ÜLDKOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
15. juuni 2015(*)
Ajutiste meetmete kohaldamine – Ehitustööde hanked – Hankemenetlus – Elektrijaama ehitamine – Ühe pakkuja pakkumuse tagasilükkamine ja teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamine – Täitmise peatamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine
Kohtuasjas T‑259/15 R,
SA Close, asukoht Harzé-Aywaille (Belgia),
Cegelec, asukoht Brüssel (Belgia),
esindajad: advokaadid J.‑M. Rikkers ja J.‑L. Teheux,
hagejad,
versus
Euroopa Parlament, esindajad: M. Rantala, M. Mraz ja F. Poilvache,
kostja,
mille ese on taotlus peatada järgmiste otsuste täitmine: 19. märtsi 2015. aasta otsus, millega parlament lükkas tagasi pakkumuse, mille hagejad olid esitanud „Luxembourgis asuva Konard Adenaueri hoone laiendamise ja moderniseerimise projekti” 73. osa (elektrijaam) puudutava ehitustööde hanke kohta käiva hanketeate INLO-D-UPIL-T‑14‑A04 alusel, ja sama kuupäeva otsus tunnistada edukaks ühe teise pakkuja pakkumus,
ÜLDKOHTU PRESIDENT
on andnud järgmise
määruse(1)
Kohtuasja taust
1 Hagejad SA Close ja Cegelec esitasid ajutise ühenduse raames pakkumuse hanke INLO-D-UPIL-T‑14-A04 „Luxembourgis asuva Konard Adenaueri hoone laiendamise ja moderniseerimise projekt” 73. Osa (elektrijaam) kohta; Euroopa Parlament algatas vastava hankemenetluse 2014. aasta juulis.
2 27. märtsi 2015. aasta otsusega, mille hagejad said kätte samal päeval, teavitas parlament neid sellest, et nende pakkumust ei tunnistatud edukaks, sest see ei olnud kõige madalama hinnaga pakkumus. Nimelt oli nende pakkumus esiteks 19. märtsil 2015 tagasi lükatud ja teiseks oli edukaks tunnistatud ühe teise pakkuja pakkumus.
[…]
Menetlus ja poolte nõuded
9 Üldkohtu kantseleisse 26. mail 2015 esitatud hagis palusid hagejad tühistada parlamendi 19. märtsi 2015. aasta otsuse, millega lükati tagasi nende pakkumus, ja sama kuupäeva otsuse, millega tunnistati asjaomase hankega seoses edukaks pakkumus, mille oli esitanud ajutine ühendus Énergie KAD, mille olid moodustanud äriühingud X ja Y (edaspidi koos „vaidlustatud otsused”).
10 Hagejad esitasid samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles nad sisuliselt paluvad Üldkohtu presidendil peatada vaidlustatud otsuste täitmine.
11 Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta 11. juunil 2015 Üldkohtu kantseleisse esitatud märkustes palub parlament Üldkohtu presidendil:
– jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata, ja
– lahendada kohtukulude jaotamine lahendis, millega lõpetatakse asjas menetlus, nagu näeb ette kodukorra artikli 87 lõige 1.
Õiguslik käsitlus
[…]
Kiireloomulisus
[…]
35 Kõigest eelnevast nähtub, et kiireloomulisuse tingimus ei ole käesolevas kohtuasjas täidetud.
36 Hiljuti asus Üldkohtu president siiski hangete valdkonnas seisukohale, et korvamatu kahju tekkimise tõendamise nõuet on edutul pakkujal eespool viidatud süsteemsetel kaalutlustel üldreeglina ülemääraselt keeruline täita (vt selle kohta kohtumäärus, 4.12.2014, Vanbreda Risk & Benefits vs. komisjon, T‑199/14 R, EKL (Väljavõtted), EU:T:2014:1024, punkt 157). Euroopa Kohtu asepresident järeldas sellest, et kui edutu pakkuja suudab tõendada, et esineb eriti arvestatav fumus boni juris, ei saa temalt nõuda, et ta tõendaks, et tema ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine võiks talle tekitada korvamatu kahju, kuna vastasel juhul kahjustataks ülemäära ja õigustamatult tõhusat kohtulikku kaitset, mis on talle tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 (vt selle kohta kohtumäärus komisjon vs. Vanbreda Risk & Benefits, punkt 31 eespool, EU:C:2015:275, punkt 41).
37 Samas ei saa selline kiireloomulisuse olemasolu hindamisel kohaldatavate tingimuste leebem käsitlus, mida õigustab õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, olla kohaldatav piiramatult, arvestades sellega, et omavahel tuleb tasakaalustada edutu pakkuja ning hankija ja eduka pakkuja huvid. Sellest tuleneb, et kõnealust leebemat käsitlust kohaldatakse ainult lepingu sõlmimisele eelneval ajal, kui määruse nr 1268/2012 artikli 171 lõikes 1 ette nähtud ooteajast – mis kestab vastavalt olukorrale 10–14 päeva – on kinni peetud. Kui hankija on sõlminud eduka pakkujaga lepingu pärast ooteaja möödumist ning enne ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitamist, ei ole nimetatud leebema käsitluse kohaldamine enam õigustatud (vt selle kohta kohtumäärus komisjon vs. Vanbreda Risk & Benefits, punkt 31 eespool, EU:C:2015:275, punktid 34 ja 42).
38 Nimelt, kui see ooteaeg – enne selle möödumist ei tohi hankija hankelepingut sõlmida ning selle eesmärk on võimaldada huvitatud isikutel vaidlustada kohtus pakkumuse edukaks tunnistamine enne vastava lepingu sõlmimist – on enne hankelepingu sõlmimist tõepoolest möödunud, ei saa asjaolu, et sellest hetkest alates lubatakse edutul pakkujal nõuda liidu kohtus üksnes kahjuhüvitise väljamõistmist, käsitada õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile rikkumisena (vt selle kohta kohtumäärus komisjon vs. Vanbreda Risk & Benefits, punkt 31 eespool, EU:C:2015:275, punktid 36, 37 ja 39).
39 Mis puutub nende põhimõtete kohaldamisse käesoleva kohtuasja suhtes, siis tuleb märkida, et toimikust nähtub esiteks, et kõnealuse hanke raames tunnistati 19. märtsil 2015 edukaks pakkumus, mille oli esitanud ajutine ühendus Énergie KAD, mille moodustavad äriühingud X ja Y, ning et hagejaid teavitati nende pakkumuse tagasilükkamisest 27. märtsil 2015, ja teiseks, et 73. osa (elektrijaam) kohta sõlmitud viitenumbrit INLO-D-UPIL-T‑14-A04 kandev ehitustööde hankeleping sõlmiti nimetatud ajutise ühenduse ja Société Immobilière Bâtiment Konrad Adenauer du Parlement européen’i vahel 24. aprillil 2015.
40 Kuivõrd pakkumuse tagasilükkamise otsus tehti hagejatele teatavaks 27. märtsil 2015 ning asjaomane hankeleping sõlmiti 24. aprillil 2015, siis peeti käesolevas kohtuasjas igal juhul kinni määruse nr 1268/2012 artikli 171 lõike 1 alusel kohaldatavast ooteajast, olgu selle kestuseks 10 või 14 päeva. Lisaks sellele esitasid hagejad tühistamishagi ja käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse 26. mail 2015, st kuu aega pärast lepingu sõlmimist. Neil asjaoludel ei ole põhimõtteliselt õigustatud kiireloomulisuse tingimuse leebem käsitlus.
41 Tuleb siiski märkida, et ooteaeg võimaldab huvitatud isikutel vaidlustada kohtus pakkumuse edukaks tunnistamise enne lepingu sõlmimist vaid siis, kui neil on piisavalt teavet pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse võimaliku õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt selle kohta kohtumäärus komisjon vs. Vanbreda Risk & Benefits, punkt 31 eespool, EU:C:2015:275, punkt 47).
42 Õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile põhimõtet rikuks seisukoht, et ooteajast on kinni peetud olukorras, kus enne lepingu sõlmimist ei olnud hagi koos ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega esitamise võimalus tegelik, sest edutu pakkuja käsutuses ei olnud ooteaja vältel piisavalt teavet sellise hagi ja taotluse esitamiseks (vt selle kohta kohtumäärus komisjon vs. Vanbreda Risk & Benefits, punkt 31 eespool, EU:C:2015:275, punkt 48).
43 Õiguskindluse põhimõttest tulenevaid nõudeid arvestades tuleb seda ooteaja puhtmehhaanilisest kohaldamisest tehtavat erandit siiski möönda ainuüksi erandjuhtudel, kui edutul pakkujal ei olnud enne eduka pakkujaga lepingu sõlmimist mingit alust arvata, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus oli õigusvastane (vt selle kohta kohtumäärus komisjon vs. Vanbreda Risk & Benefits, punkt 31 eespool, EU:C:2015:275, punkt 49).
44 Seega tuleb analüüsida, kas hagejatel oli piisavalt teavet, et kasutada tulemuslikult ära ooteaega selleks, et esitada hagi vaidlustatud aktide tühistamise nõudes ning taotleda nende täitmise peatamist enne parlamendi ja ajutise ühingu Énergie KAD vahel lepingu sõlmimist 24. aprillil 2015.
45 Selles osas tuleb tuvastada, et hagejad teavitasid parlamenti juba 3. aprillil 2015, st tükk aega enne asjaomase lepingu sõlmimist, oma kahtlustest seoses selle pakkumuse õiguspärasusega, mille hankija tunnistas edukaks (vt eespool punkt 3), väites, et üks ajutise ühingu Énergie KAD moodustanud Luksemburgi äriühingutest ei järginud asjaomaseid Luksemburgi õigusnorme ega vastanud hankedokumentides sisalduvatele pakkujate finants‑ ja majanduslikku seisundit käsitlevatele kriteeriumidele. Toimikust nähtub aga, et neid samu kahtlusi korratakse sisuliselt teises tühistamisväites, mis esitati ajutiste meetmete kohaldamise taotluses seoses fumus boni juris’ega.
46 Sellest tuleneb, et hagejatel oli juba alates 3. aprillist 2015 võimalik arvustada konkreetselt vaidlustatud akte. Vastavad etteheited oleksid juhul, kui need oleks esitatud tühistamisväite raames, võimaldanud neil esitada ooteaja vältel tulemuslikult tühistamishagi koos ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega, et takistada lepingu sõlmimist parlamendi ja ajutise ühingu Énergie KAD vahel. Õigel ajal esitatud taotlus oleks võimaldanud hagejatel saavutada sellise kohtumääruse andmine kodukorra artikli 105 lõike 2 teise lõigu alusel, millega oleks peatatud vaidlustatud aktide täitmine, juba enne kohtuasja teiselt poolelt märkuste saamist ja kogu ajutiste meetmete kohaldamise menetluse ajaks. ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud hagi esitamise tähtaja (mida on pikendatud kodukorra artikli 102 lõike 2 kohaselt seoses suure vahemaaga) vältel ei oleks miski hagejatel takistanud suurendada oma hagi ja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse ulatust vastavalt parlamendilt saadud teabele (vt eespool punktid 5 ja 8). Lisaks sellele oleks hagejatel isegi võimaldatud kodukorra artikli 48 lõike 2 esimese lõigu alusel esitada menetluse käigus uusi väiteid, tingimusel et need tuginevad õiguslikele ja faktilistele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks Üldkohtu menetluse käigus.
47 Seetõttu peeti käesolevas kohtuasjas täielikult kinni määruse nr 1268/2012 artikli 171 lõikes 1 ette nähtud ooteajast, mistõttu ei ole põhjust kohaldada kiireloomulisuse tingimuse leebemat käsitlust hangete valdkonnas.
48 Kõigist eespool esitatud kaalutlustest nähtuvalt tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, ilma et oleks vaja analüüsida fumus boni juris’e esinemise tingimust ega kaaluda mängusolevaid eri huve.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHTU PRESIDENT
määrab:
1. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.
2. Kohtukulude jaotus otsustatakse edaspidi.
15. juunil 2015 Luxembourgis.