ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda laiendatud koosseisus)

8. märts 2023(*)

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Hindamisvead – Tagasiulatuvus – Õiguspärane ootus – Õiguskindlus – Seadusjõud

Kohtuasjas T‑426/21,

Nizar Assaad, elukoht Beirut (Liibanon), esindajad: M. Lester, KC, solicitor G. Martin ja solicitor C. Enderby Smith,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: T. Haas ja M. Bishop,

kostja,

ÜLDKOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus),

nõupidamiste ajal koosseisus: kohtunikud S. Gervasoni, L. Madise, P. Nihoul, R. Frendo ja J. Martín y Pérez de Nanclares (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik I. Kurme,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 22. septembri 2022. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hageja Nizar Assaad palub oma ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada teda puudutavas osas nõukogu 6. mai 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/751, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2021, L 160, lk 115), nõukogu 6. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/743, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2021, L 160, lk 1), nõukogu 30. mai 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/849, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2022, L 148, lk 52), ja nõukogu 30. mai 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/840, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2022, L 148, lk 8).

I.      Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist

2        Hageja on ettevõtja, kellel on Süüria, Liibanoni ja Kanada kodakondsus.

3        Mõistes rangelt hukka rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise Süürias ja kutsudes Süüria julgeolekujõude üles hoiduma jõu kasutamisest, võttis Euroopa Liidu Nõukogu ELL artikli 29 alusel vastu 9. mai 2011. aasta otsuse 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT 2011, L 121, lk 11). Olukorra tõsidust arvestades kehtestas nõukogu relvaembargo, siserepressioonideks kasutada võidava varustuse ekspordi keelu, samuti Euroopa Liitu lubamise piirangud ning nägi ette teatavate selliste isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise, kes vastutavad tsiviilelanike vastu suunatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias.

4        Nende isikute, kes vastutavad tsiviilelanike vastu suunatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias, ning nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute ning üksuste nimed on toodud otsuse 2011/273 lisas. Selle otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt võib nõukogu liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul kõnealusesse lisasse muudatusi teha. Hageja nime selles kõnealuse otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud.

5        Kuna osa Süüria Araabia Vabariigi vastu suunatud piiravatest meetmetest kuulub ELi toimimise lepingu kohaldamisalasse, võttis nõukogu 9. mail 2011 ELTL artikli 215 lõigu 2 alusel vastu määruse (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT 2011, L 121, lk 1). Selle määruse sisu on põhiosas identne otsuse 2011/273 omaga, kuid see näeb ette võimalused külmutatud rahaliste vahendite vabastamiseks. Määruse nr 442/2011 II lisas toodud loetelu isikutest, üksustest ja asutustest, keda peetakse kõnealuste repressioonide eest kas vastutavaks või seotuks nende vastutavate isikutega, on identne otsuse 2011/273 lisas toodud loeteluga. Määruse nr 442/2011 artikli 14 lõigete 1 ja 4 kohaselt, kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada osutatud piiravaid meetmeid, muudab ta vastavalt II lisa ja vaatab lisaks II lisas sisalduva loetelu vähemalt iga 12 kuu järel korrapäraselt läbi.

6        Nõukogu 23. augusti 2011. aasta rakendusotsusega 2011/515/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/273 (ELT 2011, L 218, lk 20), ja nõukogu 23. augusti 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 843/2011, millega rakendatakse määrust nr 442/2011 (ELT 2011, L 218, lk 1) (edaspidi „2011. aasta aktid“), lisati Nizar Al‑Assaadi nimi otsuse 2011/273 I lisas toodud loetelu A osa („Isikud“) 3. reale ning määruse nr 442/2011 II lisas toodud loetelu 3. reale (edaspidi „2011. aasta loetelud“).

7        Ühelt poolt ei olnud 2011. aasta loeteludesse kantud Nizar Al‑Assaadi puudutavaid tuvastusandmeid. Teiselt poolt olid loetellu kandmise põhjendused sõnastatud järgmiselt:

„Väga lähedane isik tähtsamatele valitsusametnikele. Rahastab Shabihat Latakia piirkonnas.“

8        Hageja esindajad saatsid 16. septembri 2011. aasta kirjaga nõukogule kirja, milles nad kinnitasid, et hageja nimi, mille nad arvavad olevat kantud 2011. aasta loetelu 3. reale, on valesti transkribeeritud. Nad väitsid, et hageja nimi on Nizar Assaad, mitte aga Nizar Al‑Assaad. Sellega seoses täpsustasid nad, et hageja araabiakeelne nimi on أسعد, mis erineb president Bashar Al‑Assadi omast, mis on الأسد. Lõpuks palusid nad luba tutvuda nõukogu toimikuga ja kustutada hageja nimi 2011. aasta loeteludest. Nad kirjutasid 13. oktoobri 2011. aasta kirjas nõukogule uuesti, et paluda tal esitada oma seisukoht nende 16. septembri 2011. aasta kirja kohta.

9        Hageja esitas 19. oktoobril 2011 Üldkohtule hagi, milles palus eelkõige tühistada 2011. aasta aktid teda puudutavas osas. Hagi registreeriti Üldkohtu kantseleis numbriga T‑550/11.

10      Hageja esindajad pöördusid 27. oktoobri 2011. aasta kirjaga uuesti nõukogu poole. Nõukogu vastas neile 28. oktoobri 2011. aasta kirjaga, märkides, et hageja ei ole isik, keda 2011. aasta loeteludes silmas peetakse, ning et tegemist on president Bashar Al‑Assadi nõoga.

11      Hageja esindajad palusid 3. novembri 2011. aasta kirjas nõukogul parandada 2011. aasta loetelude 3. real nimetatud isiku tuvastusandmed ja saata Üldkohtule kiri, et anda talle teada, millises olukorras hageja sisuliselt täpselt on.

12      Nõukogu võttis 14. novembril 2011 vastu otsuse 2011/735/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273 (ELT 2011, L 296, lk 53), ja määruse (EL) nr 1150/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 442/2011 (ELT 2011, L 296, lk 1) (edaspidi „2011. aasta novembri aktid“), millega muudeti vastavalt märkeid 2011. aasta loetelude 3. reale kantud isiku nime ja tuvastusandmete kohta, et lisada vastavalt tema araabiakeelne nimi, s.o , ja järgmised andmed: „Bashar Al‑Assadi nõbu; varem ettevõtte Nizar Oilfield Supplies juht“. Lisaks esines seal ladina tähtedega nimi kujul „Nizar Al‑Assad“.

13      Nõukogu teatas 15. novembri 2011. aasta kirjas hageja esindajatele eespool punktis 12 nimetatud aktide vastuvõtmisest ja täpsustas, et hagejat ei ole 2011. aasta aktides nimetatud.

14      Võttes arvesse Süürias valitseva olukorra tõsidust, leidis nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsuses 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273 (ELT 2011, L 319, lk 56), et on vaja kehtestada täiendavad piiravad meetmed. Selguse huvides koondati otsusega 2011/273 kehtestatud meetmed ja täiendavad meetmed ühte akti. Otsuse 2011/782 artiklis 18 on ette nähtud piirangud nende isikute liidu territooriumile lubamisel, kelle nimi on toodud I lisas, ning artiklis 19 on ette nähtud nende isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kelle nimi on toodud I ja II lisas.

15      Nõukogu esitas 21. detsembril 2011 Üldkohtule Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra (muudetud 19. juunil 2013) artikli 114 lõigete 4 ja 7 alusel vastuvõetamatuse vastuväite, mis põhines hageja põhjendatud huvi puudumisel.

16      Määrus nr 442/2011 asendati nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 36/2012 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT 2012, L 16, lk 1).

17      Üldkohus jättis 24. mai 2012. aasta kohtumäärusega Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266) hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjendusel, et hagejal puudus põhjendatud huvi, kuna ta ei olnud 2011. aasta loeteludes osutatud isik.

18      Otsus 2011/782 asendati nõukogu 29. novembri 2012. aasta otsusega 2012/739/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 330, lk 21).

19      Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu rakendusotsuse 2013/185/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2012/739 (ELT 2013, L 111, lk 77), ja rakendusmääruse (EL) nr 363/2013, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2013, L 111, lk 1). Nende aktidega muudeti 2011. aasta loetelude 3. real osutatud isiku nime ja tema tuvastusandmetega seotud märkeid. See kanne oli nüüd esitatud otsuse 2012/739 I lisa A osas („Isikud“) toodud loetelu 36. real ning määruse nr 36/2012 II lisa A osas („Isikud“) toodud loetelu 36. real (edaspidi koos „2013. aasta loetelud“).

20      Ühelt poolt oli asjaomase isiku nime osas märgitud järgmist:

„Nizar () Al-Assad () (teise nimega Al‑Assaad, Al‑Assad, Al‑Asaad)“.

21      Teiselt poolt on tuvastusandmete osas täpsustatud, et asjaomane isik oli „[e]ttevõtte Nizar Oilfield Supplies endine juht“.

22      Loetellu kandmise põhjendused on seevastu jäänud samaks kui 2011. aasta aktide põhjendused.

23      Hageja esindajad palusid 25. aprilli 2013. aasta kirjas nõukogul kustutada viited nimedele Assaad ja Al‑Assaad ning hageja nimi araabia keeles, mille kohta nad täpsustasid, et need on valesti kirjutatud, ning lisada märge, mis täpsustab, et isik, kelle nimi on kantud 2013. aasta loeteludesse, on Bashar Al‑Assadi nõbu.

24      Nõukogu avaldas 4. mail 2013 eespool punktis 19 nimetatud aktide paranduse (ELT 2013, L 123, lk 28), millega muudeti 2013. aasta loetelude 36. reale kantud isiku nime ja tuvastusandmeid, et ühelt poolt kustutada nimed Al‑Assaad, Al‑Assad ja Al‑Asaad ja asendada seal esinevad araabiakeelsed nimed araabia nimega ning teiselt poolt lisada järgmised andmed: „Bashar Al‑Assadi nõbu“.

25      Otsus 2012/739 asendati nõukogu 31. mai 2013. aasta otsusega 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 147, lk 14).

26      Nõukogu võttis 12. oktoobril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1836, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2015, L 266, lk 75). Samal päeval võttis ta vastu määruse (EL) 2015/1828, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT 2015, L 266, lk 1).

27      Otsuse 2013/255 artiklite 27 ja 28 sõnastust muudeti otsusega 2015/1836. Need artiklid näevad nüüd ette piirangud liikmesriikide territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks ning nende artiklite lõike 2 punktides a–g nimetatud isikute kategooriatega seotud isikute rahaliste vahendite külmutamise, „kelle nimed on loetletud I lisas“, välja arvatud juhul, kui „on piisavalt teavet selle kohta, et [need isikud] ei ole või ei ole enam režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta endast tegelikku kõrvalehoidumise riski“.

28      Määrusega 2015/1828 muudeti muu hulgas määruse nr 36/2012 artikli 15 sõnastust, et lisada sellesse uued otsuses 2015/1836 määratletud ja otsusesse 2013/255 lisatud loetellu kandmise kriteeriumid.

29      Nõukogu võttis 28. mail 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/778, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2018, L 131, lk 16), ja rakendusmääruse (EL) 2018/774, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2018, L 131, lk 1). Need aktid muutsid otsuse 2013/255 I lisa A osas („Isikud“) ja määruse nr 36/2012 II lisa A jaos („Isikud“) toodud loetelu (edaspidi koos „kõnealused loetelud“) 36. real osutatud isiku nime käsitlevaid kandeid järgmiselt: „Nizar () al‑Asaad () (või Nizar Asaad)“. Tuvastusandmed ja loetellu kandmise põhjendused olid identsed 2011. aasta aktide omadega.

30      Nõukogu võttis 17. mail 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/806, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2019, L 132, lk 36), ja rakendusmääruse (EL) 2019/798, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2019, L 132, lk 1) (edaspidi koos „2019. aasta aktid“). 2019. aasta aktidega muudeti kõnealuste loetelude 36. real osutatud isiku tuvastusandmeid ja tema nime loetellu kandmise põhjendusi.

31      Ühelt poolt mainiti seoses tuvastusandmetega ainult, et kõnealune isik on meessoost.

32      Teiselt poolt muudeti loetellu kandmise põhjendusi järgmiselt:

„Süüria suurärimees, kes on valitseva režiimiga lähedaselt seotud. Bashar Al‑Assadi nõbu, samuti on tal sidemed Assadi ja Makhloufi suguvõsadega.

Selles rollis on ta olnud Süüria režiimi osaline, saanud sellest kasu või seda muul moel toetanud.

Naftatööstuse suurinvestor ning ettevõtte Nizar Oilfield Supplies endine juht.“

33      Nõukogu avaldas 11. septembril 2019. aastal 2019. aasta aktide paranduse (ELT 2019, L 234, lk 31; edaspidi „2019. aasta parandus“), millega ta muutis kõnesolevate loetelude 36. real osutatud isiku nime puudutavaid kandeid. Nüüd viitasid nad nimele „Nizar () Al-Assad () (teise nimega al-Asad; Assad; Asad)“.

34      Nõukogu võttis 28. mail 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/719, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2020, L 168, lk 66), ja rakendusmääruse (EL) 2020/716, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2020, L 168, lk 1). Nende aktidega muudeti kõnealuste loetelude 36. real osutatud isiku nime käsitlevaid kandeid järgmiselt: „Nizar () AL-ASSAD () (teise nimega al‑Asad; Assad; Asad)“. Loetellu kandmise põhjendused on identsed 2019. aasta aktide omadega.

35      Hageja esindajad palusid 23. juuni 2020. aasta kirjas, viidates eespool punktides 29, 30 ja 34 nimetatud õigusaktidele, nõukogul kinnitada, et hageja nime ei kanta kõnealustesse loeteludesse (edaspidi „23. juuni 2020. aasta kiri“).

36      Nõukogu teatas 12. veebruari 2021. aasta kirjas hageja esindajatele, et ta leiab pärast toimikus oleva teabe uuesti läbivaatamist, et hageja on tõepoolest kõnealustes loeteludes 36. real nimetatud isik (edaspidi „12. veebruari 2021 kiri“). Samas kirjas teavitas ta hageja esindajaid oma kavatsusest jätta hageja suhtes piiravad meetmed kehtima koos uue põhjendusega, mille eesmärk oli täpsustada, et hageja on tõepoolest kõnealuste loetelude 36. real nimetatud isik. Nimetatud kirja lisades edastas ta 21. märtsi 2019. aasta dokumendid WK 4069/2019 INIT ja 22. jaanuari 2021. aasta dokumendid WK 985/2021 INIT. Ta palus esindajatel esitada oma märkused hiljemalt 26. veebruariks 2021.

37      Hageja esindajad esitasid 26. veebruari 2021. aasta kirjaga nõukogule oma märkused. Sisuliselt kritiseerisid nad nõukogu seisukoha muutust hageja suhtes, keda ta peab nüüd kõnealuste loetelude 36. real osutatud isikuks. Lisaks esitasid nad märkusi loeteludesse kandmise põhjenduste ja dokumentides WK 4069/2019 INIT ja WK 985/2021 INIT oleva teabe kohta. Lõpuks lisasid nad teatava hulga isikute ja ühe üksuse kirju ning esitasid oma märkused hageja olukorra kohta.

38      Nõukogu võttis 6. mail 2021 vastu rakendusotsuse 2021/751 ja rakendusmääruse 2021/743 (edaspidi koos „2021. aasta aktid“).

39      Ühelt poolt on hageja nime osas märgitud, et see on „Nizar AL‑ASSAD (teise nimega al‑Asad, Assad, Asad, Assaad, Asaad, Al‑Assaad)( ; ; ; أسعد)“.

40      Teiselt poolt on tuvastusandmete osas märgitud, et hageja, meessoost isiku sünniaeg on 2. märts 1948 või 23. märts 1948 või märts 1948. Tal on Süüria, Liibanoni ja Kanada kodakondsus. Samuti on täpsustatud hageja Süüria passi number (nr 011090258), Liibanoni passi number (RL 0003434) ja Kanada passi number (AG 629220).

41      Loetellu kandmise põhjendused on sõnastatud järgmiselt:

„Süüria suurärimees, kel on tihedad sidemed režiimiga. Seotud Assadi ja Makhloufi perekondadega.

Selles rollis on ta olnud Süüria režiimi osaline, saanud sellest kasu või seda muul moel toetanud.

Naftatööstuse suurinvestor ja Lead Contracting & Trading Ltd ettevõtte asutaja ning juht.“

42      Nõukogu teatas 7. mai 2021. aasta kirjas hageja esindajatele, et tema arvates ei sea ükski nende esitatud argumentidest tema hinnangut kahtluse alla. Lisaks juhtis ta nende tähelepanu võimalusele esitada enne 1. märtsi 2022 uusi märkusi.

43      Nõukogu teatas 28. mai 2021. aasta kirjas hageja esindajatele, et hageja nimi jääb kõnealustesse loeteludesse ka pärast nende uuesti läbivaatamist.

44      Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 14. juulil 2021.

45      Nõukogu teavitas 13. aprilli 2022. aasta kirjas hageja esindajaid oma kavatsusest jätkata hageja suhtes piiravate meetmete kohaldamist, muutes 2021. aasta aktides nimetatud põhjendusi, et lisada nende lõppu: „Süürias asuva söödaõli tootja Syrian Olive Oil Private JSC enamusaktsionär“.

46      Nõukogu edastas 13. aprilli 2022. aasta kirja lisas hageja esindajatele 11. aprilli 2022. aasta dokumendi WK 5366/2022 INIT ning andis neile võimaluse esitada oma märkused uue loetellu kandmise põhjenduse ja dokumendi WK 5366/2022 INIT kohta enne 29. aprilli 2022.

47      Hageja esindajad esitasid 28. aprilli 2022. aasta kirjas nõukogule oma märkused.

48      Nõukogu võttis 30. mail 2022. aastal vastu otsuse 2022/849 ja rakendusmääruse 2022/840 (edaspidi koos „2022. aasta loeteludesse jätmise aktid“). Otsuse 2022/849 alusel pikendati otsuse 2013/255 kohaldamist kuni 1. juunini 2023. Hageja nimi jäeti kõnealuste loetelude A osa („Isikud“) 36. reale. Nõukogu põhjendas hageja suhtes piiravate meetmete võtmist viitega põhjendustele, mis olid identsed 2021. aasta aktides nimetatutega.

II.    Poolte nõuded

49      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada 2021. aasta aktid ja 2022. aasta loeteludesse jätmise aktid (edaspidi koos „vaidlustatud aktid“) teda puudutavas osas;

–        mõista kohtukulud välja nõukogult.

50      Nõukogu palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt;

–        teise võimalusena, juhul kui vaidlustatud aktid tühistatakse, jätta otsuse 2022/849 tagajärjed hageja suhtes kuni rakendusmääruse 2022/840 osalise tühistamise jõustumiseni kehtima.

III. Õiguslik käsitlus

51      Hageja esitas hagi põhjenduseks viis väidet, millest esimene käsitleb hindamisviga, teine õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumist, kolmas õiguskindluse põhimõtte rikkumist, neljas „võimu kuritarvitamist“ ja viies kohtuotsuse seadusjõu eiramist.

52      Teist ja kolmandat väidet tuleb analüüsida koos, kuivõrd õiguspärase ootuse kaitse põhimõte on õiguskindluse põhimõtte osa (vt 12. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Du pont de Nemours (France) jt vs. komisjon, T‑31/07, ei avaldata, EU:T:2013:167, punkt 301 ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks on nende kahe väite aluseks sama eeldus, nimelt et vaidlustatud aktidel on tagasiulatuv jõud selles mõttes, et hageja arvates tõendavad need esimest korda, et ta on alates 2011. aasta aktide vastuvõtmisest 36. real osutatud isik.

53      Enne nende väidete analüüsimist tuleb täpsustada käesoleva hagi eset ja teha otsus hageja repliigi raames esitatud tõendite vastuvõetavuse kohta.

A.      Käesoleva hagi ese ja ulatus

54      Hageja palub oma hagis üksnes 2021. aasta aktide ja 2022. aasta loeteludesse jätmise aktide tühistamist teda puudutavas osas.

55      Olgu korratud, et hageja on tõepoolest isik, keda vaidlustatud aktides on silmas peetud, ning vaidlust ei ole selles, et tema suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vähemalt alates kõnealuste aktide vastuvõtmisest. Pooled on seevastu eriarvamusel küsimuses, kas hageja suhtes kehtisid piiravad meetmed enne 2021. aasta aktide vastuvõtmist.

56      Sellega seoses leiab hageja sisuliselt, et tema suhtes selliseid meetmeid ei kohaldatud, nagu nõukogu on enne 12. veebruari 2021. aasta kirja saatmist korduvalt möönnud. Nõukogu leiab omalt poolt, et ta tegi vea, kui ta leidis, et hageja ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik, kuigi tegelikult oli tegemist hagejaga, ja seda alates 2011. aasta aktide vastuvõtmisest. Neil asjaoludel soovis ta 2021. aasta aktide abil selgitada kõnealuste loetelude 36. real osutatud isiku tuvastamist ja muuta loetellu kandmise põhjendusi nii, et nendest ilmneb selgelt, et tegemist on hagejaga ja et tema nimi on kantud kõnealustesse loeteludesse alates 2011. aasta aktidest. Hageja järeldab sellest, et vaidlustatud aktidel on tagasiulatuv jõud, millele nõukogu vaidleb vastu.

57      Ühelt poolt tuleb seega analüüsida, kas loeteludesse kandmise põhjendused vaidlustatud aktides on piisavalt põhistatud. Seda analüüsitakse esimese väite raames, mille kohaselt on tehtud hindamisvigu. Teiselt poolt tuleb uurida vaidlustatud aktide võimalikku tagasiulatuvat jõudu, mida analüüsitakse koos teises ja kolmandas väites, mille kohaselt on rikutud vastavalt õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja õiguskindluse põhimõtet.

58      Eespool punktidest 49 ja 54 nähtub seevastu, et Üldkohtule ei ole esitatud küsimust vaidlustatud aktidest varasemate aktide õiguspärasuse kohta. Teisisõnu ei ole vaja kontrollida, kas kõnealustes aktides esitatud loeteludesse kandmise põhjendused on õiguslikult piisavalt tõendatud, ega seda, kas nende aktide tuvastusandmed on piisavalt täpsed, et tuvastada, et hageja on tõepoolest isik, keda need aktid puudutavad.

B.      Hageja repliigis esitatud tõendite vastuvõetavus

59      Nõukogu väidab, et enamik hageja esitatud tõendeid tema ärihuvide kohta sellistes äriühingutes nagu Lead Contracting and Trade Company (edaspidi „Lead Syria (likvideerimisel)“), Lead Contracting and Trading Limited (edaspidi „Lead UAE“), Gulfsands Petroleum ja Cham Holding on pärit varasemast ajast kui hagiavaldus ning et hageja ei ole nende dokumentide esitamisega viivitamist põhjendanud.

60      Kui hagejalt kohtuistungil küsiti, rõhutas ta sisuliselt, et nõukogu ei ole täpsustanud, milliseid repliigile lisatud dokumente ta hilinenuks pidas. Igal juhul väidab ta, et repliigile lisatud dokumendid esitati vastuseks nõukogu kostja vastuses esitatud argumentidele.

61      Olgu korratud, et Üldkohtu kodukorra artikli 85 lõikes 1 on sätestatud, et tõendid ja tõendite kogumise taotlused esitatakse menetlusdokumentide esimese vahetamise käigus. Sama artikli lõikes 2 on lisatud, et pooled võivad esitada oma argumentide põhistamiseks tõendeid või tõendite kogumise taotlusi veel repliigis ja vasturepliigis, tingimusel et nende hiline esitamine on õigustatud. Viimati nimetatud juhul lahendab Üldkohus vastavalt nimetatud artikli 85 lõikele 4 esitatud tõendite või tõendite kogumise taotluste vastuvõetavuse küsimuse, kui teistele pooltele on antud võimalus esitada nende kohta oma seisukoht (13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Post Bank Iran vs. nõukogu, T‑559/15, EU:T:2018:948, punkt 74).

62      Lisaks tuleb kodukorra artikli 85 lõiget 2 tõlgendada koostoimes kodukorra artikli 92 lõikega 7, mis näeb sõnaselgelt ette, et vastutõendi esitamine ja varem esitatud tõendite täiendamine on lubatud. Järelikult, nagu nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, ei hõlma kodukorra artikli 85 lõikes 2 ette nähtud aegumisnorm vastutõendit ja tõendi täiendamist pärast seda, kui teine pool on esitanud vastupidise tõendi (vt 18. septembri 2017. aasta kohtuotsus Uganda Commercial Impex vs. nõukogu, T‑107/15 ja T‑347/15, ei avaldata, EU:T:2017:628, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).

63      Käesolevas asjas tuleb sarnaselt hagejaga märkida, et nõukogu ei esita täpset loetelu repliigile lisatud dokumentidest, mida ta peab hilinenuks. Võttes siiski arvesse eespool punktis 59 mainitud äriühinguid, tuleb asuda seisukohale, et nõukogu viitab lisadele C.4–C.6 (mis puudutavad Lead Contracting and Trade Companyd), C.8–C.10 (mis puudutavad Lead Contracting and Trading Limitedi), C.11 ja C.14 (mis puudutavad Gulfsands Petroleumi) ja lisale C.16 (mis puudutab Cham Holdingut).

64      Tuleb aga märkida, et nõukogu rõhutas kostja vastuse punktis 79, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit temaga seotud äriühingute likvideerimise kohta ega ühtegi müügitunnistust aktsiate kohta, mis tal neis äriühingutes olid. Lisaks vaidlustas nõukogu kostja vastuse punktides 80–83 nende kolmandate isikute kirjade tõendusjõu, mille hageja esitas oma hagiavalduse lisas ja millega sooviti tõendada, et tal ei olnud enam Süürias ärihuve.

65      Seega esitati nõukogu argumentidele vastamiseks tõendid, millega hageja püüab tõendada, et tal ei ole enam huve seoses eespool punktis 59 nimetatud äriühingutega.

66      Muude hageja repliigi lisas esitatud tõenditega, mille vastuvõetavust nõukogu pealegi ei ole vaidlustanud, soovitakse samuti toetada argumente, mille hageja esitas vastuseks nõukogu kostja vastuses esitatud argumentidele, mida on korratud eespool punktis 64.

67      Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kõikide hageja repliigi lisas esitatud tõendite eesmärk on vastata nõukogu argumentidele, mis ta esitas kostja vastuses, ning need on seega vastuvõetavad.

C.      Esimene väide, et on tehtud hindamisvigu

68      Hageja väidab sisuliselt, et nõukogu tegi vea, kui ta kandis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse, kuna ta ei vasta loetellu kandmise kriteeriumidele. Ta väidab sellega seoses, et kuigi minevikus oli ta Süürias tegutsev ettevõtja, ei tegutse ta praegu enam selles riigis. Samuti kinnitab ta, et tal ei ole sidemeid Assadi või Makhloufi perekondadega. Lõpuks väidab ta, et ta ei ole Süüria režiimiga seotud.

69      Nõukogu vaidleb hageja argumentidele vastu ja leiab sisuliselt, et ta on tõendanud loetellu kandmise põhjuste põhjendatust.

1.      Sissejuhatavad kaalutlused

70      Olgu korratud, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab eelkõige, et liidu kohus kontrolliks, kas otsus, millega piiravad meetmed on vastu võetud või kehtima jäetud ja mis puudutab asjaomast isikut või üksust isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See hõlmab selle otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates väidetud asjaolude kontrollimist, nii et kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjuste abstraktse tõenäosuse hindamisega, vaid see käsitleb küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mida on peetud iseenesest selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 119).

71      Selleks peab liidu kohus alustama seda kontrolli, nõudes vajaduse korral liidu pädevalt asutuselt selle kontrolli jaoks asjakohaste konfidentsiaalsete või mittekonfidentsiaalsete andmete või tõendite esitamist (vt 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 120 ja seal viidatud kohtupraktika).

72      Nimelt peab vaidlustamise korral tõendama puudutatud isiku vastu kasutatud põhjuste põhjendatust liidu pädev asutus, mitte ei pea puudutatud isik ise vastupidi tõendama nende põhjuste alusetust (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 121).

73      Seejuures ei ole nõutav, et pädev asutus esitaks liidu kohtule kogu teabe ja kõik tõendid, millel rajanevad põhjendused, mida väidetakse aktis, mille tühistamist taotletakse. Tähtis on aga see, et esitatud teave või tõendid toetavad puudutatud isiku või üksuse vastu kasutatud põhjendusi (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 122).

74      Kui liidu pädev asutus esitab asjakohase teabe või tõendid, peab liidu kohus seda teavet või neid tõendeid silmas pidades kontrollima väidetud faktide sisulist täpsust ja hindama selle teabe või nende tõendite tõendijõudu konkreetse asja asjaolude põhjal, võttes arvesse nende kohta eelkõige puudutatud isiku või üksuse võimalikult esitatud märkusi (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 124).

75      Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb loeteludesse kandmise põhjendatuse kontrollimisel tõendeid analüüsida mitte eraldatuna, vaid seostatuna nende kontekstiga (vt selle kohta 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Anbouba vs. nõukogu, C‑630/13 P, EU:C:2015:247, punkt 51, ja 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Anbouba vs. nõukogu, C‑605/13 P, EU:C:2015:248, punkt 50).

76      Lõpuks võib kaalul olevate huvide olulisuse hindamisel – mis on osa piiravate meetmete proportsionaalsuse kontrollist – arvesse võtta nende meetmete konteksti, asjaolu, et oli vaja kiiresti võtta meetmed Süüria režiimi survestamiseks, et ta lõpetaks elanike vastu suunatud vägivaldsed repressioonid, ning raskusi, mis takistavad konkreetsemate tõendite saamist riigist, kus toimub kodusõda ja valitseb autoritaarne režiim (21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Anbouba vs. nõukogu, C‑605/13 P, EU:C:2015:248, punkt 46).

77      Esimest väidet tuleb analüüsida neist kaalutlustest lähtudes.

2.      Loeteludesse kandmise põhjendused ja loeteludesse kandmise kriteeriumide kindlaksmääramine

78      Tuleb korrata, et otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõikes 1 ja artikli 28 lõikes 1 sätestatud loetellu kandmise üldistes kriteeriumides, mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1 punktis a, on ette nähtud, et Süüria režiimi poliitikast kasu saavate või seda toetavate isikute suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Sama moodi on sama otsuse artikli 27 lõike 2 punktis a ja lõikes 3 ning artikli 28 lõike 2 punktis a ja lõikes 3, mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud sama määruse artikli 15 lõike 1a punktis a ja lõikes 1b, sätestatud, et „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooria suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, välja arvatud juhul, kui on piisavalt teavet selle kohta, et nad ei ole või enam ei ole Süüria režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski. Lõpuks näevad ette nimetatud otsuse artikli 27 lõike 2 viimane lause ja lõige 3 ning artikli 28 lõike 2 viimane lause ja lõige 3, mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud nimetatud määruse artikli 15 lõike 1a viimases lauses ja lõikes 1b, et nende isikute ja üksuste suhtes, kes on seotud mõne loetellu kandmise kriteeriumi alla kuuluva isiku, üksuse või asutusega, kohaldatakse piiravaid meetmeid, välja arvatud juhul, kui on piisavalt teavet selle kohta, et nad ei ole või enam ei ole Süüria režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski.

79      Nagu on märgitud eespool punktis 41, on hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendused järgmised:

„Süüria suurärimees, kel on tihedad sidemed režiimiga. Seotud Assadi ja Makhloufi perekondadega.

Selles rollis on ta olnud Süüria režiimi osaline, saanud sellest kasu või seda muul moel toetanud.

Naftatööstuse suurinvestor ja Lead Contracting & Trading Ltd ettevõtte asutaja ning juht.“

80      Hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendustest tuleb järeldada, et tema nimi kanti loeteludesse esiteks seetõttu, et ta on Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja, vastavalt kriteeriumile (Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja kriteerium), mis on määratletud otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punktis a ja artikli 28 lõike 2 punktis a, mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punktis a; teiseks tema seotuse tõttu Süüria režiimiga vastavalt kriteeriumile (Süüria režiimiga seotuse kriteerium), mis on määratletud nimetatud otsuse artikli 27 lõikes 1 ja artikli 28 lõikes 1 ning nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punktis a, ning kolmandaks seotuse tõttu Assadi ja Makhloufi perekondadega vastavalt kriteeriumile (sellise isiku või üksusega seotuse kriteerium, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid), mis on määratletud sama otsuse artikli 27 lõike 2 viimases lauses ja artikli 28 lõike 2 viimases lauses ning sama määruse artikli 15 lõike 1a viimases lauses.

3.      Tõendid

81      Selleks et põhjendada hageja nime kandmist kõnealustesse loeteludesse, esitas nõukogu dokumendi WK 4069/2019 INIT, mis sisaldas avalikult kättesaadavat teavet, nimelt linke, ajakirjandusartikleid ja ekraanitõmmised, mis on pärit:

–        veebisaidilt Syrian Oil & Gas News, kus avaldati 31. juulil 2010 hageja foto ja kirjeldati teda kui ärimeest, kes on teinud olulisi investeeringuid Süüriasse, eelkõige Lead Syria (likvideerimisel) kaudu partnerluses Ghassan Muhannaga; selle avalduse kohaselt on see äriühing üks vanimaid ja suurimaid Süüria naftasektori ettevõtjaid; selles avalduses on lisaks märgitud, et ta on naftatootmisega tegeleva äriühingu Asaad Beitenjaneh & Partners Company for Processing & Refining Edible Oils partner ning et ta on Süüria‑Alžeeria kaubanduskoja Süüria haru juht ning Süüria rahvusvahelise kaubanduskoja Süüria riikliku komitee liige; selles avalduses on mainitud ka projekte ja äriühinguid, millega hageja oli seotud, milleks olid Cham Holding, United Insurance Company, Al Badia Cement JSC, Bank Audi Syria, Syrian Arab Insurance Company, Aqeelah Takaful Insurance Company, Dajajouna, ning asjaolu, et tal on puhast araabia tõugu hobuste tall;

–        veebisaidilt Aks al Ser, kus avaldati 6. septembril 2012, et hagejale lähedal seisva allika kohaselt põgenes hageja, võttes kaasa miljon dollarit, Süüriast Alžeeriasse, kus tal on väga suured nafta- ja gaasisektori projektid ja investeeringud; sellest avaldusest selgub, et selle allika kohaselt hakkas hageja pärast Süüria julgeolekujõudude peakorteri pommitamist oma finantsvara realiseerima ja võtma oma raha pankadest välja; selles avalduses kirjeldatakse hagejat kui ühte Süüria naftasektoris tegutsevat kõige olulisemat investorit, kes on majanduskeskkonnas tuntud kui selle sektori võtmeisik; see avaldus näitab muu hulgas, et hagejal on osalus Cham Holdingus, et ta on üks Bank Audi Syria asutajaid ning et ta on Al Badia Cementi ja Lead Syria (likvideerimisel) partner; see avaldus näitab lõpuks, et hageja kuulub Süüria režiimist kasu saavasse äriringkonda, et tal on otsustusringkondades suhted, et tal on vahendaja roll Süüria režiimi ja teiste riikide vahel nafta kaevandamisel;

–        veebisaidilt Dawdaa, kus avaldati 2. novembril 2017, et kinnitamata aruannetest nähtub, et Süüria režiimi ja hageja vahel, kes vastutab naftaga seotud probleemide eest, on erimeelsused; selles avalduses on lisaks täpsustatud, et hageja ei ole Assadi perekonna liige, kuid ta on oma kohustuste tõttu neile lähedane; see avaldus näitab lõpuks, et hageja on Rami Makhloufi onu Ghassan Muhanna äripartner nende äriühingus Lead Syria (likvideerimisel);

–        veebisaidilt Syriano, kus avaldati 22. jaanuaril 2015, et hagejale kuulub 50% Lead Syriast (likvideerimisel) ning teine osa kuulub Ghassan Muhannale Mohammed Makhloufi nimel, kelle naise vend ta on;

–        veebisaidilt Orient News, kus avaldati 2. veebruaril 2015, et hageja on Süüria naftasektori „sanitaar“ ja et ta on osalenud projektis „Nafta toidu eest“ koostöös Maher Al-Assadiga, kes on president Bashar Al-Assadi vend;

–        veebisaidilt Ayn Almadina, kus kirjeldati 22. juulil 2018 hageja tõusu alates tema tagasihoidlikust päritolust naftasektori suurärimeheks saamiseni, mille ta võlgneb sidemetele oma nõbu Mohammed Makhloufiga; selles avalduses on lisaks märgitud, et hagejal on Kanada kodakondsus ja et ta on hiljuti saanud Liibanoni kodakondsuse; samuti on täpsustatud, et hageja asutas Lead Syria (likvideerimisel) koos Mohammed Makhloufi ja tema naise venna Ghassan Muhannaga; selles avalduses on lõpuks märgitud, et hageja ema Jamila Muhanna on Mohammed Makhloufi naise nõbu.

82      Nõukogu esitas ka dokumendi WK 985/2021 INIT. See dokument sisaldab esimest osa, millel on kolm jagu ja milles on antud teavet hageja isiku kohta, edastades ülevaate sellest ning kirjeldades tema sidemeid Süüria režiimiga ja selgitades hageja perekonnanimede erinevaid versioone. Lisaks esitas nõukogu dokumendina nr 3 hageja passide ja isikut tõendavate dokumentide koopiad. Nii on esitatud tema Liibanoni, Süüria ja Kanada pass ning tema elamisloaviisa Araabia Ühendemiraatides Lead UAE juhina. Tõend nr 4 on Lead UAE-ga seotud tunnistus 17. septembrist 2018. Lõpuks on dokumendis esitatud lingid, ajakirjandusartiklid ja ekraanitõmmised. Neist neli on identsed dokumendis WK 4069/2019 INIT esitatutega, nimelt veebisaitidel Syriano ja Dawdaa avaldatutega ning veebisaitidel Orient News ja Ayn Almadina avaldatud ajakirjandusartiklitega. Teiste puhul on tegemist teabega, mis on pärit:

–        veebisaidilt Syrian Oil & Gas News, mis kordab 2. augustil 2010 avaldatus sama teavet kui 31. juulil 2010 samal veebisaidil avaldatud teave ning lisab, et hageja on üksuse Asaad Beitenjaneh & Partners Company for Syrian Olive Oil partner;

–        veebisaidilt Al‑Iqtisadi, mis kirjeldab 21. jaanuaril 2020 külastatud leheküljel hagejat kui Araabia Ühendemiraatides Jebel Ali vabatsoonis registreeritud Lead UAE asutajat ja presidenti;

–        veebisaidilt Al Khaleej Online, millel 8. novembril 2019 avaldatud artiklis „Who steals the Syrian oil?“ (Kes varastab Süüria naftat?), mis oli teise nime all samuti avaldatud 7. novembril 2019 veebisaidil Internet Anadolu Arabic, on märgitud, et selliste äriühingute kaudu nagu Lead Syria (likvideerimisel), mille asukoht on Damaskuses (Süüria), toimunud nafta müügist pärit miljardid dollarid liikusid perekond Assadi arvete kaudu; Lead Syria (likvideerimisel) omanikud on Mohammed Makhlouf ja tema sugulane Nizar Asaad koos; Mohammed Makhlouf registreeris oma osa oma naisevenna Ghassan Muhanna nimele;

–        veebisaidilt Al Hewar, mille 14. mai 2014. aasta artiklis „Looting of the funds and wealth of the Syrian people under the rule of the Al-Assad family, coalition administration, and the interim government (in number and facts)“ (Süüria rahvaste rahaliste vahendite ja varade omastamine Al‑Assadi perekonna, koalitsioonivalitsuse ja ajutise valitsuse valitsemise all (numbrid ja faktid)) on märgitud, et hageja kui Mohammed Makhloufi sugulane asutas Lead Syria (likvideerimisel) naftasektoris perekond Assadi kasuks.

–        2015. aastal avaldatud raamatust „The political Economy of investment in Syria“ (Süüria investeerimispoliitika), milles on märgitud, et veebisaidi The Syria Report 2. juuli 2007. aasta artikli kohaselt on hageja, mõjukas ärimees, riigi suurima naftateenuste äriühingu Lead Syria (likvideerimisel) peadirektor ja peamine aktsionär ning investeeris koos Rami Makhloufiga Ühendkuningriigi asukohaga ja Süürias tegutsevasse naftaettevõttesse Gulfsands Petroleum 23,2 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit (USD) (ligikaudu 17,23 miljonit eurot).

4.      Tõendite usaldusväärsus ja asjakohasus

83      Hageja seab kahtluse alla nende tõendite usaldusväärsuse ja asjakohasuse, mille nõukogu loeteludesse kandmise põhjuste põhjendatuse tõendamiseks esitas.

84      Esimesena tuleb nõukogu esitatud tõendite usaldusväärsuse kohta ühelt poolt korrata, et kaalul oleva tõsiduse hindamisel, mis on osa kõnealuste piiravate meetmete proportsionaalsuse kontrollimisest, võib arvesse võtta nende meetmete konteksti, seda, et selliste meetmete võtmisega, mille eesmärk on avaldada Süüria režiimile survet, et ta lõpetaks elanikkonna vastu suunatud vägivaldsed repressioonid, oli kiire, ning raskusi, mis takistavad konkreetsemate tõendite saamist riigist, kus toimub kodusõda ja valitseb autoritaarne režiim (vt 14. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Al‑Tarazi vs. nõukogu, T‑260/19, ei avaldata, EU:T:2021:187, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika).

85      Teiselt poolt põhineb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tegevus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tõendite vabal hindamisel ning ainus tõendite väärtuse hindamise kriteerium on nende usaldusväärsus. Lisaks tuleb dokumendi tõendusjõu hindamiseks teha kindlaks selles sisalduva teabe tõepärasus ning eelkõige arvesse võtta dokumendi päritolu, koostamise asjaolusid, adressaati ja seda, kas dokumendi sisu arvestades näib see mõistlik ja usaldusväärne (vt 14. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Al‑Tarazi vs. nõukogu, T‑260/19, ei avaldata, EU:T:2021:187, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).

86      Tuleb tõdeda, et hageja piirdub väitega, et nõukogu tõendid on kuuldustel põhinevad aruanded, mis on pärit kolmandatelt isikutelt ja mittesõltumatutest veebiväljaannetest, ilma et ta põhjendaks oma argumente konkreetsete tõenditega. Kuna nõukogu hagejale edastatud tõendid on pärit avalikult kättesaadavatest allikatest, oli tal võimalik märkida, millised olid tema arvates näiteks Süüria režiimi suhtes soodsad. Arvestades eelkõige eespool punktis 74 meenutatud kohtupraktikat, kuigi nõukogu ülesanne on esitada tõendid loetellu kandmise põhjenduste kohta, peab hageja märkima need tõendid, mis võivad tekitada kahtlusi nende usaldusväärsuses (vt selle kohta 14. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Al‑Tarazi vs. nõukogu, T‑260/19, ei avaldata, EU:T:2021:187, punkt 73).

87      Teisena väidab hageja nõukogu esitatud tõendite asjakohasuse osas, et enamik neist ei ole enam aktuaalsed. Ta märgib sellega seoses, et neist seitse on üle kuue aasta vanused ning nende kolme artikli seast, mille vanus on vähem kui kuus aastat, ainult üks on vaidlustatud aktide vastuvõtmise kuupäeval uuem kui kaks aastat. Lisaks on mitu nimetatud artiklit veelgi vähem asjakohased, millele viitavad nende avaldamise kuupäevad, kuna neis nimetatakse sündmusi, mis leidsid aset enne hageja ärihuvide kadumist Süürias. Need tõendid tõendavad lõppude lõpuks, et hageja oli Süürias tegutsev ettevõtja, mida ta ei vaidlusta, kuid ei suuda tõendada, et ta on praegu selline ettevõtja.

88      Sellega seoses tuleb märkida, et mida vanemad on tõendid võrreldes nende aktide vastuvõtmise kuupäevaga, millega kehtestatakse isiku või üksuse suhtes piiravad meetmed, seda vähem võivad need iseenesest olla piisavaks aluseks vaidlusaluste aktide põhjendamiseks. Kuigi nõukogu võib neid kasutada, nõuab ühelt poolt nende avaldamisest kuni teiselt poolt vaidlusaluste aktide vastuvõtmiseni kulunud aeg, et nõukogu kinnitaks neid muude hilisemate tõenditega (vt selle kohta ja analoogia alusel 26. juuli 2017. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Hamas, C‑79/15 P, EU:C:2017:584, punktid 32 ja 33).

89      Käesoleval juhul on nõukogu esitatud erinevates tõendites rivistatud suures osas kattuv teave, nii et isegi kõige vanemad tõendid võivad olla loetellu kandmise põhjuste põhjendatuse tõendamiseks teataval määral asjakohased.

90      Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nõukogu esitatud tõendid on mõistlikud ja usaldusväärsed ning loetellu kandmise põhjenduste kinnitamiseks a priori asjakohased.

91      Selle kindlakstegemiseks, kas nõukogu esitatud tõendid on kogu toimikut arvestades loetellu kandmise põhjuste põhjendatuse tõendamiseks piisavad, tuleb siiski arvesse võtta, et need on vanad.

5.      Loetellu kandmise põhjendused

a)      Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatus

1)      Hageja majanduslikud huvid

92      Kõigepealt nähtub peaaegu kõikidest nõukogu esitatud artiklitest või väljaannetest – välja arvatud veebisaidilt Orient News pärit artikkel ja veebisaidi Aliqtisadi lehekülg – pärit teabest, et hageja on nafta- ja gaasisektoris tegutseva äriühingu Lead Syria (likvideerimisel) asutaja ja partner. See on samuti märgitud dokumendi WK 985/2021 INIT esimeses osas pealkirja all „Esitlemine ja lähedased sidemed Süüria režiimiga“. Järgmiseks nähtub nii hageja Araabia Ühendemiraatide elamisloaviisast kui ka veebisaidilt Aliqtisadi, et hageja juhib Lead UAE-d. Lisaks on veebisaitidel Syrian Oil & Gas News ja Aks al Ser hagejat kirjeldatud kui erinevates üksustes osalevat isikut. Lõpuks on raamatu „The political Economy of investment in Syria“ väljavõttes viidatud hageja investeeringule Gulfsands Petroleumi, mis on Ühendkuningriigi asukohaga Süürias tegutsev naftaettevõte.

93      Seega püütakse nõukogu esitatud tõenditega tõendada, et hageja on Süüria naftasektori investor.

94      Hageja vaidleb sellele kirjeldusele vastu ja väidab sisuliselt, et tal ei ole Süürias enam mingeid ärihuve.

95      Esimesena esitas hageja Lead Syria (likvideerimisel) kohta 2011. aasta novembri lepingu, millega ta lahkus äriühingust A kasuks, ning esitas selleks, et tõendada, et see äriühing ei tegutsenud alates 2012. aastast, selle üksuse tuludeklaratsioonid aastate 2012–2020 kohta. Ta esitas ka Damaskuse äriregistri 5. jaanuari 2021. aasta tõendi, millel on märgitud, et Lead Syria (likvideerimisel) suhtes alustati likvideerimismenetlus 8. novembril 2020 ehk enne vaidlustatud aktide vastuvõtmist.

96      Tuleb aga tõdeda, et ühelt poolt on kõikidel nõukogu esitatud tõenditel Lead Syria (likvideerimisel) kohta 5. jaanuarist 2021 varasem kuupäev. Teiselt poolt ei esita nõukogu ühtegi argumenti, et väita, et Lead Syria (likvideerimisel) veel tegutseb või et hageja esitatud tõendid ei ole mõistlikud ja usaldusväärsed.

97      Seetõttu tuleb järeldada, et hageja on tõendanud, et tal ei ole enam majanduslikke huve seoses Lead Syriaga (likvideerimisel), mis vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal igal juhul enam ei tegutsenud ja oli likvideerimisel.

98      Teisena esitas hageja kaks Lead UAE-d puudutavat dokumenti, mille on väljastanud QNA Auditors, üks Dubais (Araabia Ühendemiraadid) asuv audiitorühing, ning milles viimane tõendab, et Lead UAE ei tegutse Süürias. Tegemist on 18. veebruari 2021. aasta kirjaga ning QNA Auditorsi koostatud 15. novembri 2021. aasta tabeliga, millega kinnitatakse Lead UAE käimasolevate ja lõpetatud projektide loetelu. Viimati nimetatud tabelist nähtub, et Lead UAE-l on ehitusprojektid Alžeerias ja Kataris.

99      Tuleb märkida, et Lead UAE‑d on mainitud peale nõukogu esitatud hageja Araabia Ühendemiraatide elamisloaviisa ainult veebisaidi Al‑Iqtisadi ühel leheküljel. Sellel leheküljel ei ole aga märgitud, kus Lead UAE projekte teostatakse.

100    Nõukogu argument, et 18. veebruari 2021. aasta kirjast ei nähtu selgelt, kas selles olevad avaldused puudutavad Lead UAE‑d või Lead Syriat (likvideerimisel), tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata. Hageja esitas nimelt põhistatud selgitusi, mille eesmärk oli eristada Lead Syriat (likvideerimisel) Lead UAE‑st. Ta esitas mõlema äriühingu kohta tõendid, mis olid pärit niisugustelt organitelt nagu audiitorühing või äriregistrist ning mis võimaldavad kinnitada, et Lead Syria (likvideerimisel) on äriühing, mille ta oli asutanud koos Ghassan Muhannaga Süürias enne, kui ta 2011. aastal sealt lahkus, samas kui Lead UAE on äriühing, mille ta asutas Araabia Ühendemiraatides.

101    Mõistagi soodustab nende äriühingute nimede suur sarnasus segadust. Kuigi hageja pidas siiski vajalikuks koostada kirjaliku selgituse ja anda selgitusi, et aidata Üldkohtul neid kahte üksust eristada, ei aidanud nõukogu Üldkohtul seevastu hõlpsasti aru saada, millisele üksusele dokumentides WK 4069/2019 INIT ja WK 985/2021 INIT toodud tõendid eri nimesid kasutades viitavad, ning tema menetlusdokumentides esineb teatav segadus. Lõpuks tuleb tõdeda, et nõukogu kinnitas kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates, et on tõesti kaks üksust, nimelt Lead Syria (likvideerimisel) ja Lead UAE, ning et kui viidati hageja ja Ghassan Muhanna asutatud üksusele, siis tuleb sellest aru saada nii, et tegemist on Lead Syriaga (likvideerimisel).

102    Seega on hageja tõendanud, et Lead UAE, mis on asutatud Araabia Ühendemiraatides, mida kinnitavad nõukogu esitatud tõendid, ei tegutse Süürias.

103    Igal juhul tuleb märkida, et hageja esitas 23. märtsi 2020. aasta otsuse, mille on teinud Lead UAE ainus aktsionär, äriühing B, kes nõustub tema tagasiastumisega direktorina alates sellest kuupäevast.

104    Nõukogu ei ole aga esitanud ühtegi argumenti, et vaidlustada hageja tagasiastumist või seada kahtluse alla hageja esitatud tõendite usaldusväärsust.

105    Järelikult tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta ei ole enam seotud Lead UAE-ga, mis igal juhul ei ole Süürias asutatud äriühing ega tegutse seal.

106    Kolmandana tuleb analüüsida hageja seotust veebisaitidel Syrian Oil & Gas News ja Aks al Ser nimetatud erinevate üksustega.

107    Esiteks, mis puudutab äriühingut Asaad and Petngnap & Co, mida ta seostab – ilma et nõukogu sellele vastu vaidleks – Asaad Beitenjaneh & Partners Company for Processing & Refining Edible Oilsiga, mis kujundati 2011. aastal ümber eraõiguslikuks äriühinguks nimega Syrian private Joint‑stock Company for processing and Refining Oils, siis hageja esitas selle üksuse 15. novembri 2021. aasta kirja, milles kinnitatakse, et tal ei ole sellel kuupäeval selle aktsiaid. On tõsi, et see avaldus, milles on tuvastatud hageja olukord seoses nimetatud äriühinguga pärast 2021. aasta aktide vastuvõtmist, ei tõenda, et hagejal ei olnud ajal, mil nõukogu võttis tema suhtes piiravaid meetmeid, selliseid aktsiaid. Ainus tõend, mille nõukogu esitas ja millest nähtub, et hageja on selle üksuse partner, on vana, kuna see on pärit 2010. aastast. Lisaks ei kinnita seda teavet ükski teine hilisem tõend. Peale selle ei ole nõukogu esitanud ühtegi argumenti, et väita, et hageja huvid on alati olnud selle äriühinguga seotud. Lõpuks ei ole ta esitanud ka ühtegi argumenti, mis seaks kahtluse alla hageja esitatud tõendi usaldusväärsuse ja asjakohasuse. Neil asjaoludel on põhjendatud kahtlus, et hageja oli 2021. aasta aktide vastuvõtmise ajal veel kõnealuse äriühingu aktsionär.

108    Seevastu, mis puudutab 2022. aasta loeteludesse jätmise akte, siis kuna hageja esitatud tõend oli pärit enne nende vastuvõtmise kuupäeva ja nõukogu ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta ei olnud nende vastuvõtmise ajal enam äriühingu Asaad and Petngnap & Co aktsionär.

109    Teiseks, mis puudutab kindlustusseltsi United Insurance Company, siis hageja esitas selle äriühingu juhataja 16. novembri 2021 kirja, mis kinnitab, et tal ei ole alates 2012. aastast selle äriühingu aktsiaid. Nõukogu esitas omalt poolt ainult ühe artikli, mille eesmärk on tõendada, et hageja on sellesse üksusse investeerinud, mis on pärit 2010. aastast ega esita ühtegi argumenti eespool nimetatud kirja usaldusväärsuse või sisu vaidlustamiseks. Seega tuleb järeldada, et hageja on tõendanud, et tal ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal selle äriühingu aktsiaid.

110    Kolmandaks, mis puudutab äriühingut Al Badia Cement JSC, siis hageja esitas selle üksuse 25. aprilli 2021 kirja, mis tõendab, et ta lahkus 25. septembril 2011 juhatuse liikme ametikohalt ja müüs 2011. aastal talle kuulunud osaluse. Selleks et tõendada, et tal ei ole selle äriühinguga seoses enam mingeid huve, esitas ta veel kaks dokumenti, mis on pärit veebisaidilt Wikileaks ja mis kinnitavad seda edastamist. Nõukogu ei esitanud omalt poolt ühtegi argumenti nende tõendite usaldusväärsuse või sisu vaidlustamiseks. Seega tõendas hageja, et ta ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal kõnealuse äriühinguga seotud.

111    Neljandaks, mis puudutab Bank Audi Syria panka, mille kohta ta väitis, et sellest on saanud Ahli Trust Bank, mida nõukogu ei ole vaidlustanud, siis hageja esitas selle üksuse 11. novembri 2021 kirja, mis kinnitab, et tal ei ole kuni selle kuupäevani viimase aktsiaid olnud. Nõukogu esitas omalt poolt ainult 2010. ja 2012. aastast pärit tõendid, millest nähtub, et hageja on selle üksuse partner, ega esita ühtegi argumenti, et vaidlustada eespool nimetatud kirja usaldusväärsust või sisu. Seega tuleb järeldada, et hageja on tõendanud, et ta ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal selle panga aktsionär.

112    Viiendaks, mis puudutab äriühingut Syrian Arab Insurance Company, siis hageja esitas selle üksuse 9. novembri 2021 kirja, mis kinnitab, et tal ei ole kuni selle kuupäevani selle aktsiaid olnud. Nõukogu esitas omalt poolt ainult ühe artikli, mille eesmärk on tõendada, et hagejal on nimetatud äriühingusse tehtud investeering, mis on pärit 2010. aastast, ega esita ühtegi argumenti, et vaidlustada eespool nimetatud kirja usaldusväärsust või sisu. Seega tuleb järeldada, et hageja on tõendanud, et tal ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal selle äriühingu aktsiaid.

113    Kuuendaks, mis puudutab kindlustusseltsi Aqeelah Takaful Insurance Company, siis hageja esitas selle üksuse 10. mai 2021 kirja, mis kinnitab, et tal ei olnud selle äriühingu aktsiaid „kuni 31. märtsini 2021“. Kohtuistungil esitatud küsimusele vastates kinnitas ta, et see sõnastus viitab üksnes sellele, et tal ei ole selle äriühingu aktsiaid. Igal juhul tõendab see tõend vähemalt seda, et vastupidi veebisaidil Syrian Oil & Gas News olevas väljaandes märgitule ei olnud hagejal 2010. aastal nimetatud äriühingu aktsiaid. Nõukogu esitas omalt poolt ainult ühe artikli, mille eesmärk on tõendada hageja ja nimetatud kindlustusseltsi vahelist seost, ega esita ühtegi argumenti, et vaidlustada eespool nimetatud kirja usaldusväärsust või sisu. Seega esineb mõistlik kahtlus, et hageja oli vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal kõnealuse kindlustusseltsiga seotud.

114    Seitsmendaks, mis puudutab Dajajounat, mis on tema väitel äriühingu DANZ for Food Industries kaubamärk, mida nõukogu ei ole vaidlustanud, siis esitas hageja 15. novembri 2021 kirja, mis kinnitab, et tal ei olnud ajavahemikul 3. jaanuarist 2010 kuni 15. novembrini 2021 selle äriühingu aktsiaid. Nõukogu esitas omalt poolt ainult ühe artikli, mille eesmärk on tõendada, et hagejal on sellesse üksusesse investeering, mis on pärit 2010. aastast, ega esita ühtegi argumenti eespool nimetatud kirja usaldusväärsuse või sisu vaidlustamiseks. Seega tuleb järeldada, et hageja on tõendanud, et tal ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal selle äriühingu aktsiaid.

115    Kaheksandaks, mis puudutab äriühingut Assaad Baitangana and Partners for producing oils, mida ta seostab, ilma et nõukogu oleks sellele vastu vaielnud, Asaad Beitenjaneh & Partners Company for Syrian Olive Oiliga, mis kujundati 2011. aastal ümber eraõiguslikuks äriühinguks Syrian Olive Oil Private Joint-stock Company, siis hageja esitas sellelt pärit 15. novembri 2021. aasta kirja, milles viimane kinnitas, et tal ei olnud sel kuupäeval selle aktsiaid. On tõsi, et see avaldus, milles on kindlaks määratud hageja olukord suhetes selle äriühinguga pärast 2021. aasta aktide vastuvõtmist, ei tõenda, et hagejal ei olnud ajal, mil nõukogu võttis tema suhtes piiravad meetmed, selliseid aktsiaid. Ainus tõend, mille nõukogu siiski esitas ja millest nähtub, et hageja on selle üksuse partner, on vana, kuna see on pärit 2010. aastast. Peale selle ei kinnita seda teavet ükski teine hilisem tõend. Lisaks ei ole nõukogu esitanud ühtegi argumenti, et väita, et hageja huvid on alati olnud selle äriühinguga seotud. Lõpuks ei ole ta esitanud ka argumenti, mis seaks kahtluse alla hageja esitatud tõendi usaldusväärsuse ja asjakohasuse. Neil asjaoludel on põhjendatud kahtlus, et hageja oli 2021. aasta aktide vastuvõtmise ajal veel kõnealuse äriühingu aktsionär.

116    Seevastu, mis puudutab 2022. aasta loeteludesse jätmise akte, siis kuna hageja esitatud tõend oli nende vastuvõtmise kuupäevast varasem ja kuna nõukogu ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud, et nende aktide vastuvõtmise ajal ei olnud ta enam Syrian Olive Oil Private Joint‑stock Company aktsionär.

117    Üheksandaks, mis puudutab äriühingut Cham Holding, siis hageja esitas sellelt üksuselt pärit 12. mai 2021 kirja, mis kinnitab, et tal ei ole alates 26. juunist 2014 enam selle äriühingu aktsiaid. Nõukogu esitas omalt poolt kaks artiklit, mis on pärit 2010. ja 2012. aastast ning milles on märgitud, et hageja huvid on selle äriühinguga seotud, ega esita ühtegi argumenti, et vaidlustada eespool nimetatud kirja usaldusväärsust ja asjakohasust või tõendada, et hageja huvid on alati olnud selle äriühinguga seotud. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud, et tal ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal enam kõnealuse äriühingu aktsiaid.

118    Eeltoodust tuleneb, et hageja on esitanud piisavad tõendid, et seada kahtluse alla nende järelduste põhjendatus, mille nõukogu tegi seoses tema seotusega erinevate Süüria üksustega.

119    Lõpuks kümnendaks, mis puudutab äriühingut Gulfsands Petroleum, siis kõigepealt ei vaidle hageja vastu sellele, et ta omab osalust selles äriühingus, vaid märgib, et ta omas neid osalusi Hickam Ventures Ltd kaudu. Ta esitas selle kohta selle 31. detsembri 2008. aasta aktsiaportfelli väljavõtte, millest nähtub, et tegelikult kuulus talle nimetatud äriühingus aktsiaid. Seejärel täpsustab ta, et erinevalt sellest, mida väidab nõukogu, ei ole ta kõnealuse äriühingu asutaja, ning esitas selle kohta selle äriühingu asutamislepingu, mis on pärit 2. detsembrist 2014. Selle dokumendi lugemisel selgub, et hageja ei olnud selle asutamise ajal asjaomase äriühingu asutaja ega direktor. Lisaks esitas ta ülevaate varade jagunemisest ja muutustest Hickam Venturesi portfellis, et tõendada, et viimane loovutas asjaomase äriühingu aktsiad 2009. aastal. Tuleb märkida, et 31. detsembril 2009 kinnitatud portfelli areng näitab nende aktsiate kadumist. Seda kinnitab sama äriühingu 3. detsembri 2010. aasta aktsionäride loetelu, milles ei ole märgitud ei Hickam Venturesi ega hageja nime. Lõpuks esitas hageja Hickam Venturesi aktsionäride 12. jaanuari 2021. aasta kinnitatud loetelu, et tõendada, et tema huvid ei olnud enam sellega seotud. Sellest dokumendist nähtub tõepoolest, et hageja nime Hickam Venturesi aktsionäride loetelus ei ole. Nõukogu ei vaidlustanud omalt poolt faktiliste asjaolude kirjeldust, mille hageja on põhjendatult välja pakkunud, ega seadnud kahtluse alla hageja esitatud tõendite usaldusväärsust või sisu ning esitas üheainsa dokumendi, mis näitab, et hageja on sellesse äriühingusse investeerinud, see tähendab väljavõtte 2015. aasta raamatust, mis tugineb 2007. aasta artiklile. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja seadis nõuetekohaselt kahtluse alla asjaolu, et tema huvid olid vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal kõnealuse äriühinguga seotud.

120    Kõike eespool esitatut arvestades tuleb järeldada, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud asjaolu, et hagejal olid Süürias ärihuvid.

121    Lisaks nähtub nõukogu esitatud väljavõttest veebisaidil Aks al Ser 6. septembril 2012 avaldatust, et hageja hakkas pärast Süüria julgeolekujõudude peakorteri pommitamist oma finantsvarasid likvideerima ja pankadest raha välja võtma, mis kinnitab hageja väidet, et alates 2012. aastast ei olnud tema huvid enam Süüriaga seotud.

2)      Hageja ametikohad teatavates kaubandusega seotud organites

122    Veebisaidilt Syrian Oil & Gas News nähtub, et hageja on Süüria‑Alžeeria kaubanduskoja Süüria haru juht ning et ta on Süüria rahvusvahelise kaubanduskoja Süüria riikliku komitee liige.

123    Sellega seoses ei vaidle hageja vastu sellele, et ta kuulus Süüria‑Alžeeria kaubanduskoja ja Süüria rahvusvahelise kaubanduskoja koosseisu.

124    Mis puudutab aga ühelt poolt Süüria‑Alžeeria kaubanduskoda, siis hageja esitas siiski 1. juuli 2013. aasta kirja, mille see koda saatis Bank Audile pärast Süüria majandus- ja väliskaubandusministeeriumi otsuse nr 247 vastuvõtmist, milles oli ette nähtud, et Süüria ettevõtjate ametikodade tegevus lõpetatakse. Tuleb aga tõdeda, et ainsad nõukogu esitatud tõendid on veebisaidil Syrian Oil & Gas News 2010. aastast ehk enne selle otsuse vastuvõtmist avaldatud andmed. Nõukogu ei vaidlusta lisaks ei eespool nimetatud kirja usaldusväärsust ega sisu ega tõenda, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal oli see koda uuesti moodustatud ja et hageja kuulus selle koosseisu. Kuna hageja on tõendanud, et kõnealust koda ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal olemas, siis ei saa tema Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatuse tõendamiseks tugineda asjaolule, et ta oli selle liige.

125    Teiselt poolt, mis puudutab Süüria rahvusvahelist kaubanduskoda, siis hageja esitas 16. veebruari 2021. aasta kirja, mille oli saatnud selle koja Süüria riikliku komitee president ja mis kinnitab, et ta lahkus oma ametikohalt nimetatud komitee haldusnõukogus ning et ta ei ole alates 2012. aastast enam selle aktiivne liige. Tuleb aga tõdeda, et ainsad nõukogu esitatud tõendid on veebisaidilt Syrian Oil & Gas News 2010. aastast ehk enne hageja ametist lahkumist 2012. aastal pärit andmed. Lisaks soovitakse nõukogu argumentidega seoses hageja esitatud kolmandate isikute kirjadega seada kahtluse alla avaldused, mis nad tegid hageja äritegevuse kohta Süürias. Nõukogu ei esita aga ühtegi argumenti, mis seaks konkreetselt kahtluse alla asjaolu, et hageja lahkus tõesti kõnealuse koja haldusnõukogust, ja tunnistab isegi, et ametist lahkumine on aset leidnud ning et hageja tegevus toimus minevikus. Lõpuks ei vaidlusta ta eespool nimetatud kirja usaldusväärsust. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal ei kuulunud ta enam asjaomase koja koosseisu. Nõukogu ei ole aga esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat ja ühtelangevat tõendit, mis võimaldaks mõistlikult järeldada, et hageja oli selle kojaga seotud, mis õigustaks tema nime kandmist kõnealustesse loeteludesse pärast tema tegevuse lõpetamist selles struktuuris (vt selle kohta ja analoogia alusel 24. novembri 2021. aasta kohtuotsus Assi vs. nõukogu, T‑256/19, EU:T:2021:818, punkt 128).

126    Eeltoodust tuleneb, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt põhjendanud asjaolu, et hageja kuulus Süüria‑Alžeeria kaubanduskoja ning Süüria rahvusvahelise kaubanduskoja koosseisu.

3)      Järeldus hageja Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatuse kohta

127    Kuna nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et hagejal olid Süürias ärihuvid ega et ta täitis ametikohti kaubandusega seotud organites, siis tuleb järeldada, et ta ei ole põhjendanud loetellu kandmise põhjendust, mis käsitleb hageja Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatust.

b)      Sidemed Assadi ja Makhloufi perekondade liikmetega

128    Esiteks nähtub veebisaitidelt Dawdaa, Syriano, Ayn Almadina, Al Khaleej Online, Al Hewar esitatud teabest, raamatust „The political Economy of investment in Syria“ ning dokumendi WK 985/2021 INIT esimesest osast, et hagejal on sidemed Mohammed ja Rami Makhloufiga. Teiseks nähtub veebisaitidelt Dawdaa, Orient News, Al Khaleej Online ja Al Hewar esitatud teabest ning dokumendi WK 985/2021 INIT esimesest osast, et hagejal on sidemed Assadi perekonnaga.

1)      Sidemed Makhloufi perekonna liikmetega

129    Tuleb märkida, et nõukogu esitatud tõenditega soovitakse tõendada, et hageja sidemed Makhloufi perekonna liikmetega on kahte laadi: ühest küljest on need ametialased ning teisest küljest isiklikud. Seda järeldust on kinnitatud ka vasturepliigis.

130    Esiteks, mis puudutab hageja ametialaseid sidemeid Makhloufi perekonna liikmetega, siis need tulenevad nõukogu esitatud teabe kohaselt ühelt poolt Ghassan Muhannaga sõlmitud partnerlusest olla seoses Lead Syriaga (likvideerimisel) variisikuks Rami Makhloufi isale Mohammed Makhloufile ning teiselt poolt investeeringust koos Rami Makhloufiga Gulfsands Petroleumi ja tema huvidest Cham Holdingus, mida kontrollis Rami Makhlouf.

131    Ühelt poolt, mis puudutab äriühingut Lead Syria (likvideerimisel), siis tõendas hageja, nagu nähtub eespool punktidest 95–97, et ta lahkus sealt 2011. aasta novembris ja et see äriühing oli vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal likvideerimisel. Järelikult ei saa nõukogu tugineda hageja osalemisele selles äriühingus, et tõendada, et tema ja Mohammed Makhloufi vahel olid nende aktide vastuvõtmise ajal ametialased sidemed.

132    Teiselt poolt, mis puudutab Cham Holdingut ja Gulfsands Petroleumi, siis nagu nähtub vastavalt eespool punktist 117 ja punktist 119, tõendas hageja, et tema huvid ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal enam nende äriühingutega seotud. Järelikult ei saa nõukogu nende aktide vastuvõtmise ajal tugineda hageja osalemisele nimetatud äriühingutes tõendamaks, et tema ja Rami Makhlouf olid nende aktide vastuvõtmise ajal ametialaselt seotud.

133    Teiseks, mis puudutab hageja isiklikke sidemeid Makhloufi perekonna liikmetega, siis nähtub veebisaidi Ayn Almadina artiklist, et hageja on Mohammed Makhloufi nõbu, samas kui tema ema Jamila Muhanna on Mohammed Makhloufi naise nõbu. Mis puudutab veebisaidil Al Khaleej Online avaldatud artiklit, siis selles on märgitud, et hageja on Mohammed Makhloufi sugulane.

134    Dokumendi WK 985/2021 INIT esimeses osas hageja esitlemisel ja Süüria režiimiga lähedase seotuse osas on hagejat Assadi ja Makhloufi perekondade vahelistes venna ja õe suhetes kirjeldatud kui nõbu, kuna tema emapoolne tädi on Mohammed Makhloufi – Rami Makhloufi isa ning president Bashar Al‑Assadi onu – naine.

135    Veel tuleb märkida, et nõukogu kordas 12. veebruari 2021. aasta kirjas, et hageja on Rami Makhloufi ja Bashar Al‑Assadi peredega seotud oma emapoolse tädi abielu kaudu Mohammed Makhloufiga.

136    Kõigepealt esitas nõukogu, kellel lasub tõendamiskoormis, nagu on korratud eespool punktis 72, ainult kaks veebisaitidelt pärit väljavõtet, milles on mainitud sugulussidemeid hageja ja perekond Makhloufi vahel. Neist üks, nimelt veebisait Al Khaleej Online, viitab sellele sugulussidemele üksnes ebamääraselt, ilma seda kvalifitseerimata. Seejärel tuleb märkida, et veebisaidil Ayn Almadina mainitud sugulusside, nimelt, et hageja on Mohammed Makhloufi nõbu, samas kui tema ema Jamila Muhanna on Mohammed Makhloufi naise nõbu, erineb sellest, mida on mainitud dokumendi WK 985/2021 INIT esimeses osas. Nimelt märgib ta, et Mohammed Makhloufiga on abielus hageja emapoolne tädi, seega põhimõtteliselt Jamila Muhanna õde.

137    Järelikult ei ühti dokumendist WK 4069/2019 INIT ja dokumendist WK 985/2021 INIT tulenev teave.

138    Lisaks on dokumendis WK 985/2021 INIT esitatud kinnitus, et üks hageja emapoolsetest tädidest on abielus Mohammed Makhloufiga, põhjendamatu ja ebamäärane, kuna seda ei kinnita ükski tõend ning kuna ei ole nimetatud ühtegi nime, mis võiks olla Mohammed Makhloufi naise oma. Lisaks ei ole veenev ka nõukogu kinnitus, et fraas „emapoolne tädi“ võib tähistada ka hageja ema tädi. Nimelt on selle dokumendi esimeses osas Mohammed Makhloufi naist selgelt kirjeldatud kui hageja emapoolset tädi. Nõukogu tunnustas 12. veebruari 2021. aasta kirjas selliseid sidemeid ilma reservatsioone esitamata. Seega ei saa ta nüüd väita, et tegelikult võib tegemist olla ka hageja ema tädiga. Igal juhul on tema see väide esitatud kui hüpotees ning see ei ole põhjendatud.

139    Lõpuks on nõukogu argument, et Ghassan Muhanna ja hageja ema on seotud, lisaks ka esimest korda alles kostja vastuses esitatud hüpotees. Igal juhul ei viita ükski nõukogu esitatud tõend sellele.

140    Lisaks esitas nõukogu Tribunal administratif de Paris’ (Pariisi halduskohus, Prantsusmaa) 13. septembri 2021. aasta otsuse, mis puudutab hagejat, et tõendada, et hagejal on tõepoolest perekondlikud sidemed Makhloufi ja Assadi perekondadega.

141    Sellega seoses tuleb märkida, et seda tehes ei tugine nõukogu Prantsuse kohtu otsusele kui tõendile, mille eesmärk on toetada hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendusi, vaid ta esitas selle, et kinnitada hageja kirjeldust, mille ta Üldkohtule on esitanud. Tuleb korrata, et liidu õigusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt lähtuda selle akti vastuvõtmise ajal esinenud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest (vt selle kohta 3. septembri 2015. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. komisjon, C‑398/13 P, EU:C:2015:535, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. septembri 2015. aasta kohtuotsus NIOC jt vs. nõukogu, T‑577/12, ei avaldata, EU:T:2015:596, punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika).

142    Samas tuleb korrata, et ELTL artikli 263 alusel on liidu kohtul ainupädevus kontrollida nõukogu vastuvõetud aktide õiguspärasust. Järelikult peab Üldkohus analüüsima vaidlustatud aktide õiguspärasust üksnes nende argumentide ja tõendite alusel, mille pooled on talle esitanud.

143    Lisaks tuleb märkida, et Tribunal administratif de Paris (Pariisi halduskohus), kes tegi otsuse Prantsuse majandus- ja rahandusministri 12. veebruari 2020. aasta otsuse kohta (edaspidi „Prantsuse 12. veebruari 2020. aasta otsus“), tegi otsuse 2019. aasta aktidest tulenevate loetellu kandmise põhjenduste kohta. Seega on hagide ese erinev, mistõttu ei saa Üldkohus mingil juhul olla seotud sellega, et sellel kohtuotsusel võib olla seadusjõud.

144    Sellega seoses nähtub Süüria perekonnaseisuregistri 25. ja 26. aprilli 2021. aasta väljavõtetest, mille hageja esitas ja mis puudutavad tema ema perekonda ning mille usaldusväärsust ja asjakohasust nõukogu ei vaidlustanud, et ükski hageja emapoolsetest tädidest ei ole Mohammed Makhloufiga abielus.

145    Kuigi vastab tõele, et hageja ema ees- ja perekonnanime õigekiri, mis on esitatud Süüria perekonnaseisuregistri väljavõtetel, erineb pisut sellest, mis esineb teistes tõendites („Jamila“ asemel „Jamileh“ ja „Muhanna“ asemel „Mhanna“), siis neid erinevusi võib selgitada araabia nimede ladina tähestikku transkribeerimisega.

146    Lisaks märgib nõukogu ise kostja vastuses, et Jamila Muhanna on hageja ema. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et Süüria perekonnaseisuregistri väljavõtted puudutavad hageja emapoolset perekonda. Seetõttu tuleb järeldada, et hageja on tõendanud, et ükski tema emapoolsetest tädidest ei olnud Mohammed Makhloufiga abielus.

147    Järelikult tuleb nõukogu esitatud tõendite vastuolude tõttu ja hageja esitatud dokumente arvestades asuda seisukohale, et nõukogu ei ole piisavalt tõendanud, et loetellu kandmise põhjus, et hageja on seotud Makhloufi perekonna liikmetega, on põhjendatud.

2)      Hageja sidemed Assadi perekonna liikmetega

148    Tuleb märkida, et nõukogu esitatud tõenditega soovitakse tõendada, et hageja sidemed Assadi perekonna liikmetega on üksnes ametialased.

149    Nimelt nähtub veebisaidilt Dawdaa selgelt, et hageja ei ole Assadi perekonna liige, kuid on oma kohustuste tõttu neile lähedane.

150    Lisaks ei ole nõukogu lähenemisviis täiesti üheselt mõistetav. Kuigi ta möönab, et hageja ei ole president Bashar Al‑Assadi nõbu, ja kinnitas kohtuistungil, et sellel presidendil ei olnud hagejaga sama nime kandvat nõbu, selgitab ta kostja vastuses, et hagejat võib pidada presidendi nõoks, kuna Mohammed Makhlouf, kes oli väidetavalt hagejaga seotud abielu kaudu ühe tema emapoolse tädiga, on kõnealuse presidendi onu.

151    Sellega seoses tuleb ühelt poolt märkida, et nõukogu ei ole ametlikult tuginenud asjaolule, et hageja on president Bashar Al‑Assadi nõbu, et põhjendada tema nime kandmist kõnealustesse loeteludesse. Teiselt poolt tuleb korrata, et nagu on tuvastatud eespool punktis 147, ei ole nõukogu õiguslikult piisavalt tõendanud hageja isiklikke sidemeid perekond Makhloufiga, mille kaudu ta oli Assadi perekonnaga väidetavalt seotud.

152    Mis puudutab hageja ja Assadi perekonna liikmete vahelisi ametialaseid sidemeid, siis nähtub veebisaitidelt Dawdaa, Orient News, Al Khaleej Online ja Al Hewar pärit teabest, et need on loodud naftasektoris. Dokumendi WK 985/2021 INIT esimeses osas on hagejat kirjeldatud nii, et ta kasutas varanduse kogumisel oma sidemeid Bassel Al‑Assadiga, kes on Hafez Al‑Assadi 21. jaanuaril 1994 surnud vanim poeg.

153    Arvestades Bassel Al‑Assadi surma 1994. aastal, tuleb arvesse võtta üksnes hageja sidemeid Assadi perekonna liikmetega tema tegevuse kaudu naftasektoris.

154    Sellega seoses tuleneb esiteks veebisaitide Al Khaleej Online ja Al Hewar artiklitest, et hagejal olid Lead Syria (likvideerimisel) kaudu sidemed Assadi perekonna liikmetega. Ent nagu on tuvastatud eespool punktis 97, ei olnud hageja vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal enam selle äriühinguga seotud.

155    Teiseks, mis puudutab hageja ja Maher Al‑Assadi vahelist partnerlust programmis „Nafta toidu vastu“, siis tuleb tõdeda, et seda on mainitud vaid veebisaidi Orient News artiklis. Ent ainuüksi see tõend, millele nõukogu ei ole lisaks oma kirjalikes dokumentides ega kohtuistungil esitanud ühtegi veenvat selgitust, ei võimalda mõista, milles see partnerlus konkreetselt seisnes, see tähendab milliste üksuste kaudu see toimus või millised olid selle tagajärjed. Selliseid selgitusi oleks siiski olnud vaja, kuna lisaks on üldteada asjaolu, et fraas „Nafta toidu vastu“ viitab programmile, mida Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) viis aastatel 1996–2003 ellu Iraagi toetuseks.

156    Kolmandaks on veebisaidil Dawdaa avaldatud artiklis mainitud hageja ja Assadi perekonna vahelisi erimeelsusi naftasektoris tekkinud probleemide tõttu, mistõttu viitab see tõend pigem hageja ja Assadi perekonna vaheliste sidemete katkemisele selles sektoris.

157    Järelikult ei ole nõukogu esitanud selliste piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumit, mis kinnitaksid, et hagejal on Assadi perekonna liikmetega ametialased sidemed seoses tegevusega naftasektoris.

158    Lisaks on veebisaidil Dawdaa avaldatud artiklis märgitud, et hagejal olid tema kohustuste tõttu jätkuvalt sidemed Assadi perekonnaga. Ta ei täpsusta siiski, milliste kohustustega on tegemist, ega selgita, kuidas need võimaldavad sellist seotust tuvastada. Kuna seda teavet ei toeta ka muud tõendid, tuleb asuda seisukohale, et see ei põhjenda õiguslikult piisavalt ametialaste sidemete olemasolu hageja ja Assadi perekonna liikmete vahel.

159    Eeltoodust tuleneb, et nõukogu ei ole piisavalt tõendanud, et loetellu kandmise põhjused, et hageja on seotud Assadi perekonna liikmetega, on põhjendatud.

3)      Järeldus hageja sidemete kohta Makhloufi ja Assadi perekondade liikmetega

160    Kuna nõukogu ei ole tõendanud, et hageja oli kas ametialaselt või isiklikult seotud Makhloufi ja Assadi perekondade liikmetega, siis tuleb järeldada, et ta ei ole põhjendanud loetellu kandmise põhjendust, mis on seotud hageja sidemetega Makhloufi ja Assadi perekondade liikmetega.

c)      Seotus Süüria režiimiga

161    Tuleb kontrollida, kas hageja olukord on piisav tõend selle kohta, et ta toetab Süüria režiimi või et ta saab selle režiimi poliitikast kasu. Sellise hinnangu andmisel ei tule tõendeid analüüsida mitte isoleeritult, vaid nende kontekstist lähtudes. Nimelt täidab nõukogu temal lasuva tõendamiskoormise, kui ta viitab liidu kohtus piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumile, mis võimaldavad tõendada piisava seose olemasolu selle isiku, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja kõnealuse režiimi vahel (vt 9. septembri 2016. aasta kohtuotsus Tri-Ocean Trading vs. nõukogu, T‑709/14, ei avaldata, EU:T:2016:459, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

162    Eespool punktides 41 ja 78 korratud loetellu kandmise põhjenduste kohaselt oli hageja tema Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatuse tõttu ning seotuse tõttu Makhloufi ja Assadi perekondade liikmetega Süüria režiimis osaleja, sai sellest kasu või toetas seda muul viisil.

163    Tuleb märkida, et nõukogu kasutas minevikku selleks, et näidata, et hageja sai Süüria režiimist kasu, toetas seda ja osales selles. See järeldus kehtib ka loeteludesse kandmise põhjenduste saksa- ja hispaaniakeelse versiooni kohta, milles on märgitud vastavalt, et hageja „war in dieser Eigenschaft Teil, Nutznießer oder anderweitig Unterstützer des syrischen Regimes“ ja „ha participado en el régimen sirio, se ha beneficiado de él o lo ha apoyado“.

164    Mis puudutab loeteludesse kandmise põhjenduste ingliskeelset versiooni, siis selles on märgitud, et hageja „has been participating in, benefiting from or otherwise supporting the Syrian regime“. Ajavormi present perfect continuous kasutamine inglise keeles viitab pigem sellele, et hageja osales Süüria režiimis, sai sellest kasu ja toetas seda ning teeb seda jätkuvalt.

165    Kui nõukogult küsiti kohtuistungil selle ajavormi kohta, mida kasutati loeteludesse kandmise põhjenduste erinevates keeleversioonides, märkis ta sisuliselt, et eelkõige tuleb huvi tunda tõendite ja erinevate ajavahemike vastu, mille jooksul Süüria režiimi toetati.

166    Tuleb tõdeda, et põhjused, miks nõukogu leidis, et hageja toetab Süüria režiimi ja saab sellest kasu, kattuvad nendega, mis viisid selleni, et teda peeti Süürias tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks ja isikuks, kellel on sidemed Assadi ja Makhloufi perekondade liikmetega.

167    Sellega seoses tuleb korrata, et kohtupraktika kohaselt ei saa välistada, et konkreetse isiku puhul kattuvad tema nime loetellu kandmise põhjendused teataval määral selles mõttes, et isikut võib pidada Süürias tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks ja teda saab pidada Süüria režiimist oma tegevuse kaudu kasu saavaks või sama tegevuse kaudu seda toetavaks isikuks. See nähtub just sellest, et – nagu on märgitud otsuse 2015/1836 põhjenduses 6 – tihedad sidemed Süüria režiimiga ja selle režiimi toetus sellele isikute ringile on üks põhjustest, miks nõukogu otsustas selle kategooria luua. Sellegipoolest on isegi sellisel juhul tegemist erinevate kriteeriumidega (23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 77). See kehtib ka Makhloufi ja Assadi perekondade liikmetega seotud isikute kohta, sest nagu on tuvastatud otsuse 2015/1836 põhjenduses 7, on võim praeguses Süüria režiimis koondunud nimetatud perekondade mõjukate liikmete kätte.

168    Esiteks tuleb aga märkida, et mis puudutab Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatust, siis nõukogu ei ole tõendanud, et hagejal olid vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal Süürias ärihuvid (vt eespool punkt 127). Mis puudutab tema sidemeid Makhloufi ja Assadi perekondade liikmetega, siis nõukogu ei ole ka tõendanud, et need eksisteerisid tema suhtes piiravate meetmete võtmisel (vt eespool punkt 160). Seetõttu tuleb sellest järeldada, et hagejat ei saa lugeda Süüria režiimiga seotuks ei tema äritegevuse tõttu Süürias ega sidemete tõttu Makhloufi ja Assadi perekondadega.

169    Teiseks, kuigi veebisaidi Dawdaa artiklis on mainitud muid kohustusi, mida hageja olevat täitnud Süüria režiimi nimel või kasuks, tuleb tõdeda, nagu on märgitud eespool punktis 158, et selles ei ole täpsustatud, milliste kohustustega tegemist on, ega selgitatud, kuidas need võimaldavad tuvastada hageja seotust selle režiimiga. Kuna seda teavet ei toeta ka muud tõendid, siis tuleb asuda seisukohale, et see ei tõenda hageja seotust selle režiimiga.

170    Kolmandaks nähtub veebisaitidel Al Khaleej Online ja Al Hewar esitatud teabest, et Süüria režiim saab kasu Lead Syriast (likvideerimisel). Ent ühelt poolt on eespool punktis 97 tuvastatud, et hageja ei ole selle äriühinguga seotud. Teiselt poolt on hageja esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud äriühing on alates 2012. aastast tegevuse lõpetanud ja alates 2020. aastast likvideerimisel, nagu on märgitud eespool punktides 95 ja 96, mistõttu ei ole nõukogu vastupidiste tõendite või argumentide puudumisel nende tõendite usaldusväärsuse ja asjakohasuse vaidlustamiseks võimalik kindlaks teha, kuidas see režiim võis kõnealuse äriühingu tegevusest kasu saada.

171    Neljandaks tuleb lõpuks märkida, et dokumentidest WK 4069/2019 INIT ja WK 985/2021 INIT pärit muust teabest nähtub, et hageja on Süüria režiimist distantseerunud. Nii on veebisaidil Aks al Ser avaldatud artiklis täpsustatud, et pärast Süüria julgeolekujõudude peakorteri pommitamist likvideeris hageja oma finantsvara ja võttis oma raha Süüria pankadest välja. Mis puudutab veebisaidil Dawdaa avaldatud artiklit, siis see viitab hageja ja kõnealuse režiimi vahelistele erimeelsustele. Lõpuks on dokumendi WK 985/2021 INIT esimeses osas märgitud, et hagejat ei peeta Süüria režiimi peamiste finantsvõrkudega seotud olevaks.

172    Kõigest eeltoodust tuleneb, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja on Süüria režiimiga seotud.

6.      Järeldus esimese väite kohta, et on tehtud hindamisvigu

173    Võttes arvesse eespool punktides 127, 160 ja 172 sõnastatud järeldusi, ei ole nõukogu hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendusi õiguslikult piisavalt põhjendanud.

174    Seega tuleb esimese väitega nõustuda.

175    Kuna esimene väide puudutab üksnes hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjuste põhjendatust alates vaidlustatud aktide jõustumisest, tuleb veel analüüsida teist ja kolmandat väidet, et kontrollida, kas neil aktidel on ka tagasiulatuv jõud, nagu väidab hageja, kuna neis on tuvastatud, et hageja oli isik, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid alates 23. augustist 2011, ning jaatava vastuse korral, kas nõukogu on õiguspäraselt neile aktidele sellise jõu omistanud.

D.      Teine väide, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, ja kolmas väide, et on rikutud õiguskindluse põhimõtet

176    Teise väite põhjenduseks väidab hageja, et nõukogu ei saanud vaidlustatud akte vastu võtta, kuna need on otseselt vastuolus õiguspärase ootusega, mis tekkis seetõttu, et nimetatud institutsioon kinnitas süstemaatiliselt viimase kümne aasta jooksul, et ta ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik.

177    Kolmandas väites kinnitab hageja, et vaidlustatud aktide eesmärk on lubamatult tekitada tagasiulatuv jõud ja need on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Tema arvates on see oluline mitte ainult tema jaoks, vaid ka temaga koos heas usus tegutsenud kolmandate isikute jaoks, kes on tuginenud nõukogu avalikult antud kinnitustele, et kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik ei olnud tema.

178    Teise väite kohta leiab nõukogu, et kohtupraktikat, millele hageja tugineb õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tuginemise õigustamiseks, ei saa üle kanda hageja olukorrale, kuna ta ei ole ühegi tema vastuvõetud akti adressaat. Ta leiab sellega seoses, et esitatud teave sellise isiku identiteedi kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ei saa iseenesest tekitada subjektiivseid õigusi.

179    Kolmanda väite kohta märgib nõukogu, et vaidlustatud aktid jõustusid alles järgmisel päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hageja ei ole aga täpsustanud, milles avaldub vaidlustatud aktide tagasiulatuv jõud, teades eelkõige, et tegelikult ei saa rahalisi vahendeid külmutada tagasiulatuvalt. Seetõttu leiab nõukogu, et väide ei ole Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 seisukohast piisav ja tuleb ainuüksi sel põhjusel tagasi lükata.

1.      Kolmanda väite vastuvõetavus

180    Nõukogu väidab sisuliselt, et kolmas väide, et on rikutud õiguskindluse põhimõtet, tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna hageja ei selgita selgelt, milles avaldub vaidlustatud aktide tagasiulatuv jõud.

181    Tuleb korrata, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mida kohaldatakse Üldkohtu menetluses sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu ja kodukorra artikli 76 punkti d alusel, tuleb hagiavalduses märkida vaidluse ese, nõuded ja argumendid ning lühike ülevaade nimetatud väidetest. Need rekvisiidid peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostja saaks oma kaitse ette valmistada ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse ilma täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse enda tekstist (vt selle kohta 28. aprilli 1993. aasta kohtumäärus De Hoe vs. komisjon, T‑85/92, EU:T:1993:39, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Hagiavalduses peab seega olema selgitatud, milles seisneb väide, millel hagi põhineb, nii et ainuüksi väite abstraktne äramärkimine ei vasta kodukorra nõuetele. Analoogseid nõudeid tuleb järgida, kui väite põhjenduseks esitatakse etteheide (vt 25. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Belgia vs. komisjon, T‑538/11, EU:T:2015:188, punkt 131 ja seal viidatud kohtupraktika; 27. novembri 2020. aasta kohtumäärus PL vs. komisjon, T‑728/19, ei avaldata, EU:T:2020:575, punkt 64).

182    Käesolevas asjas väidab hageja sisuliselt, et vaidlustatud aktidel on tagasiulatuv jõud, kuna nendega muudetakse tema kuni vaidlustatud aktide vastuvõtmiseni kehtinud õiguslikku olukorda, see tähendab, et ta ei olnud kõnesolevate loetelude 36. real osutatud isik.

183    See nähtub sisuliselt hagiavalduse punktidest 59 ja 60. Lisaks selgitas hageja repliigi punktides 48 ja 49 vaidlustatud aktide tagasiulatuva jõu mõju tema õiguslikule olukorrale.

184    Tuleb aga tõdeda, et nõukogu ei vastanud hageja argumentidele mitte üksnes kostja vastuses, vaid ka vasturepliigis. Lisaks leiab nõukogu vasturepliigis, et hageja argumendid ei kajasta tõetruult käesoleva juhtumi asjaolusid, keskendudes nii väite põhjendatusele, mitte enam selle vastuvõetamatusele. Lõpuks on Üldkohtul võimalik analüüsida seda väidet, mis sisaldab selle kohta piisavaid täpsustusi.

185    Järelikult on kolmas väide Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ja kodukorras sätestatud nõuete kohaselt piisavalt selge ning on seega vastuvõetav.

2.      Teise ja kolmanda väite põhjendatus

186    Kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse põhimõtte, millega kaasneb õiguspärase ootuse kaitse põhimõte, eesmärk tagada liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvate olukordade ja õigussuhete ootuspärasus. Selleks on esmatähtis, et liidu institutsioonide vastuvõetud aktid, mis mõjutavad õigussubjektide õiguslikku ja varalist olukorda, oleksid muutumatud, mistõttu saavad nad neid akte muuta üksnes pädevus- ja menetlusnorme järgides (4. mai 2016. aasta kohtuotsus Andres jt vs. EKP, T‑129/14 P, EU:T:2016:267, punkt 35).

187    Käesolevas asjas leiab hageja, et vaidlustatud aktidega rikuti nii õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet kui ka õiguskindluse põhimõtet, kuna neis on tuvastatud, et tema nimi on kõnealustesse loeteludesse kantud alates 23. augustist 2011, samas kui alates 2011. aasta aktide vastuvõtmisest kuni vaidlustatud aktide vastuvõtmiseni ei pidanud nõukogu teda kõnealuste loetelude 36. real osutatud isikuks.

188    Selleks et kindlaks teha, kas vaidlustatud aktid võeti vastu neid kahte põhimõtet rikkudes, tuleb seega kõigepealt analüüsida nende tagajärgi ja kontrollida, kas – nagu väidab hageja ja vastupidi nõukogu väidetele – neil on tagasiulatuv jõud, tõendades, et hageja oli lõppude lõpuks alati kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik ja seda alates 2011. aasta aktide vastuvõtmisest.

a)      Vaidlustatud aktide tagasiulatuv jõud

189    Kohtupraktikas on tunnistatud, et akti tagasiulatuv jõud võib olla sellega sõnaselgelt ette nähtud, kuid see võib tuleneda ka selle sisust (vt selle kohta 11. juuli 1991. aasta kohtuotsus Crispoltoni, C‑368/89, EU:C:1991:307, punkt 17).

190    Vaidlustatud aktid ei sisalda sõnaselget sätet, mis näeks ette nende tagajärgede tagasiulatuva kohaldamise. Seega tuleb kontrollida, kas neil on oma sisu tõttu tagasiulatuv jõud.

191    Esimesena tuleb 2021. aasta aktide osas kõigepealt märkida, et nende aktide põhjenduses 2 on märgitud, et teavet, mis puudutab isikut, kelle nimi on kantud kõnealustesse loeteludesse – käesoleval juhul 36. real osutatud isikut –, tuleb ajakohastada. Järelikult ei ole tegemist esmakordse loetellu kandmise ega uuesti loeteludesse kandmisega, vaid aktidega, mille eesmärk on olla jätkuks varasematele aktidele, millesse nendega muudatusi tehakse.

192    Seejärel tuleb märkida, et 2021. aasta aktidele lisatud teksti ümbritsevad jutumärgid avanevad arvu 36 kohal ja sulguvad esialgse loetellu kandmise kuupäeva, nimelt 23. augusti 2011 kohal. Seega asendatakse asjaomase tekstiga kogu 36. rida. Järelikult, vastupidi sellele, mida väidab nõukogu, on 2021. aasta aktide eesmärk tõepoolest täpsustada, et hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise algne kuupäev oli 23. august 2011.

193    Lõpuks, selleks et hinnata 2021. aasta aktide tagasiulatuvat jõudu, on vaja võrrelda olukorda, mis valitses enne nende vastuvõtmist, ja olukorda, mis valitses pärast seda. Selles küsimuses tuleb tõdeda, et 2021. aasta aktid võeti vastu pärast seda, kui nõukogu oli tuvastanud, et ta on teinud vea kõnealuste loetelude 36. real osutatud isiku osas. See nähtub 12. veebruari 2021 kirjast, milles ta märgib, et „The Council considers, after reviewing the information on its file, that [the applicant] is indeed the person listed under entry n^o 36 in the annexes to the [Decision 2013/255 and Regulation N^o 36/2012]“ (nõukogu kaalub pärast oma toimikus oleva teabe uuesti läbivaatamist, et hageja on tõepoolest isik, kes on kantud [otsuse 2013/255 ja määruse nr 36/2012] lisade 36. reale), ning millega ta annab hageja esindajatele tähtaja, et nad saaksid esitada oma kliendi märkused uute loeteludesse kandmise põhjenduste kohta, mida ta tema suhtes kavatseb vastu võtta – need on loeteludesse kandmise põhjendused, mis on täpsemalt toodud 2021. aasta aktides.

194    Sellest tuleneb, et muutes kõnealuste loetelude 36. rida, et oleks selge, et muudatus puudutab hagejat, ning võttes arvesse nende vastuvõtmise konteksti, on 2021. aasta aktidel hageja õiguslikule olukorrale tagasiulatuv jõud.

195    Seda kinnitab nõukogu väljendatud kavatsus – mida meenutati nii kostja vastuses kui ka kohtuistungil – kõrvaldada 2021. aasta aktiga hageja identiteediga seotud segadus.

196    Nõukogu argumendid ei sea kahtluse alla eespool punktis 194 sõnastatud järeldust.

197    Esiteks kinnitab nõukogu, et 2021. aasta aktidel ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuna rahalisi vahendeid ei saa külmutada tagasiulatuvalt.

198    On tõsi, et põhimõtteliselt saab isiku või üksuse rahalised vahendid külmutada üksnes tulevikus, seda enam, et ka liikmesriikide territooriumile lubamise piiranguid saab kehtestada üksnes tulevikus. Ent ühelt poolt, piirates käesoleval juhul 2021. aasta aktide mõju üksnes hageja rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisega või liikmesriikide territooriumile lubamise piirangutega, jätab see ekslikult tähelepanuta tagajärjed, mida nende aktide vastuvõtmine avaldas hageja üldisele õiguslikule olukorrale ning eelkõige tema mainele ja aule.

199    Sellega seoses on juba otsustatud, et piiravatel meetmetel on märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed ja oluline mõju puudutatud isikute õigustele ja vabadustele. Seega, lisaks rahaliste vahendite külmutamisele või liikmesriikide territooriumile lubamise piirangutele kui sellistele, mis valdavalt takistavad asjaomaste isikute töö- ja perekonnaelu, tuleb arvesse võtta ka häbistavat mõju ja umbusaldust, mis kaasneb sellega, et asjaomased isikuid on nimetatud avalikult Süüria režiimiga seotud isikutena (vt selle kohta ja analoogia alusel 6. juuni 2013. aasta kohtuotsus Ayadi vs. komisjon, C‑183/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:369, punkt 68).

200    Määrates aga 2021. aasta aktides kindlaks, et hageja nimi on kantud vaidlusalustesse loeteludesse alates 2011. aasta aktidest, kinnitab nõukogu, et alates sellest kuupäevast on hagejal sidemed Süüria režiimiga ja et ta on teinud erinevaid tegusid, mis õigustasid alates sellest ajast tema nime loeteludesse kandmist ja neisse jätmist. Sellisest kinnitusest piisab, et muuta tagasiulatuvalt hageja õiguslikku olukorda, ulatudes kaugemale üksnes tema rahaliste vahendite külmutamisest.

201    Teiselt poolt ei saa käesolevas asjas väita, et 2021. aasta aktidel ei olnud mingit tagasiulatuvat jõudu hageja rahaliste vahendite külmutamisele. Nagu nõukogu kohtuistungil sisuliselt märkis, oli nimelt üks 2021. aasta aktide vastuvõtmisega taotletav eesmärk selgitada hageja olukorda sellisena, milline see oli enne nende aktide vastuvõtmist, eelkõige seetõttu, et on olemas Prantsuse 12. veebruari 2020. aasta otsus, millega külmutati 2019. aasta aktidele tuginedes hageja rahalised vahendid. Seega, kuigi tehniliselt ei ole võimalik külmutada rahalised vahendid minevikus, on seevastu võimalik kinnitada varem aset leidnud rahaliste vahendite külmutamist, muutes sel ajal valitsenud asjaomase isiku õiguslikku olukorda. Järelikult muudeti 2021. aasta aktidega, milles kinnitati, et hageja oli alates 23. augustist 2011 kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik, tagasiulatuvalt tema õiguslikku olukorda nii, et see võimaldaks Prantsuse 12. veebruari 2020. aasta otsuse tagajärgedel tekkida.

202    Teiseks kinnitas nõukogu vasturepliigis ja kohtuistungil, et dokument WK 4069/2019 INIT, mis võimaldab samuti põhjendada 2019. aasta aktide loeteludesse kandmise põhjendusi, sisaldab juba hageja fotosid, mis võimaldavad teda selgelt tuvastada. Seetõttu leidis ta, et hageja suhtes olid juba 2019. aastal võetud piiravad meetmed.

203    Nõukogu väide, et hageja suhtes kehtisid piiravad meetmed juba 2019. aastal, on siiski vastuolus asjaoluga, et nõukogu soovis 2019. aasta parandusega muuta kõnealuste loetelude 36. real osutatud isiku araabiakeelset nime nii, et see vastaks 2011. aasta aktidele, mida on muudetud 2011. aasta novembri aktidega. Sellest tuleb järeldada, et nõukogu leidis 2019. aasta aktide vastuvõtmisel endiselt, et hageja, kelle araabiakeelne nimi erineb nimetatud paranduses esitatud nimest, ei olnud nimetatud real osutatud isik. See oli nii ka ajal, mil võeti vastu otsus 2020/719 ja rakendusmäärus 2020/716, milles on korratud sama araabiakeelset nime.

204    Seega, isegi kui dokument WK 4069/2019 INIT, mis toetab 2019. aasta aktide loetellu kandmise põhjendusi, sisaldas teavet, mis võimaldab tuvastada hagejat kui kõnealuste loetelude 36. real osutatud isikut, leidis nõukogu nende aktide vastuvõtmise ajal kuni 2021. aasta aktide vastuvõtmiseni siiski, et hageja ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik. Nõukogu soovis 2021. aasta akte vastu võttes parandada oma viga, tõendades selgelt, et hageja on tõepoolest kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik ja seda alates 23. augustist 2011.

205    Järelikult ei saa nõukogu väita, et kui viga, mille ta tegi, kõrvale jätta, tuleb asuda seisukohale, et hageja suhtes kehtisid juba enne 2021. aasta aktide vastuvõtmist piiravad meetmed. Selline õiguslik positsioon ei sobi hästi kokku ka tegelikkusega, sest nagu nähtub hagiavalduse lisas esitatud Šveitsi majandusministeeriumi 2. novembri 2011. aasta ja 21. aprilli 2015. aasta kirjadest, vabastas Šveitsi pank, kus hagejal olid kontod, rahalised vahendid, mille ta oli 2011. aasta aktide ja järgnevate aktide vastuvõtmise järel külmutanud, võttes arvesse kinnitusi, mille ta oli saanud selle kohta, et hageja ei olnud kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik.

206    Lisaks märkis nõukogu kohtuistungil, et ta viis pärast 23. juuni 2020. aasta kirja saamist läbi uurimise, et saada hageja kohta täiendavat teavet. Sellega seoses tuleb tõdeda, et hageja saatis nimetatud kirja selleks, et nõukogu kinnitaks, et ta ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik. Seda kinnitust oli hagejal vaja tulenevalt Prantsuse 12. veebruari 2020. aasta otsusest, millega Prantsusmaal asuvatel pankadel paluti tema rahalised vahendid külmutada. Nagu nähtub 12. veebruari 2021 kirjast ja selle suhtes poolte vahel vaidlust ei ole, märkas nõukogu oma viga, saades Prantsuse ametiasutustelt lisateavet, ning see teave on esitatud dokumendis WK 985/2021 INIT.

207    Seega soovis nõukogu just 2021. aasta akte vastu võttes muuta hageja seni kehtinud õiguslikku olukorda, see tähendab, et ta ei olnud kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik. Nende aktidega soovis nõukogu kindlalt tuvastada, et hageja on isik, kelle nimi on alates 23. augustist 2011 sellele reale kantud, ning tegi seega alates sellest kuupäevast kindlaks tema seotuse Süüria režiimi tegevusega, mille liit soovis hukka mõista piiravate meetmete korra vastuvõtmisega.

208    Järelikult on 2021. aasta aktidel tagasiulatuv jõud.

209    Teisena tuleb 2022. aasta loeteludesse jätmise aktide kohta märkida, et nagu nähtub sisuliselt otsuse 2022/849 põhjendusest 3, oli nende eesmärk hagejat puudutavas osas üksnes pikendada tema suhtes võetud piiravaid meetmeid kuni 1. juunini 2023.

210    Lisaks tuleb tõdeda, et nõukogu soovis alles 2021. aasta aktide vastuvõtmisel selgitada kõnealuste loetelude 36. real osutatud isiku olukorda, et näidata, et tegemist on tõepoolest hagejaga. Teisisõnu esitatakse nõukogu seni kehtinud seisukoha muutus ainult nimetatud aktidega. 2022. aasta loeteludesse jätmise aktide eesmärk on seevastu ainult jätta hageja nimi kõnealustesse loeteludesse. Selles osas ei saa asuda seisukohale, et nõukogu kavatses nimetatud aktide vastuvõtmisel parandada tehtud viga.

211    Järelikult ei ole 2022. aasta loeteludesse jätmise aktidel tagasiulatuvat jõudu, mistõttu tuleb teine ja kolmas väide neid puudutavas osas tagasi lükata.

b)      Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine

212    Tuleb korrata, et üldreeglina on õiguskindluse põhimõttega vastuolus, kui liidu õigusakti ajalise kehtivuse algusena on määratud õigusakti avaldamisest varasem kuupäev, isegi kui see võib erandkorras olla teisiti, kui seda nõuab üldise huvi eesmärk, ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud ning kui asjakohaste liidu õigusnormide sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest tuleneb selgelt, et see on vajalik (vt 19. märtsi 2009. aasta kohtuotsus Mitsui & Co. Deutschland, C‑256/07, EU:C:2009:167, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

213    Kuna eespool punktis 208 tõdeti, et 2021. aasta aktide sisust ja eesmärgist nähtub selgelt, et neil on tagasiulatuv jõud, tuleb kontrollida, kas on täidetud eespool punktis 212 viidatud kohtupraktikas kehtestatud kaks ülejäänud nõuet liidu aktide tagasiulatuva jõu tunnustamiseks.

214    Seega tuleb uurida ühelt poolt, kas üldise huvi eesmärk nõuab 2021. aasta õigusaktide tagasiulatuvat jõudu, ja teiselt poolt, kas hageja õiguspärast ootust on nõuetekohaselt austatud.

1)      Üldise huvi olemasolu

215    Avaliku korra üldise huvi olemasolu osas tugineb nõukogu sisuliselt asjaolule, et piiravate meetmetega taotletakse üldise huvi eesmärkide saavutamist, eelkõige eesmärki tugevdada ja toetada inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust. Nõukogu väitis oma menetlusdokumentides ja kohtuistungil samuti, et 2021. aasta aktide vastuvõtmisega ja selgitades, milline oli hageja olukord enne nende vastuvõtmist, tagas ta õiguskindluse.

216    Sellega seoses tuleb korrata, et liidu kohus on tunnistanud, et rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise ülimalt suur tähtsus õigustab piiravate meetmete võtmist (vt selle kohta 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Ezz jt vs. nõukogu, T‑256/11, EU:T:2014:93, punkt 191).

217    Lisaks, nagu väidab ka hageja, nõuab õiguskindluse põhimõte, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, kelle suhtes on ja kelle suhtes ei ole liit võtnud piiravaid meetmeid. Nõukogu 4. mai 2018. aasta suunised „Euroopa Liidu praktika seoses piiravate meetmete tõhusa rakendamisega“ rõhutavad just selle nõude olulisust.

218    Õiguskindlust ja võetud piiravate meetmete soovitavat toimet ning seega eespool punktis 216 viidatud eesmärkide saavutamist on nimelt võimalik tagada ainult siis, kui isikud ja üksused on selgelt identifitseeritud.

219    Neil asjaoludel ja võttes arvesse asjaolu, et liikmesriikide ametiasutused tuginevad isikute ja üksuste rahaliste vahendite külmutamise üle otsustamisel vastu võetud nõukogu aktidele, tuleb tunnistada, et on õiguspärane ja vajalik, et nõukogu saaks parandada viga, mis on tehtud seoses isiku identiteediga, ja et ta saaks seetõttu isiku või üksuse olukorda selgitada. See aitab nimelt tagada piiravate meetmetega taotletavate eesmärkide saavutamist, võimaldades ühelt poolt haldusasutustel ja kolmandatel isikutel selgelt teada, keda piiravad meetmed puudutavad, ja teiselt poolt asjaomasel isikul või üksusel esitada hagi teda puudutavate aktide peale.

2)      Hageja õiguspärase ootuse olemasolu

220    Esiteks tuleb rõhutada, et vastupidi nõukogu väidetele ei väida hageja mitte niivõrd, et tema õiguspärast ootust on rikutud seetõttu, et nõukogu võttis tema suhtes 2021. aasta aktide abil piiravaid meetmeid, vaid seetõttu, et nõukogu kinnitab 2021. aasta aktide vastuvõtmisega, et ta on tõepoolest kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik ja seda alates 2011. aasta aktide vastuvõtmisest.

221    Selles osas ei väida hageja, et nõukogul ei olnud kunagi õigust tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kanda, vaid ta väidab pigem, et nõukogu ei saanud pärast seda, kui ta oli kümne aasta jooksul kinnitanud, et ta ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik, kinnitada vastupidi.

222    Seda tehes erineb hageja olukord kohtuasjadest, milles tehti 29. novembri 2018. aasta kohtuotsus National Iranian Tanker Company vs. nõukogu (C‑600/16 P, EU:C:2018:966) ja 3. mai 2016. aasta kohtuotsus Iran Insurance vs. nõukogu (T‑63/14, ei avaldata, EU:T:2016:264), millele nõukogu tugineb ja mille raames Euroopa Kohus ja Üldkohus sisuliselt märkisid, et isiku või üksuse suhtes nõukogu võetud piiravate meetmete tühistamine liidu kohtus ei saa tekitada isikul või üksusel õiguspärast ootust, et nõukogu ei võiks teha tulevikus tühistamisotsust järgides uuesti loetellu kandmise otsust (29. novembri 2018. aasta kohtuotsus National Iranian Tanker Company vs. nõukogu, C‑600/16 P, EU:C:2018:966, punkt 51; vt selle kohta ka 3. mai 2016. aasta kohtuotsus Iran Insurance vs. nõukogu, T‑63/14, ei avaldata, EU:T:2016:264, punktid 152 ja 153).

223    Teiseks on pooled eriarvamusel küsimuses, kas hageja võib käesolevas asjas tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele.

224    Kui hageja leiab haldusaktide kehtetuks tunnistamist käsitlevale kohtupraktikale tuginedes, et ta on nende nõukogu vastuvõetud aktide adressaat, millega nõukogu kinnitas, et ta ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik, siis nõukogu vaidleb sellele vastu ja leiab, et hageja viidatud kohtupraktika ei ole käesoleva juhtumi asjaoludele kohaldatav.

225    Sellega seoses tuleb ühelt poolt korrata, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mida nõukogu peab järgima (vt selle kohta 10. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Veloserviss, C‑427/14, EU:C:2015:803, punktid 29 ja 30).

226    Teiselt poolt tuleneb eespool punktis 212 viidatud kohtupraktikast, et õiguspärase ootuse austamine on üks tingimustest, mis peab olema täidetud, et liidu õigusaktil oleks õiguskindluse põhimõtet järgides tagasiulatuv jõud.

227    Lõpuks tuleneb kohtupraktikast, et õiguspärase ootuse olemasolu tuvastamiseks täpsete, tingimusteta ja ühtelangevate tagatiste olemasolu puudutab kohtupraktikast tulenevalt üksnes olukorda, milles isik on akti kohese, mitte tagasiulatuva jõuga kohaldamisel (vt selle kohta 10. novembri 2010. aasta kohtuotsus Ühtlustamisamet vs. Simões Dos Santos, T‑260/09 P, EU:T:2010:461, punkt 64). Seda õigustab asjaolu, et kuna liidu õigusakti tagasiulatuvus on lubatud vaid erandjuhtudel, ei saa isikult nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, et tema õiguslikku olukorda ei muudeta tagasiulatuvalt.

228    Järelikult ei ole vastupidi nõukogu väidetele vaja, et hageja oleks olnud subjektiivseid õigusi kujutava akti adressaat, selleks et ta saaks tugineda oma õiguspärase ootuse kaitsele.

229    Nõukogu ei saa oma seisukoha põhjendamiseks tugineda 14. septembri 2017. aasta kohtuotsusele Petrea (C‑184/16, EU:C:2017:684, punkt 31 jj) ega kohtujuristi ettepanekule kohtuasjas Petrea (C‑184/16, EU:C:2017:324, punkt 61 jj).

230    Selles kohtuasjas esitati Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus, milles paluti kindlaks teha, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77, parandused ELT 2004, L 229, lk 35, ja ELT 2005, L 197, lk 34), artikli 8 lõikes 2 ette nähtud registreerimistunnistuse kehtetuks tunnistamine võib rikkuda selle isiku õiguspärast ootust, kelle nimele selline tunnistus on väljastatud.

231    Sisuliselt leidis Euroopa Kohus, kinnitades kohtujuristi Szpunari seisukohta, et selline deklaratiivne akt nagu registreerimistunnistus ei saa iseenesest olla aluseks asjaomase isiku õiguspärasele ootusele elada kõnealuse liikmesriigi territooriumil (14. septembri 2017. aasta kohtuotsus Petrea, C‑184/16, EU:C:2017:684, punkt 35).

232    Analoogia alusel leiab nõukogu, et teabel selle isiku kohta, kellele kõnealuste loetelude kannetes on osutatud, on üksnes deklaratiivne väärtus ja see ei saa iseenesest tekitada subjektiivseid õigusi.

233    Nii toimides lähtub nõukogu ekslikust eeldusest, et selleks, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõte oleks kohaldatav, nõuaks see alati subjektiivseid õigusi andvate aktide vastuvõtmist. See tingimus ei tulene aga kohtupraktikast ja eelkõige 14. septembri 2017. aasta kohtuotsusest Petrea (C‑184/16, EU:C:2017:684). Kuigi Euroopa Kohus märgib selles otsuses, et registreerimistunnistus ei saa iseenesest tekitada huvitatud isiku õiguspärast ootust, kuna tegemist on deklaratiivse aktiga, tuleb tõdeda, et ta lisab nimetatud kohtuotsuse punktis 36, et ükski eelotsusetaotluses kirjeldatud asjaoludest põhikohtuasjas ei võimalda järeldada, et pädevad ametiasutused oleksid tekitanud huvitatud isikul elamisloaga seotud ootusi, mis oleksid tulenenud temale konkreetselt antud kinnitustest. Sellest tuleneb seega, et kaugel sellest, et Euroopa Kohus välistaks võimaluse, et huvitatud isik võis saada mis tahes vormis tagatisi pädevatelt ametiasutustelt, mis võisid temas tekitada teatavaid ootusi, nõustus Euroopa Kohus sellise võimalusega ja kontrollis, kas see võimalus oli käesolevas asjas olemas.

234    Kolmandaks tuleb seega kontrollida, kas nõukogu austas hageja õiguspärast ootust.

235    Sellega seoses tuleb eespool punktis 227 viidatud kohtupraktikast järeldada, et hageja ülesanne ei ole tõendada, et talle on antud täpseid, tingimusteta ja ühtelangevaid kinnitusi, mis kinnitaksid, et tal on õiguspärane ootus, et nõukogu ei võta vastu tagasiulatuva jõuga akte, vaid kohus peab kontrollima, kas 2021. aasta aktid võeti vastu hageja õiguspärast ootust järgides.

236    See analüüs eeldab, et arvesse tuleb võtta juhtumi kõiki asjaolusid.

237    28. oktoobri 2011. aasta, 15. novembri 2011. aasta ja 6. mai 2013. aasta kirjadest, mille nõukogu saatis hageja esindajatele, ja vastuvõetamatuse vastuväitest, mille nõukogu esitas kohtuasjas, milles tehti 24. mai 2012. aasta kohtumäärus Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266), nähtub, et nõukogu kinnitas reservatsioonideta, et hageja ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik. Seda väidet kinnitati 2011. aasta novembri aktide ning 2013. aasta ja 2019. aasta paranduse vastuvõtmisega (vt eespool punkt 24). Sellega seoses on oluline rõhutada, et nõukogu ei küsinud hageja esindajatelt tema kohta rohkem isiku tuvastamise alast teavet ning et ta ei väida, et hageja oleks temale teavet avaldanud. Teisisõnu ei väljendanud nõukogu kuni 12. veebruari 2021. aasta kirja saatmiseni mingit kahtlust, et hageja ei olnud kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik.

238    Seetõttu kinnitas nõukogu hagejale korduvalt, et ta ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik.

239    Sellega seoses tahab nõukogu väita, et mis tahes järeldusel isiku kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on üksnes deklaratiivne väärtus, ning püüab tõendada analoogiat käesoleva olukorra ja selle kohtuasja olukorra vahel, milles tehti 25. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Almaz‑Antey Air and Space Defence vs. nõukogu (T‑255/15, ei avaldata, EU:T:2017:25, punktid 38 ja 39). Viimati nimetatud kohtuasjas pidi Üldkohus siiski tegema otsuse nende nõuete kohandamise taotluste vastuvõetavuse kohta, mille hageja esitas seoses nõukogu saadetud kirjaga, milles nõukogu kinnitas oma seisukohta selle kohta, et hageja vastas jätkuvalt kriteeriumidele, mis on ette nähtud tema 17. märtsi 2014. aasta otsuses 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16), ja tema 17. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6), ning et piiravate meetmete võtmist tuleb tema suhtes jätkata. Ta jättis need kohandamistaotlused vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, leides, et kõnealune kiri üksnes kinnitas nõukogu hinnangut ning selle eesmärk ei olnud asendada ega muuta loetellu kandmise põhjendusi, mis on toodud 13. märtsi 2015. aasta otsuses (ÜVJP) 2015/432, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2015, L 70, lk 47) ning pikendatakse kõnealuseid piiravaid meetmeid kuni 15. septembrini 2015, ning tema 13. märtsi 2015. aasta rakendusmääruses (EL) 2015/427, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014 (ELT 2015, L 70, lk 1).

240    Käesolevas asjas ei soovi hageja aga nõukogu talle saadetud kirjade tühistamist, vaid viitab neile selleks, et tõendada, et nõukogu tekitas tal õiguspärase ootuse, et see institutsioon ei pidanud teda kõnealuste loetelude 36. real osutatud isikuks. Seega, isegi kui asuda seisukohale, et need kirjad üksnes kinnitavad nõukogu vastu võetud erinevaid akte, oli neil siiski oma osa selles, et tekitada koos nimetatud aktidega hagejal põhjendatud ootuse, et ta ei olnud kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik. Seega võis hageja nende kirjade koostoime tõttu, millega kinnitati või tehti teatavaks nõukogu vastuvõetud aktid, ning liidu aktide tagasiulatuva jõu erandlikkuse tõttu õiguspäraselt oodata, et teda ei seostata tagasiulatuvalt kõnealuste loetelude 36. real osutatud isikuga.

241    Eeltoodust tuleneb, et nõukogu ei järginud hageja õiguspärast ootust, kui ta võttis tema suhtes tagasiulatuvalt piiravaid meetmeid.

242    Nõukogu muud argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla.

243    Esiteks leiab nõukogu, et mis tahes järeldus loetellu kantud isiku kohta põhineb toimikus olevatel faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad tal ja üksustel, kes piiravaid meetmeid rakendavad, tuvastada loetelu kandes osutatud isik. Teisisõnu on nõukogu seisukohal, et tema seisukoht isiku identiteedi kohta võib tema käsutuses olevat teavet arvestades muutuda.

244    On selge, et ühelt poolt on nõukogule lubatud, et ta saaks õiguslikult piisavalt kindlaks teha nende isikute ja üksuste identiteedi, kelle suhtes ta võtab piiravaid meetmeid (vt 9. septembri 2016. aasta kohtuotsus Tri Ocean Energy vs. nõukogu, T‑719/14, ei avaldata, EU:T:2016:458, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika). Seda tehes võttis liidu kohus arvesse raskusi, mis takistavad konkreetsemate tõendite saamist riigist, kus toimub kodusõda ja valitseb autoritaarne režiim. Neil asjaoludel tuleb möönda võimalust, et nõukogu võib isiku või üksuse identiteedi kohta oma arvamust vastavalt tema käsutuses olevatele tõenditele muuta.

245    Teiselt poolt, nagu on märgitud eespool punktis 219, tuleb tunnustada nõukogu võimalust parandada viga, mis on tehtud seoses isiku identiteediga, ning võimaldada tal selgitada seoses sellega isiku või üksuse olukorda.

246    Nõukogu eespool punktis 219 tunnustatud õigusega kaasnevad siiski piirangud, nimelt õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte järgimine, mida tuleb seda enam järgida, et tagajärjed nende isikute ja üksuste õiguslikule olukorrale, keda piiravad meetmed puudutavad, ei ole tähtsusetud.

247    Sellega seoses tuleb peale selle korrata, et kuigi kohtupraktika kohaselt ei kujuta piiravad meetmed endast kriminaalkaristust, peab nõukogu vastavalt eespool punktides 70 ja 71 korratud kohtupraktikale õiguslikult piisavalt kindlaks tegema nende isikute ja üksuste identiteedi, kelle suhtes ta piiravaid meetmeid võtab. See on oluline, kuna aktide adressaatide nõukogu poolt õiguslikult piisavalt kindlakstegemine on piiravate meetmete valdkonnas eelduseks nende loetellu kandmisele ja vaidlusaluste asjaolude konkreetsele uurimisele (vt selle kohta 16. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Haikal vs. nõukogu, T‑189/19, ei avaldata, EU:T:2020:607, punkt 102).

248    Sellised vead peaks lisaks jääma võimalikult piiratuks, vastasel juhul on oht kahjustada piiravate meetmete soovitavat toimet ja kahjustada liidu kehtestatud õigusliku režiimi eesmärki avaldada Süüria režiimile survet, takistades selle rahastamist.

249    Kuigi nõukogul on õigus parandada tagasiulatuvalt viga, mille ta pani toime sellise isiku tuvastamisel, keda piiravad meetmed puudutavad, ei saa ta tegutseda õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet järgimata. Seega tuleb tema argument tagasi lükata.

250    Teiseks märgib nõukogu, et tema ekslik arusaam kõnealuste loetelude 36. real osutatud isikust ei põhinenud teabe puudumisel selle isiku kohta, vaid pigem sellel, et puudus teave hageja isiku kohta.

251    Isegi kui nõustuda nõukogu argumendiga, ei maini viimane siiski ühtegi kirja, mis saadeti hageja esindajatele olukorra selgitamiseks. Võttes aga arvesse asjaolu, et käesolevas asjas külmutas üks Šveitsi pank hageja rahalised vahendid korraks 2011. aastal ja uuesti 2015. aastal, nagu on meelde tuletatud eespool punktis 205, oleks nõukogu pidanud olukorra selgitamiseks juba kasutama sel ajal tema käsutuses olevaid vahendeid, kui ta leidis, et tal ei ole piisavalt teavet hageja isiku kohta. Lõpuks püüdis nõukogu saada täiendavat teavet alles siis, kui ta sai kätte 23. juuni 2020. aasta kirja, milles talle teatati, et Prantsuse majandus- ja rahandusminister oli vastu võtnud Prantsuse 12. veebruari 2020. aasta otsuse, et külmutada hageja rahalised vahendid Prantsusmaal.

252    Pealegi ei saa nõukogu selle Prantsuse ametiasutuste otsuse vastuvõtmise tõttu õiguspäraselt väita, et tema tehtud viga oli hagejale soodne, kuivõrd mitte ükski piirav meede ei avaldanud mõju kuni 2021. aasta aktide vastuvõtmiseni. See ei ole nimelt mitte ainult osaliselt ebatäpne, sest Prantsuse ametiasutused külmutasid tegelikult rahalised vahendid, mis hagejal Prantsusmaal olid, 2019. aasta aktide alusel, vaid eelkõige ei esitanud hageja nõukogu tehtud vea tõttu – mille alusel tal tekkis õiguspärane ootus, et ta ei olnud kõnealuste loetelude 36. real nimetatud isik – kümne aasta jooksul enne 2021. aasta aktide vastuvõtmist hagisid, et tühistada erinevad aktid, millega tema nimi loeteludesse kanti ja neisse jäeti. Pealegi on võimalus, et hageja oleks esitanud hagisid, kui ta oleks teadnud, et teda puudutavad aktid, mis on varasemad kui 2021. aasta aktid, käesoleval juhul pelgalt hüpoteetiline, kuna hageja oli esitanud hagi 2011. aasta aktide peale ja kirjutas korrapäraselt nõukogule, et see kinnitaks, et ta ei ole kõnealuste loetelude 36. real osutatud isik.

253    Seega tuleb nõukogu argument tagasi lükata.

254    Järelikult tuleb tuvastada hageja õiguspärase ootuse rikkumine ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine ning seega teise ja kolmanda väitega nõustuda.

E.      Viies väide kohtuotsuse seadusjõu eiramise kohta

255    Hageja väidab sisuliselt, et kõnealuste loetelude 36. real nimetatud isiku identiteedi küsimus lahendati 24. mai 2012. aasta kohtumäärusega Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266). Lisaks märgib ta, et Üldkohus tegi selle otsuse nõukogu sõnaselgel taotlusel, kuigi ta pöördus Üldkohtusse selleks, et kolmandate isikute jaoks täpsustataks, et tema suhtes ei kohaldata piiravaid meetmeid. Tema sõnul ei saanud nõukogu seda vaidlustatud akte vastu võttes kahtluse alla seada.

256    Nõukogu leiab, et varasema hagi rahuldamata jätnud liidu kohtu otsuse seadusjõud võib olla takistuseks üksnes teise hagi vastuvõetavusele. Seetõttu tuleb tagasi lükata hageja argumendid 2011. aastal alustatud menetluses vastuvõetavuse kohta tehtud otsuse seadusjõu kohta, millega ta püüab Üldkohtul takistada käesoleva kohtuasja sisulist läbivaatamist.

257    Tuleb korrata, kui tähtis on nii liidu õiguskorras kui ka liikmesriikide õiguskordades kohtuotsuse seadusjõu põhimõte. Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud peale olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada (30. septembri 2003. aasta kohtuotsus Köbler, C‑224/01, EU:C:2003:513, punkt 38).

258    Taotletav peamine eesmärk on takistada seda, et liidu õiguskorras oleksid samal ajal olemas nende tagajärgede osas vastupidised või kokkusobimatud otsused. Seetõttu on hagi vastuvõetamatu varasema kohtuotsuse seadusjõu tõttu, mis on tehtud samade poolte vahelises kohtuasjas esitatud hagi kohta, mille ese oli sama ja mis põhines samadel alustel (19. septembri 1985. aasta kohtuotsus Hoogovens Groep vs. komisjon, 172/83 ja 226/83, EU:C:1985:355, punkt 9; 5. juuni 1996. aasta kohtuotsus NMB France jt vs. komisjon, T‑162/94, EU:T:1996:71, punkt 37, ja 25. juuni 2010. aasta kohtuotsus Imperial Chemical Industries vs. komisjon, T‑66/01, EU:T:2010:255, punkt 197).

259    Seoses sellega ei puuduta kohtuotsuse seadusjõu põhimõte mitte ainult kohtuotsuse resolutsiooni, vaid see laieneb ka selle põhjendustele, mis on resolutsiooni toetamiseks vajalikud, selles tähenduses, et need on resolutsioonis otsustatu täpse sisu väljaselgitamiseks vältimata vajalikud (vt selle kohta 3. oktoobri 2000. aasta kohtuotsus Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, C‑458/98 P, EU:C:2000:531, punkt 81, ja 1. juuli 2009. aasta kohtuotsus ThyssenKrupp Stainless vs. komisjon, T‑24/07, EU:T:2009:236, punktid 113 ja 140).

260    Käesolevas asjas on pooled eriarvamusel küsimuses, milline ulatus tuleb omistada 24. mai 2012. aasta kohtumääruse Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266) seadusjõule.

261    Tuleb märkida, et käesolevas asjas ei ole vaja kindlaks teha, kas hagi, mis on esitatud aktide peale, mille õiguspärasust Üldkohus osaliselt või täielikult hindas, on vastuvõetamatu, vaid küsimus on selles, kas nõukogu oli vaidlustatud aktide vastuvõtmisel seotud 24. mai 2012. aasta kohtumäärusega Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266).

262    Nagu on korratud eespool punktis 58, ei ole käesoleva hagi ese 2011. aasta aktide, vaid üksnes 6. mail 2021 ja 30. mail 2022 vastu võetud vaidlustatud aktide tühistamine.

263    Kuna 2021. aasta aktidel on siiski tagasiulatuv jõud ja 2022. aasta loetellu jätmise aktides on jätkuvalt märgitud, et hageja nimi kanti esimest korda kõnealustesse loeteludesse 23. augustil 2011, tekib vastuolu, kuna ühelt poolt on olemas jõustunud kohtuotsus, milles tunnistatakse, et hageja ei ole isik, kellele 2011. aasta aktides on osutatud, ning teiselt poolt on hiljem vastu võetud nõukogu aktides märgitud vastupidi.

264    Kinnitades vaidlustatud aktides aga, et hagejale on 2011. aasta aktides osutatud, rikub nõukogu 24. mai 2012. aasta kohtumääruse Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266) seadusjõu põhimõtet. Seda tehes loob ta olukorra, kus liidu õiguskorras esinevad samal ajal otsus ja aktid, mis on nende tagajärgede osas vastuolulised või isegi kokkusobimatud.

265    Seda järeldust ei sea kahtluse alla nõukogu argumendid, mille toetuseks ta viitab 13. veebruari 2003. aasta kohtuotsusele Meyer vs. komisjon (T‑333/01, EU:T:2003:32).

266    13. veebruari 2003. aasta kohtuotsuse Meyer vs. komisjon (T‑333/01, EU:T:2003:32) punktidest 25 ja 27 nähtub, et Üldkohus leidis, et kuna kohtuasjas, milles tehti 10. aprilli 2000. aasta kohtumäärus Meyer vs. komisjon ja EIP (T‑361/99, EU:T:2000:107), ei käsitlenud ta kohtuasja sisu, siis ei käsitlenud ta ühtegi faktilist ega õiguslikku asjaolu, millega ta oleks võinud kõnealuses menetluses seotud olla, mistõttu kohtuotsuse seadusjõudu puudutav argument tuli tagasi lükata.

267    Nõukogu järeldab sellest, et analoogselt ei tuleks arvesse võtta 24. mai 2012. aasta kohtumäärust Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266), sest selles käsitleti üksnes hageja 2011. aasta aktide peale esitatud hagi vastuvõetavust.

268    Tähtsust ei oma aga pelk asjaolu, et hageja isiku küsimus lahendati hagi vastuvõetavuse, mitte sisuliste küsimuste analüüsi raames. Nimelt on liidu kohtu otsuse seadusjõu hindamisel oluline üksnes see, kas Üldkohus on konkreetsele küsimusele andnud lõpliku vastuse. Seega ei saa 24. mai 2012. aasta kohtumääruse Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266) seadusjõudu välistada ainuüksi seetõttu, et tegemist on vastuvõetamatuks tunnistamise määrusega.

269    Tuleb aga märkida, et nõukogu rikkus 24. mai 2012. aasta kohtumääruse Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266) seadusjõudu üksnes 2011. aasta aktide osas. Üldkohus otsustas nimelt ainult nende aktide kohta, et apellant ei ole kõnealuste loetelude 36. real nimetatud isik.

270    Tuleb aga korrata, et nagu nõukogu õigesti väidab, ei saa kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet laiendada nii, et määrus reguleerib selliseid küsimusi, mis on seotud muude õigusaktidega, mis on vastu võetud muude tõendite alusel ja mis puudutavad erinevaid alusakte (vt selle kohta 29. novembri 2018. aasta kohtuotsus Bank Tejarat vs. nõukogu, C‑248/17 P, EU:C:2018:967, punkt 76, ja 23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 92).

271    Järelikult ei ole hagejal alust väita, et vaidlustatud aktid võeti vastu seadusjõu põhimõtet rikkudes, eirates 2011. aasta akte.

272    Kuigi on tõsi, nagu väidab hageja, et identiteedi küsimusele saab põhimõtteliselt olla vaid üks vastus ja see ei saa aja jooksul muutuda, tuleb korrata, nagu on märgitud eespool punktis 244, et Süüria vastu suunatud piiravate meetmete valdkonnas võib nõukogu kindlaks teha isikud ja üksused, kelle suhtes ta võtab õiguslikult piisavalt piiravaid meetmeid. Kuna eespool punktis 219 on lisaks tuvastatud, et nõukogul oli võimalus parandada isiku identiteedi osas tehtud viga, siis tuleb kinnitada, et 24. mai 2012. aasta kohtumääruse Assaad vs. nõukogu (T‑550/11, ei avaldata, EU:T:2012:266) seadusjõudu ei saa laiendada aktidele, mis tuginevad tõenditele, mis ei olnud 2011. aasta aktide vastuvõtmise ajal nõukogu käsutuses.

273    Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et viienda väitega tuleb nõustuda osas, milles vaidlustatud aktid tõendavad, et hagejale on 2011. aasta aktides osutatud.

274    Kuna esimese, teise ja kolmanda väitega on pealegi nõustutud, tuleb vaidlustatud aktid tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida neljandat väidet „võimu kuritarvitamise“ kohta.

F.      Vaidlustatud aktide tühistamise ajaline kehtivus

275    Nõukogu palus oma kolmandas nõudes, et juhul, kui Üldkohus tühistab vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas, jätaks ta ka otsuse 2022/849 tagajärjed hagejat puudutavas osas kuni rakendusmääruse 2022/840 osalise tühistamise jõustumiseni kehtima.

276    Kõigepealt tuleb rakendusmääruse 2022/840 kohta korrata, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 60 teise lõigu kohaselt jõustuvad erandina ELTL artiklist 280 Üldkohtu otsused, mis tunnistavad määruse õigustühiseks, alles põhikirja artikli 56 esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumisel, või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis selle kaebuse läbivaatamata jätmise kuupäevast.

277    Neil asjaoludel, kui apellatsioonkaebust ei esitata, on nõukogul alates käesoleva kohtuotsuse teatavakstegemisest kahe kuu pikkune tähtaeg, mida pikendatakse seoses vahemaadega kümne päeva võrra, et heastada tuvastatud rikkumine, võttes vajaduse korral hageja suhtes uued piiravad meetmed.

278    Otsuse 2022/849 kohta tuleb seevastu märkida, et põhimõtteliselt peaks selle tühistamise tagajärg olema, et hageja nime kanne otsuse 2013/255 I lisas toodud loetelus kaob.

279    Rakendusmääruse 2022/840 ja otsuse 2022/849 tühistamise jõustumine erinevatel kuupäevadel võib siiski õiguskindlust oluliselt kahjustada, kuna need kaks õigusakti kehtestavad hageja suhtes ühesugused meetmed (vt selle kohta 28. septembri 2022. aasta kohtuotsus LAICO vs. nõukogu, T‑627/20, ei avaldata, EU:T:2022:590, punkt 106).

280    Sellest järeldub, et otsuse 2022/849 tagajärjed tuleb jätta hageja suhtes kehtima kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumiseni, või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis apellatsioonkaebuse võimaliku läbivaatamata jätmise kuupäevani.

 Kohtukulud

281    Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

282    Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja nõukogu on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista nõukogult.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Tühistada Nizar Assaadi puudutavas osas nõukogu 6. mai 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/751, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, nõukogu 6. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/743, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, nõukogu 30. mai 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/849 millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, ja nõukogu 30. mai 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/840, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias.

2.      Jätta otsuse 2022/849 tagajärjed N. Assaadi suhtes kehtima kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumiseni, või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis apellatsioonkaebuse võimaliku rahuldamata jätmiseni.

3.      Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Gervasoni Madise Nihoul

Frendo       Martín y Pérez de Nanclares

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 8. märtsil 2023 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

I. Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist

II. Poolte nõuded

III. Õiguslik käsitlus

A. Käesoleva hagi ese ja ulatus

B. Hageja repliigis esitatud tõendite vastuvõetavus

C. Esimene väide, et on tehtud hindamisvigu

1. Sissejuhatavad kaalutlused

2. Loeteludesse kandmise põhjendused ja loeteludesse kandmise kriteeriumide kindlaksmääramine

3. Tõendid

4. Tõendite usaldusväärsus ja asjakohasus

5. Loetellu kandmise põhjendused

a) Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatus

1) Hageja majanduslikud huvid

2) Hageja ametikohad teatavates kaubandusega seotud organites

3) Järeldus hageja Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatuse kohta

b) Sidemed Assadi ja Makhloufi perekondade liikmetega

1) Sidemed Makhloufi perekonna liikmetega

2) Hageja sidemed Assadi perekonna liikmetega

3) Järeldus hageja sidemete kohta Makhloufi ja Assadi perekondade liikmetega

c) Seotus Süüria režiimiga

6. Järeldus esimese väite kohta, et on tehtud hindamisvigu

D. Teine väide, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, ja kolmas väide, et on rikutud õiguskindluse põhimõtet

1. Kolmanda väite vastuvõetavus

2. Teise ja kolmanda väite põhjendatus

a) Vaidlustatud aktide tagasiulatuv jõud

b) Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine

1) Üldise huvi olemasolu

2) Hageja õiguspärase ootuse olemasolu

E. Viies väide kohtuotsuse seadusjõu eiramise kohta

F. Vaidlustatud aktide tühistamise ajaline kehtivus

Kohtukulud

*      Kohtumenetluse keel: inglise.