles osas tuleb meenutada, et nagu ilmneb komisjoni teatise asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT 1997, C 372, lk 5; ELT eriväljaanne 08/01, lk 155) punktist 7, hõlmab asjaomane tooteturg kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad.
78 Raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turu jagamine, nagu see tuleneb vaidlusalusest määrusest, ilmneb teiseks mõlemat liiki koolitust korraldada võivate organisatsioonide kindlaksmääramises. Selles osas tuleneb määruse artikli 5 lõikest 2, et institutsioonilist koolitust võib korraldada üksnes OTOC. Lisaks peab aastas keskmiselt 35 ainepunktist, mille raamatupidamiseksperdid peavad määruse kvaliteedikontrolli kohta artikli 4 lõike 1 punkti e alusel omandama kahe viimase aasta jooksul, 12 ainepunkti olema kohustuslikult saadud institutsioonilisel koolitusel, nagu tuleneb vaidlusaluse määruse artikli 15 lõikest 2.
79 Seega tagab viimati nimetatud määrus OTOC‑le raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turust olulise osa.
80 Kolmandaks erinevad need kaks liiki koolitust nende ürituste vastava kestuse poolest, mida võib kummagi raames korraldada. Nii on sätestatud määruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3, et institutsiooniline koolitus kestab kuni 16 tundi, samas kui kutsealase koolituse kestus peab olema üle 16 tunni.
81 See asjaolu võib kaasa tuua tagajärje, mida peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, et teistel koolitusorganisatsioonidel peale OTOC, kes soovivad pakkuda lühema ajaga koolitusprogramme, on selle tegemine takistatud.
82 Niisugune norm võib järelikult raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turul kaasa tuua konkurentsimoonutusi, mõjutades pakkumuse ja nõudluse vahelist tavapärast suhet.
83 Neljandaks, kui vaidlusaluse määrusega kehtestatakse raamatupidamisekspertidele kohustus saada vähemalt 12 institutsioonilist ainepunkti aastas, siis ühtegi analoogset nõuet ei ole selles osas ette nähtud seoses kutsealase koolitusega. Seega, nagu väidab Portugali valitsus, võivad raamatupidamiseksperdid valida, kas nad saavad ülejäänud 23 ainepunkti kutsealase koolituse või institutsioonilise koolituse raames. Ka see asjaolu võib OTOC poolt institutsioonilise koolituse raames korraldatavatele koolitusüritustele, arvestades eelkõige – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 80 ja 81 – nende lühemat kestust, anda konkurentsieelise, mida peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima.
84 Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab teiseks kontrollima teiste organisatsioonide kui OTOC kõnealusele turule pääsemise tingimusi.
85 Selles osas tuleb märkida, et koolitusorganisatsioonid – välja arvatud kõrgkoolid ja organisatsioonid, kellel on seaduse alusel õigus korraldada koolitusi –, kes soovivad korraldada ainepunktide saamise õigust andvaid üritusi, peavad eelnevalt end OTOC juures registreerima. Nagu ilmneb vaidlusaluse määruse artiklist 9, on viimase juhatuse ülesandeks registreerimistaotlus rahuldada või jätta rahuldamata.
86 Peale selle peavad need organisatsioonid, kui nad soovivad, et koolitusüritus, mida nad kavatsevad korraldada, annaks õiguse saada ainepunkte, esitama määruse artikli 12 alusel iga ürituse eest taotluse saada OTOC tunnustus. See taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne asjaomase ürituse algust ning peab sisaldama teatavat teavet, nagu kõnealuse ürituse hind ja üksikasjalik programm. Taotleja peab samuti tasuma iga kavandatava ürituse eest lõivu, mille saab OTOC. Tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse teeb selle kutseliidu juhatus.
87 Lisaks puudub vaidlus selles, et esiteks korraldab OTOC samuti kutseõppe üritusi teiste koolitusorganisatsioonidega konkureerides ning teiseks ei ole OTOC korraldatava kutsealase koolituse puhul tunnustamismenetlus nõutav.
88 Moonutamata konkurentsi süsteemi, nii nagu see on ette nähtud asutamislepingus, saab tagada vaid juhul, kui on kindlustatud erinevate ettevõtjate vahelised võrdsed võimalused (eespool viidatud kohtuotsus MOTOE, punkt 51).
89 Käesoleva kohtuotsuse punktides 85–87 toodud asjaolud võivad kaasa tuua tagajärje, et vaidlusalune määrus ei taga erinevate ettevõtjate vahelisi võrdseid võimalusi.
90 Nii ei ole esiteks tingimused, mida peavad koolitusorganisatsioonid täitma, selleks et esiteks registreerida ennast OTOC‑s ning teiseks saada tunnustus kutsealase koolituse üritusele, sõnastatud vastavalt vaidlusaluse määruse artiklites 8 ja 12 eriti täpselt.
91 Õigusnorm, millega antakse sellisele juriidilisele isikule nagu OTOC pädevus ühepoolselt läbi vaadata registreerimis- või tunnustamistaotlused, mis on esitatud selleks, et korraldada koolitusüritusi, ilma et selle õigusnormi kohaselt kaasneks nimetatud pädevusega piirangud, kohustused või kontroll, võib viia selleni, et vastava pädevuse saanud juriidiline isik moonutab konkurentsi, soodustades tema enda korraldatavaid koolitusüritusi (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus MOTOE, punkt 52).
92 Teiseks võib viis, kuidas tunnustamismenetlus on vaidlustatud määruses reguleeritud, piirata nende koolitusürituste pakkumist, mida korraldavad muud organisatsioonid kui OTOC. Asjaolu, et iga kavandatava koolitusürituse puhul tuleb eelnevalt taotleda selle tunnustamist, mida tuleb teha kolm kuud enne ürituse algust, võib nimelt seada OTOC konkurendid halvemasse olukorda, kuna selle menetlusega takistatakse neid kohe pakkumast aktuaalsetel teemadel koolitusüritusi, mis annavad õiguse nendele ainepunktidele, ning pannakse neile kohustus korrapäraselt esitada üksikasjalikku teavet kõigi kavandatavate ürituste kohta.
93 Siiski tuleb meenutada, et ettevõtjate ühenduse iga otsus, mis piirab poolte tegevusvabadust, ei kuulu tingimata ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse. Selle sätte kohaldamisel käesolevale juhtumile tuleb kõigepealt arvestada üldist konteksti, milles kõnealune ettevõtjate ühenduse otsus on tehtud või mõju avaldab, eelkõige selle eesmärke (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Wouters jt, punkt 97).
94 Käesolevas asjas ilmneb eelotsusetaotlusest, nagu on märgitud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 68, et selle määruse eesmärk on tagada raamatupidamisekspertide pakutavate teenuste kvaliteet.
95 Niivõrd kui selle määrusega rakendatakse raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse süsteemi, mis on ette nähtud selleks, et kindlustada täiendõppe ja kestva kutsealase koolituse vajalik tagatis, aidates nii kaasa ettevõtjate raamatupidamise ja maksude heale haldamisele, aitab see määrus tegelikult selle eesmärgi saavutamisele kaasa.
96 Edasi tuleb kontrollida, kas vaidlusalusest määrusest tulenevaid piiravaid tagajärgi võis mõistlikult lugeda vajalikeks, et tagada raamatupidamisekspertide pakutavate teenuste kvaliteet, ning kas need tagajärjed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et tagada selle eesmärgi saavutamine (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Wouters jt, punktid 97, 107 ja 109).
97 Selles osas tuleb märkida, et konkurentsi piiravad tagajärjed, mis võivad tuleneda kõnealusest määrusest, seisnesid sisuliselt, nagu ilmneb käesoleva kohtuotsuse punktides 73–92 toodud kaalutlustest, konkurentsi kõrvaldamises asjaomase turu olulisest osast ning diskrimineerivate tingimuste kindlaksmääramises selle turul ülejäänud osas.
98 Konkurentsi kõrvaldamist osas, mis puudutab alla 16 tunnise kestusega koolitusüritusi, ei saa aga mingil juhul lugeda vajalikuks, et tagada raamatupidamisekspertide pakutavate teenuste kvaliteet.
99 Samuti mis puudutab raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse turule tuleku tingimusi, on võimalik saavutada eesmärki, mis seisneb viimaste pakutavate teenuste kvaliteedi tagamises, sellise kontrollisüsteemi abil, mida rakendatakse selgelt määratletud, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel, millega saab koolitusorganisatsioonidele tagada võrdse pääsu kõnealusele turule.
100 Seega näib, et sellised piirangud lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik raamatupidamisekspertide pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks.
101 Põhikohtuasja hageja väidab, et vaidlusalune määrus on igal juhul kaetud ELTL artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandiga või kuulub ELTL artikli 106 lõike 2 reguleerimisalasse.
102 Selles osas tuleb meenutada, et ELTL artikli 101 lõikes 3 ette nähtud erandi kohaldamine sõltub neljast kumulatiivsest tingimusest. Asjaomane otsus peab esiteks aitama parandada kõnealuste kaupade tootmist või levitamist või kõnealuste teenuste osutamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, teiseks jätma tarbijatele sellest tulenevast kasust õiglase osa, kolmandaks mitte kehtestama asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud, ja neljandaks mitte andma neile ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnealuste kaupade või teenuste olulise osa suhtes (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Asnef-Equifax ja Administración del Estado, punkt 65).
103 Kuna esiteks antakse vaidlusaluse määrusega OTOC‑le võimalus kõrvaldada konkurents oluliselt osalt raamatupidamisekspertidele ette nähtud koolitusteenustelt, nagu on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktis 97, ning teiseks ei saa käesoleva kohtuotsuse punktides 98–100 toodud põhjustel lugeda selle määrusega kehtestatud piiranguid hädavajalikeks, siis ei kuulu ELTL artikli 101 lõige 3 kohaldamisele põhikohtuasjaga sarnasel juhul.
104 Mis puudutab viidet ELTL artikli 106 lõikele 2, siis tuleb meenutada, et see säte näeb ette, et ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, alluvad konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine õiguslikult ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist.
105 Selles osas tuleb tõdeda, et siseriikliku kohtu edastatud toimikumaterjalidest ega Euroopa Kohtus esitatud seisukohtadest ei tulene, et raamatupidamisekspertide kohustuslik koolitus pakuks üldist majandushuvi, mis iseäranis erineks huvist, mida pakuvad muud majanduselu tegevused, ning et isegi kui eeldada, et see on nii, siis takistaks asutamislepingu normide, eelkõige konkurentsieeskirjade kohaldamine niisuguse ülesande täitmist (vt analoogia alusel 10. detsembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑179/90: Merci convenzionali porto di Genova SpA, EKL 1991, lk I‑5889, punkt 27).
106 Igal juhul saavad ELTL artikli 106 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad, selleks et põhjendada ELTL artikliga 101 vastuolus olevat meedet, tugineda asutamislepingu sellele sättele üksnes juhul, kui konkurentsipiirangud või isegi igasuguse konkurentsi välistamine on vajalik, et tagada nendele määratud eriülesannete täitmine (vt selle kohta 25. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑203/96: Dusseldorp jt, EKL 1998, lk I‑4075, punkt 65; 19. mai 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑320/91: Corbeau, EKL 1993, lk I‑2533, punkt 14, ning 27. aprilli 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑393/92: Almelo, EKL 1994, lk I‑1477, punkt 46).
107 Käesoleva kohtuotsuse punktides 98–100 toodud põhjustel näib, et vaidlusaluse määrusega kehtestatud konkurentsipiirangud lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik, et tagada OTOC‑le määratud eriülesande täitmine, mistõttu ei kuulu ELTL artikli 106 lõige 2 kohaldamisele.
108 Eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb neljandale küsimusele vastata nii, et niisugune määrus – millega rakendatakse raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse süsteem, selleks et tagada viimaste pakutavate teenuste kvaliteet – nagu vaidlusalune määrus, mille on vastu võtnud selline kutseliit nagu OTOC, kujutab endast ELTL artikliga 101 keelatud konkurentsipiirangut niivõrd, kuivõrd sellega välistatakse – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus – selle kutseliidu kasuks asjaomase turu olulises osas konkurents ning kehtestatakse turu ülejäänud osas kutseliidu konkurente diskrimineerivad tingimused.
Kohtukulud
109 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
1. Niisugust määrust nagu Regulamento da Formação de Créditos (ainepunkide omandamise määrus), mille on vastu võtnud selline kutseliit nagu Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas (Portugali raamatupidamisekspertide kogu), tuleb lugeda ettevõtjate ühenduse otsuseks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses.
Asjaolu, et selline kutseliit nagu Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas peab seadusest tulenevalt rakendama oma liikmete jaoks ette nähtud koolitussüsteemi, ei saa jätta ELTL artikli 101 kohaldamisalast välja selle kutseliidu vastu võetud norme, niivõrd kui need on eranditult viimasele omistatavad.
Asjaolu, et need normid ei mõjuta otseselt selle kutseliidu liikmete majandustegevust, ei riiva ELTL artikli 101 kohaldamist, kuna samale kutseliidule ette heidetud rikkumine puudutab turgu, kus see liit ise tegeleb majandustegevusega.
2. Niisugune määrus – millega rakendatakse raamatupidamisekspertide kohustusliku koolituse süsteem, selleks et tagada viimaste pakutavate teenuste kvaliteet – nagu ainepunktide omandamise määrus, mille on vastu võtnud selline kutseliit nagu Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas, kujutab endast ELTL artikliga 101 keelatud konkurentsipiirangut niivõrd, kuivõrd sellega välistatakse – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus – kutseliidu kasuks asjaomase turu olulises osas konkurents ning kehtestatakse turu ülejäänud osas kutseliidu konkurente diskrimineerivad tingimused.
Allkirjad