ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
7. oktoober 2015(*)
Teenuste hankemenetlused – Hankemenetlus – Infotehnoloogiavaldkonna programmide ja projektide juhtimise ning tehnilise nõustamise teenuste asutuseväline osutamine – Pakkuja paigutamine paremusjärjestusse – Hindamiskriteeriumid – Võrdsed võimalused – Läbipaistvus – Ilmne hindamisviga – Põhjendamiskohustus – Lepinguväline vastutus – Võimaluse kaotamine
Kohtuasjas T‑299/11,
European Dynamics Luxembourg SA, asukoht Ettelbrück (Luksemburg),
Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE, asukoht Ateena (Kreeka),
European Dynamics Belgium SA, asukoht Brüssel (Belgia),
esindajad: advokaadid N. Korogiannakis ja M. Dermitzakis, ning hiljem advokaat I. Ampazis,
hagejad,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: advokaadid N. Bambara ja M. Paolacci, keda abistasid P. Wytinck ja B. Hoorelbeke,
kostja,
mille ese on esiteks nõue tühistada ühtlustamisameti otsus hankemenetluses AO/021/10 „Infotehnoloogiavaldkonna programmide ja projektidejuhtimise ning tehnilise nõustamise teenuste asutuseväline osutamine”, mis tehti hagejatele teatavaks 28. märtsi 2011. aasta kirjaga, millega esimese hageja pakkumus paigutati raamlepingu sõlmimise paremusjärjestuses kolmandale kohale, ning teiseks kahju hüvitamise nõuded,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president M. Prek, kohtunikud I. Labucka ja V. Kreuschitz (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik S. Spyropoulos,
arvestades kirjalikus menetluses ja 21. jaanuari 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
Vaidluse taust
1 Hagejad European Dynamics Luxembourg SA, Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE ja European Dynamics Belgium SA tegutsevad info‑ ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ja osalevad järjepidevalt hankemenetlustes, mida korraldavad Euroopa Liidu erinevad organid ja asutused, sealhulgas Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”).
2 Ühtlustamisamet avaldas 28. augustil 2010 Euroopa Liidu Teataja lisas (ELT 2010/S 167‑255574) hanketeate AO/021/10 „Infotehnoloogiavaldkonna programmide ja projektidejuhtimise ning tehnilise nõustamise teenuste asutuseväline osutamine”, mille järel esimene hageja esitas 11. oktoobril 2010 pakkumuse. Sõlmitava hankelepingu eesmärk oli infotehnoloogiavaldkonna programmide ja projektidejuhtimise ning tehnilise nõustamise teenuste asutuseväline osutamine ning igat liiki infosüsteemidega ja kõigi tehnoloogiavaldkondadega seotud tehniline nõustamine.
[...]
4 Hanketeate punkti II.1.4 kohaselt puudutas hankemenetlus raamlepingute sõlmimist, mille kavandatav maksimaalne kestus oli 4 aastat ja neid võis sõlmida maksimaalselt kolme erineva teenuseosutajaga. Selles osas täpsustati hankedokumentide punktis 14.2 (hankemenetluse dokumentide toimiku I lisa), et need raamlepingud sõlmitakse paremusjärjestuse alusel. Viimati nimetatu kujutab endast süsteemi, kus juhul, kui esimesele järjekohale paigutatud pakkuja ei suuda nõutud teenuseid osutada, pöördub ühtlustamisamet teisele järjekohale paigutatud pakkuja poole ja nii edasi. Hanketeate punkti IV.2 kohaselt tuli edukaks tunnistada majanduslikult soodsaima pakkumuse esitaja.
5 Tehniliseks hindamiseks paluti hankedokumentides pakkujatel kirjeldada „tööhüpoteesis nr 1 esitatud projekti haldamiseks ja saavutamiseks vajalikke ülesandeid ja toiminguid”. Selle hankedokumentide lisas 18 esitatud tööhüpoteesi alusel soovis ühtlustamisamet valmistada ette „infosüsteemi väljaehitamise projekti”.
6 Selleks oli hankedokumentide punktis 13.3 määratletud viis hindamiskriteeriumi, mis on järgmised:
– „[hindamis]kriteerium nr 1: lähtudes oma metoodikast ja kogemusest nimetab pakkuja ülesanded ja toimingud, mida ta täidab ja teostab projektijuhtimisel; see hõlmab eelkõige (ent mitte üksnes):
a) [tööde] edenemise kontroll;
b) probleemijuhtimine;
c) muudatuste juhtimine;
d) kõrvalekallete haldamine;
e) saadud kogemustest õppimise programm;
f) teabevahetuskava;
g) tulemuste vastuvõtmise kord
(40 punkti, minimaalne summa 20 punkti);
– „[hindamis]kriteerium nr 2: lähtudes oma metoodikast ja kogemusest nimetab pakkuja ülesanded ja toimingud, mida ta täidab ja teostab tehnilisel nõustamisel; see hõlmab eelkõige (ent mitte üksnes):
a) süsteemi ülesehituse hindamine;
b) tulemusanalüüs;
c) ohutushindamine;
d) integreerimine muude süsteemidega
(30 punkti, minimaalne summa 10 punkti);
– „[hindamis]kriteerium nr 3: iga projektijuhtimise ülesande ja toimingu hinnanguline töömaht (10 punkti);
– „[hindamis]kriteerium nr 4: iga tehnilise nõustamise ülesande ja toimingu hinnanguline töömaht (10 punkti);
– „[hindamis]kriteerium nr 5: kõigi ülesannete ja toimingute hinnanguline töömaht (kasutades programmi Microsoft Project või samaväärset) (10 punkti).”
[...]
8 Ühtlustamisamet teatas 28. märtsi 2011. aasta kirjaga hagejatele hankemenetluse AO/021/10 tulemused (edaspidi „hankeotsus”) ja andis neile teada, et esimese hageja pakkumus paigutati kolmandale järjekohale, mistõttu on ta paremusjärjestuses varusse jäetud lepingupartner.
[...]
11 Ühtlustamisamet tegi 11. aprilli 2011. aasta kirjaga esimesele hagejale teatavaks teiste edukaks tunnistatud pakkujate nimed, kes olid paremusjärjestuses paigutatud esimesele ja teisele järjekohale, kelleks olid vastavalt esiteks Consortium Unisys SLU ja Charles Oakes & Co Sàrl, kelle allhankija on Unisys Belgium SA ja teiseks ETIQ Consortium (by everis and Trasys). Nimetatud kiri sisaldas veel tabelit igale pakkujale erinevate tehnilise hindamise kriteeriumide eest antud hindamispunktidega.
12 Tegemist on järgmise tabeliga:
Kvalitatiivsed kriteeriumid | Consortium Unisys | ETIQ Consortium | European Dynamics |
Kvaliteedikriteerium 1 (40) | 40,00 | 21,88 | 22,81 |
Kvaliteedikriteerium 2 (30) | 28,00 | 20,00 | 24,50 |
Kvaliteedikriteerium 3 (10) | 10 | 6 | 4 |
Kvaliteedikriteerium 4 (10) | 6 | 6 | 8 |
Kvaliteedikriteerium 5 (10) | 7 | 7 | 8 |
Punktide kogusumma (100) | 91,00 | 60,88 | 67,31 |
Tehniliste punktide kogusumma | 99,86 | 66,80 | 73,87 |
13 Lisaks esitas ühtlustamisamet selles kirjas põhjused, mille tõttu anti esimese hageja pakkumusele iga asjaomase tehnilise hindamise kriteeriumi eest eespool toodud tabeli viimases veerus esitatud hindamispunktid. Vastavalt esimese hageja kolmandale, neljandale ja viiendale nõudele (vt punkt 9 eespool) kinnitas ühtlustamisamet, et hankemenetlusi ja toetuste andmise menetlusi puudutavatele dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitleva juhise kohaselt ei ole lubatud avalikustada hindamisprotokolli, hindamiskomisjoni liikmete nimesid ega teiste pakkujate hinnapakkumusi.
[...]
19 Hagejad teavitasid 18. aprillil 2011 ühtlustamisametit ühise kirjaga asjaolust, et nende arvates on ühtlustamisameti 11. aprilli 2011. aasta kirjas esitatud ebamäärane ja üldsõnaline põhjendus ebapiisav ega võimalda neil oma õigusi teostada. Lisaks kordasid nad nõuet edastada neile muu hulgas teiste pakkujate hinnapakkumused ning hindamisprotokolli täielik ärakiri. Veel esitasid hagejad iga ühtlustamisameti läbiviidud hindamise kohta üksikasjalikud põhjendused, miks nende arvates on hankija hinnang puudulik ja ekslik või ilmsete hindamisvigadega. Lõpuks palusid hagejad ühtlustamisametil uuesti üle vaadata oma hindamise tulemus ja esitada neile ühtlustamisameti otsuste üksikasjalikud põhjendused ning parandada viidatud ilmsed hindamisvead.
20 Ühtlustamisamet edastas 29. aprilli 2011. aasta kirjaga hagejatele järgmise tabeli, milles kajastuvad nende ja teiste pakkujate hinnapakkumustele antud hindamispunktid:
| | Kriteerium 1 (60) | Kriteerium 2 (40) | Kokku (100) | Hinnapakkumuse kogupunktid |
ETIQ Consortium (by everis and Trasys) | 60,00 | 35,59 | 95,59 | 100,00 |
European Dynamics | 40,00 | 40,00 | 80,00 | 83,69 |
Consortium Unisys SLU ja Charles Oakes & Co Sàrl | 34,14 | 38,61 | 72,75 | 76,11 |
Lisaks teavitas ühtlustamisamet hagejaid, et ta saadab neile täieliku vastuse tehniliste kriteeriumide hindamise kohta järgnevate tööpäevade jooksul.
[...]
22 Ühtlustamisamet kordas 2. mai 2011. aasta kirjas, mis edastati hagejatele faksi teel 12. mail 2011, sisuliselt oma 11. aprilli 2011. aasta kirjas sisaldunud hinnanguid esimese hageja pakkumuse tehnilise kvaliteedi hindamise kohta.
[...]
28 Hagejad vaidlustasid 13. mai 2011. aasta kirjas ühtlustamisameti lähenemise ja teatasid, et nad on nüüd sunnitud esitama hagi Üldkohtusse.
Menetlus ja poolte nõuded
29 Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. juunil 2011.
30 Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti ja ettekandja-kohtunik nimetati neljandasse kotta, määrati käesolev kohtuasi lahendamiseks neljandale kojale.
31 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (neljas koda) avada suulise menetluse.
32 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu kirjalikele küsimustele kuulati ära 21. jaanuari 2015. aasta kohtuistungil.
33 Kohtuistungil loobusid hagejad esiteks oma neljandast väitest, mille kohaselt on muu hulgas rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74; muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, lk 1)) (edaspidi „üldine finantsmäärus”) artikli 93 lõike 1 punkti f ja artikleid 94 ja 96 ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmäärust käsitleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145; edaspidi „rakenduseeskirjad”) artikleid 133 ja 133; ja teiseks loobusid hagejad oma nõudest hüvitada saamata jäänud tulu, millega nad võisid mõistlikul määral arvestada. Lisaks loobus ühtlustamisamet silmas pidades kohtumäärust 12.9.2013, European Dynamics Luxembourg jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (T‑556/11, EKL, EU:T:2013:514) tühistamisnõuete ja kahju hüvitamise nõuete peale esitatud vastuvõetamatuse vastuväitest. Need nõuetest loobumised kanti kohtuistungi protokolli.
34 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tühistada hankeotsus, millest teavitati 28. märtsi 2011. aasta kirjaga, osas, milles nende pakkumine paigutati paremusjärjestuses kolmandale kohale;
– tühistada kõik muud asjaomase ühtlustamisameti menetlusega seotud otsused, sealhulgas otsused sõlmida hankeleping pakkujatega, kelle pakkumused paigutati paremusjärjestuses vastavalt esimesele ja teisele kohale;
– mõista ühtlustamisametilt välja 650 000 euro suurune hüvitis võimaluse kaotamise ning maine ja usaldusväärsuse kahjustamisega hagejatele tekitatud kahju eest;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
35 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
1. Tühistamisnõue
Tühistamisnõuete kokkuvõte
36 Hagejad põhjendavad oma tühistamisnõuet pärast neljandast väitest loobumist (vt punkt 33 eespool) kolme väitega.
37 Hagejad toovad oma esimeses väites esile, et keeldudes neile esitamast selgitusi hankeotsuse kohta või seda piisavalt põhjendamast, on ühtlustamisamet rikkunud üldise finantsmääruse artikli 100 lõike 2 esimest lõiku, rakenduseeskirjade artiklit 149 ja põhjendamiskohustust ELTL artikli 296 teise lõigu tähenduses.
38 Hagejad väidavad oma teises väites, et ühtlustamisamet „rikkus hankedokumentides esitatud tingimusi”, kui ta kehtestas nende huve kahjustades uued hindamiskriteeriumid, mida ei olnud neis hankedokumentides esitatud.
39 Hagejad heidavad oma kolmandas väites ühtlustamisametile ette mitut ilmset hindamisviga.
40 Üldkohus peab vajalikuks hinnata kõigepealt teist, siis kolmandat ja lõpuks esimest väidet.
Teine väide, mille kohaselt on rikutud hankedokumentides esitatud nõudeid
41 Kõnealuse väite raames vaidlustavad hagejad muu hulgas nende pakkumuse ja teiste pakkujate pakkumuste võrdleva hindamise esimese hindamiskriteeriumi suhtes, mille hankija esitas oma 2. mai 2011. aasta kirjas. Selles kirjas oli asjaomase küsimuse kohta muu hulgas märgitud, et „[teiste edukate pakkujate] pakkumused vastasid väga täpselt või eeskujulikult esimesele hindamiskriteeriumile, osutades projektijuhtimise metoodika Prince2 väga oskuslikule kasutamisele, ning selgitasid enne selle määratlemist, kuidas ühtlustamisametis seda kasutada kavatsetakse, kõigepealt selle raamistikku, mistõttu need pakkumused hõlmasid nii teoreetilisi kui praktilisi metoodika Prince2 kasutamise aspekte”. Lisaks oli kõnealuse kirja kohaselt neis pakkumustes „määratletud muudatuste juhtimine ja teabevahetus kui kaks kõige olulisemat ülesannet projekti õnnestumiseks” (vt punkt 23 eespool).
42 Hagejad on sisuliselt asunud seisukohale, et hankija kõnealune hinnang ei põhine mingil määral hankedokumentidel ja põhineb sellistel elementidel, sh metoodikal Prince2, millest pakkujaid õigel ajal ei teavitatud. Lisaks ei ilmnenud hankedokumentidest, et kaks alakriteeriumi „muudatuste juhtimine” ja „teabevahetus” olid ühtlustamisameti arvates „kõige olulisemad”. Niisiis viis hankija tagantjärele sisse uue kriteeriumi ja andis neile alakriteeriumidele uued osakaalud.
43 Ühtlustamisamet leiab, et käsitletav väide põhineb sellel, et vääralt on tõlgendatud tema 2. mai 2011. aasta kirja, millest ei ilmne, et oleks sisse viidud uusi hindamiskriteeriume. Esiteks meenutab ühtlustamisamet, et esimese hindamiskriteeriumi kohaselt pidid pakkujad kirjeldama ülesanded ja toimingud, mida nad täidavad ja teostavad projektijuhtimisel. Samas on Prince2 üks võimalikest metoodikatest, mille hagejad olid ise sellel eesmärgil valinud. Teiseks ei viita märkus, et parimad pakkumused „määratlesid muudatuste juhtimise ja teabevahetuse kui kaks kõige olulisemat ülesannet projekti õnnestumiseks”, et oleks tagantjärgi sisse viidud uus hindamiskriteerium või tagantjärgi kohaldatud uut osakaalutegurit, kuna hankedokumentides oli täpsustatud, et pakkujad peavad kirjeldama ülesanded ja toimingud, mida nad täidavad ja teostavad projektijuhtimisel, mille hulgas on muudatuste juhtimine ja teabevahetuskavad. Ühtki konkreetset hindamispunkti ei olnud seostatud kõnealuste alakriteeriumidega ja ühtlustamisamet üksnes kinnitas, et teised pakkujad oli õigesti mõistnud, et muudatuste juhtimine ja teabevahetus on kaks kõige olulisemat ülesannet.
44 Tuleb meenutada, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt on hankija kohustatud hankemenetluse igas etapis tagama võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise ja sellest tulenevalt kõikide pakkujate võrdsed võimalused. Samuti tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et pakkujatel peavad olema nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise ajal võrdsed võimalused. Konkreetsemalt tähendab see, et hindamiskriteeriumid tuleb sõnastada hankedokumentides või hanketeates viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühtemoodi aru saada ja et pakkumuste hindamisel kohaldatakse neid kriteeriume kõigile pakkujatele objektiivselt ja ühetaoliselt (kohtuotsus, 17.2.2011, komisjon vs. Küpros, C‑251/09, EU:C:2011:84, punktid 39 ja 40; vt selle kohta samuti kohtuotsus, 25.10.2012, Astrim ja Elyo Italia vs. komisjon, T‑216/09, EU:T:2012:574, punktid 35 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika). Lisaks on läbipaistvuse põhimõtte põhieesmärk ennekõike välistada oht, et hankija kedagi soosiks või tegutseks omavoliliselt, ja see eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord on nii hanketeates kui ka hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldamaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele (vt selle kohta kohtuotsused Astrim ja Elyo Italia vs. komisjon, eespool viidatud, EU:T:2012:574, punkt 37, ja 16.9.2013, Hispaania vs. komisjon, T‑402/06, EKL, EU:T:2013:445, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Esimese argumendi puhul, mille kohaselt ühtlustamisamet kohaldas hindamiskriteeriume, mida ei olnud esitatud hankedokumentides, on küll tõsi, et metoodikat Prince2 ei ole seal otsesõnu nimetatud, sest esimene hindamiskriteerium nõuab eelkõige, et „lähtudes oma metoodikast ja kogemusest kirjeldaks pakkuja ülesandeid ja toiminguid, mida ta täidab ja teostab projektijuhtimisel”. Sellegipoolest ilmneb esiteks esimese hageja pakkumusest selgelt, et selles pakutud metoodika „põhineb Office of Government Commerce (Ühendkuningriigi valitsuse kaubandusbüroo) parimal taval põhineval projektijuhtimise metoodikal Prince2, mida laialdaselt kasutatakse rahvusvahelisel tasandil ning kasutatakse ITIL (Information Technology Infrastructure Library; infotehnoloogia infrastruktuuride loetelu) raames projektide lähenemisviisi määratlemisel ja see meetod „on peamine kõnealusele projektile kohaldatav metoodika”. Teiseks ei ole vaidlust küsimuses, et teiste pakkujate pakkumused viitasid samuti metoodikale Prince2, mis võimaldas hankijal viia läbi eespool punktis 41 nimetatud võrdleva hindamise.
46 Neil asjaoludel tuleb tagasi lükata hagejate argument, et hankija viis tagantjärele sisse uue kriteeriumi, see tähendab metoodika Prince2, mida ei olnud ette nähtud hankedokumentides, ega teavitanud sellest pakkujaid õigel ajal. Nimelt tugines ühtlustamisamet ilmselgelt esimese hageja pakkumuse hindamisel kriteeriumile „lähtumine oma metoodikast ja kogemusest”, mida ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et selle ja teiste pakkujate pakkumuste metoodika vastab täpselt metoodikale Prince2. Vastupidi, see asjaolu tõendab iseenesest seda, et kõik pakkujad olid hästi aru saanud, et esimene hindamiskriteerium võimaldab neil oma pakkumuses tugineda sellele metoodikale. Niisiis ei saa hankijale ette heita, et ta võrdles asjaomaseid pakkumusi selle sama metoodika kriteeriumide alusel, mis üksnes hõlbustas nende omaduste võrdlemist ja aitas tagada võrdleva hindamise objektiivsuse. Lõpuks olgu märgitud, et kõnealuses hindamiskriteeriumis esitatud nõudeid tuleb selgelt eristada hankedokumentide II lisa punktist 2.3, milles on märgitud, et „[ü]htlustamisameti poolt kasutatav projektijuhtimise metoodika on Prince2 kohandus”, ja nimetatud punktis on selgelt välja toodud, et see „metoodika antakse lepingupartneri kasutusse raamlepingu alguses”, mistõttu ei saanud see olla mudel, mille järgi pakkumused tuli koostada.
47 Seega tuleb esimene argument põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
48 Teise argumendi osas leiab Üldkohus, et hagejatel on õigus, et hankija andis tõesti alakriteeriumidele „muudatuste juhtimine” ja „teabevahetus” suurema osakaalu kui muudele esimese hindamiskriteeriumi alakriteeriumidele. Nimelt ei saa teisiti mõista ühtlustamisameti 2. mai 2011. aasta kirjas esitatud üheselt mõistetavat põhjendust „määratletud muudatuste juhtimine ja teabevahetus kui kaks kõige olulisemat ülesannet projekti õnnestumiseks”. See näitab, et hankija kiitis teiste pakkujate pakutud lähenemisviisi heaks, kui ta andis neile alakriteeriumidele osakaalu, mis ei tulenenud esimese hindamiskriteeriumi sõnastusest. Arvestades eespool punktis 44 viidatud kohtupraktikat, ei saa hankija samas kohaldada niisuguseid alakriteeriumide osakaale, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud (vt selle kohta kohtuotsus, 24.1.2008, Lianakis jt, C‑532/06, EKL, EU:C:2008:40, punkt 38).
49 Selles osas olgu esiteks täpsustatud, et alakriteeriumid „muudatuste juhtimine” ja „teabevahetus” on üksnes kaks alakriteeriumi seitsmest, mis olid esimeses hindamiskriteeriumis nimetatud samal tasemel ja samaväärsena ning nendeks olid: tööde edenemise kontroll, probleemijuhtimine, muudatuste juhtimine, kõrvalekallete haldamine, saadud kogemustest õppimise programm, teabevahetuskava ja tulemuste vastuvõtmise kord; ning hankija nägi ette, et nende kriteeriumide eest antakse maksimaalselt 40 hindamispunkti (vt punkt 5 eespool). Samas ei ilmne selle kriteeriumi sõnastusest ega muudest asjakohastest hankedokumentide osadest, et hankija kavatses kõnealusel juhul ja teatud põhjustel, mida ei ole avalikustatud, anda neile alakriteeriumidele erineva osakaalu tööhüpoteesis nr 1 nimetatud projekti esitlemise eest või anda esitatud pakkumuste hindamisel esimesele hindamiskriteeriumile kõrgemad või madalamad hindamispunktid vastavalt sellele, millist rõhku need pakkumused panevad ühele või teisele nendest alakriteeriumidest. Eriti käib see alakriteeriumide „muudatuste juhtimine” ja „teabevahetus” kohta, mille osas hankedokumentidest ei ilmne, et hankija käsitles neid „kui kahte kõige olulisemat ülesannet projekti õnnestumiseks”.
50 Teiseks tuli hankedokumentide üldiste selgituste kohaselt pakkujatel nende täidetavate nõuete täitmise kohta kirjeldada „tööhüpoteesis nr 1 esitatud projekti haldamiseks ja saavutamiseks vajalikke ülesandeid ja toiminguid” ja tööhüpotees nr 1 oli kirjeldatud hankedokumentide lisas 18 ning nägi ette, et ühtlustamisamet valmistab ette „infosüsteemi väljaehitamise projekti”. Sellest tuleneb, et esitatud pakkumustes toodud esimese hindamiskriteeriumi alakriteeriumidega seotud ülesannete ja toimingute kirjeldus viitas tingimata kõnealusele projektile, mis oli oma olemuselt kõigi pakkujate jaoks sama.
51 Neist kaalutlustest lähtudes saab lauseosa „muudatuste juhtimine ja teabevahetus [on määratletud] kui kaks kõige olulisemat ülesannet projekti õnnestumiseks” mõista üksnes nii, et see sisaldab absoluutse ulatuse ja tähtsusega väärtushinnangut alakriteeriumide „muudatuste juhtimine” ja „teabevahetus” erilise tähtsuse kohta ühtlustamisameti „tööhüpoteesis nr 1 esitatud projektis, millega teised pakkujad oma pakkumustes arvestasid ja vastupidi, esimese hageja pakkumusele heideti ette, et ta ei kasutanud analoogset lähenemist, kui selles osas pakkusid teised pakkujad.
52 Selles osas ei ole põhjendanud ühtlustamisameti väide, milles ta sisuliselt väitis, et eespool toodud põhjendust tuleb mõista kui väärtushinnangut teiste pakkujate pakkumuste hea kvaliteedi kohta, mis tugineb konkreetsete alakriteeriumide, see tähendab „muudatuste juhtimise” ja „teabevahetuse” ära tundmisele, kuna see hinnang ei ole lahutatav nende alakriteeriumide eelnevast eriliselt abstraktsest väärtustamisest võrreldes esimese hindamiskriteeriumi ülejäänud viie alakriteeriumiga. Lisaks olgu märgitud, et kas või ainult eespool punktides 48–51 toodud põhjustel ei tundu usutav, et hankija ei andnud maksimaalsest 40‑st hindamispunktist konkreetseid hindamispunkte erinevatele seal viidatud alakriteeriumidele (vt ka punktid 93 ja 94 edaspidi).
53 Niisiis tuleb asuda seisukohale, et hankija poolt pakkumuste võrdleval hindamisel esimese hageja pakkumusele antud negatiivne hinnang ei saa mingil moel põhineda esimese hindamiskriteeriumi sõnastusel. Eelkõige ei tulene selle hinnangu aluseks olev osakaalu omistamine küllalt selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt sellest hindamiskriteeriumist, et võimaldada kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel sellest ühtemoodi aru saada. Andes eespool punktides 44 ja 48 viidatud kohtupraktikas esitatud nõuetega vastuollu minnes sellise osakaalu kõnealuse hindamiskriteeriumi erinevatele alakriteeriumidele, mida ei olnud hankedokumentides ette nähtud ega pakkujatele teada antud, rikkus ühtlustamisamet niisiis hagejate huve kahjustades võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse põhimõtteid.
54 Seetõttu tuleb teise argumendiga nõustuda.
55 Seega tuleb teine väide osaliselt tagasi lükata ja osaliselt tuleb sellega nõustuda.
Kolmas väide, mis käsitleb ilmseid hindamisvigu
Sissejuhatavad märkused
56 Hagejad on seisukohal, et ühtlustamisameti esitatud ebatäielik teave viitab tõsistele ja ilmsetele hindamisvigadele, mille puudumise korral oleks esimese hageja pakkumus võidud paigutada paremusjärjestuses esimesele kohale. Nende arvates muudavad need vead ekslikuks hankija hinnangu kõigi hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes. Seda arvestades vaidlustavad hagejad muu hulgas ühtlustamisameti 11. aprilli ja 2. mai 2011. aasta kirjades esitatud negatiivsed märkused.
57 Hagejad esitavad seoses hankija hinnanguga esimese hindamiskriteeriumi kohta üksteist argumenti, mida tuleb järgnevalt hinnata ükshaaval ja osas, milles nad kattuvad, tuleb neid hinnata koos. Selles osas tuleb meenutada, et asjaomane hindamiskriteerium, milles nõuti, et pakkuja nimetaks „lähtudes oma metoodikast ja kogemusest ülesanded ja toimingud, mida ta täidab ja teostab projektijuhtimisel”, hõlmas eelkõige, ent mitte üksnes, seitset alakriteeriumi, see tähendab: tööde edenemise kontrolli, probleemijuhtimist, muudatuste juhtimist, kõrvalekallete haldamist, saadud kogemustest õppimise programmi, teabevahetuskava ja tulemuste vastuvõtmise korda (vt punkt 5 eespool).
58 Kõigepealt tuleb rõhutada, et hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus nende asjaolude osas, mida tuleb võtta arvesse hankemenetluses lepingu sõlmimise otsuse tegemisel, ning et Üldkohtu kontroll peab piirduma menetlusnormide järgimise, põhjendamiskohustuse täitmise, asjaolude sisulise paikapidavuse ning selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ega oleks tegemist võimu kuritarvitamisega (vt kohtuotsus, 23.11.2011, bpost vs. komisjon, T‑514/09, EU:T:2011:689, punkt 121 ja seal viidatud kohtupraktika).
Esimese hindamiskriteeriumiga seotud väidetavad ilmsed hindamisvead.
[...]
– Kuues argument
81 Kuuenda argumendiga vaidlustavad hagejad ühtlustamisameti hinnangu, et iga projekti jaoks ei olnud vaja programmijuhti, programmi peajuhti ja projektijuhti. Silmas pidades tööhüpoteesis nr 1 esitatud nõudeid, esitasid ja põhjendasid hagejad oma pakkumuse peatükkides 2 ja 4 enda kogemusele tuginedes, mida nõuti hankedokumentides, ettepaneku luua projektibüroo, mis koosneb programmijuhist ja programmi peajuhist.
82 Tuleb meenutada, et ühtlustamisamet märkis oma 11. aprilli 2011. aasta kirjas, et hagejate „pakkumuses kirjeldatud iga projekt ei vaja programmijuhti, programmi peajuhti ja projektijuhti”. Üldkohtule esitatud dokumentides kinnitas ühtlustamisamet, et hagejad eksisid, kui nad eeldasid, et ühtlustamisamet haldab kõiki asjaomaseid projekte sama programmi raames, mis viis selleni, et nad pakkusid välja iga projekti jaoks programmijuhist, programmi peajuhist ja projektijuhist koosneva lahenduse. Samas ei õigusta näitena toodud projekti – see on tööhüpoteesis nr 1 esitatud projekt – suurusjärk ja piiratud ulatus nende kolme töökoha loomist.
83 Selles osas olgu meenutatud, et hankedokumentide üldiste selgituste kohaselt tuli pakkujatel kirjeldada seoses nende poolt täidetavate nõuetega „tööhüpoteesis nr 1 esitatud projekti haldamiseks ja saavutamiseks vajalikke ülesandeid ja toiminguid”. Lisaks piirdus tööhüpotees nr 1, mis oli kirjeldatud hankedokumentide lisas 18 ühe „infosüsteemi väljaehitamise projektiga” ja mitte programmiga, mis hõlmaks kõiki seda tüüpi projekte, mistõttu oli hankijal õigus kritiseerida hagejate ettepanekut programmijuhi kohta.
84 Seevastu ei ilmne eespool punktis 44 viidatud kohtupraktika kohaselt nõutava selguse ja täpsusega hankedokumentidest ja eelkõige esimesest hindamiskriteeriumist ja tööhüpoteesi nr 1 määratlusest, et ühtlustamisamet kavatses paluda pakkujatel esitada lahenduse, milles ei kasutata programmijuhti, programmi peajuhti ja projektijuhti, nagu pakkusid välja hagejad. Samuti ei selgitanud ühtlustamisamet põhjusi, miks selliste töökohtade loomise ettepanek ei sobi kokku tööhüpoteesiga nr 1. Lõpuks, erinevalt esimese ja viienda argumendi suhtes esitatud vastuargumentidest ei ole ühtlustamisamet selles küsimuses väitnud, et hagejad kaldusid kõrvale metoodikast Prince2. Silmas pidades, et hankedokumentides puuduvad täpsustused selles küsimuses, tuleb samas meenutada, et hagejatel oli vabadus esimese hindamiskriteeriumi raames nimetada ülesanded ja toimingud, mida ta täidab ja teostab projektijuhtimisel, lähtudes oma metoodikast ja kogemusest.
85 Arvestades eelkõige hankedokumentide ebatäpsust ning hindamiskomisjoni otsustuse kokkuvõtlikkust ja ebamäärasust, ei ole hagejatel ega Üldkohtul võimalik kontrollida programmijuhi, programmi peajuhi ja projektijuhi kaasamise kohta tehtud kriitika paikapidavust ja seega ei ole võimalik lahendada küsimust, kas seejuures tehti ilmne hindamisviga.
86 Neist kaalutlustest lähtudes tuleb kõnealuses küsimuses tuvastada põhjendamiskohustuse rikkumine ELTL artikli 296 teise lõigu koosmõjus üldise finantsmääruse artikli 100 lõikega 2 tähenduses (vt punktid 125–135 edaspidi).
– Kaheksas argument
87 Kaheksandas argumendis vaidlustavad hagejad hindamiskomisjoni lõplikud märkused seoses esimese hindamiskriteeriumiga, mille kohaselt „[p]akkumus tervikuna pöörab tähelepanu eelkõige tegevustele ja mitte strateegiale ning keskendub teist tüüpi programmijuhile, kui ühtlustamisamet kavandab”. See märkus on meelevaldne ega põhine hankedokumentidel. Esimese hankija pakkumus vastas tervikuna hankedokumentide nõuetele ja projektijuhtimise valdkonna heale tavale, see tähendab metoodikale Prince2. Selles osas viitavad hagejad nende pakkumuse punktile 4.1.1 „Organisatsiooni ülesehitus”, milles pakutakse ühtset ja tsentraliseeritud struktuuri, mille raames kogu projekti, sealhulgas sellised iseseisvaid projekte, nagu on näidatud tööhüpoteesis nr 1, või mõne programmi raames teostatavaid projekte juhib, haldab, kontrollib projektibüroo, kes teostab ka nende üle järelevalvet. Projektijuht on projektibüroo liige ja tal on kõigi raamlepingu raames teostatavate projektide ja programmide üle üldkontrolli teostamiseks terviklik ülevaade, et niiviisi tagada nende tõhus, ühesugune ja sobiv haldamine. Seega tegi ühtlustamisamet ilmse hindamisvea, kui ta karistas esimese hageja pakkumust nõude alusel, mida hankedokumentides ei olnud, see tähendab asjaoluga, et „ühtlustamisamet juhib kõiki oma projekte sama programmi raames”.
88 Menetluse käigus piirdus ühtlustamisamet selles küsimuses eespool punktis 82 esitatud argumendi avaldamisega. Samas tuleb märkida, et nagu eespool punktis 84 esitatud kaalutlustest ilmneb, jääb seetõttu, et hankedokumentides puuduvad piisavalt selged ja täpsed kriteeriumid, arusaamatuks hindamiskomisjoni lõplik märkus ja eelkõige ebamäärane kriitika, et ühtlustamisamet näeb ette „teist tüüpi programmijuhi”, ning hagejad ega Üldkohus ei saa kontrollida selle paikapidavust ega seega ka küsimust, kas selle kriitikaga on tehtud ilmne hindamisviga või mitte. See on seda enam nii, kuna esimese hindamiskriteeriumi kohaselt pidid pakkujad nimetama ülesanded ja toimingud, mida nad täidavad ja teostavad projektijuhtimisel, lähtudes oma metoodikast ja kogemusest ning seega mitte lähtudes ühtlustamisameti võimalikust praktikast või kogemusest, mida hankedokumentides ei olnud kirjeldatud.
89 Neist kaalutlustest lähtudes tuleb kõnealuses küsimuses tuvastada põhjendamiskohustuse rikkumine ELTL artikli 296 teise lõigu koosmõjus üldise finantsmääruse artikli 100 lõikega 2 tähenduses (vt punktid 125–135 edaspidi).
– Üheksas ja üheteistkümnes argument
90 Üheksanda ja üheteistkümnenda argumendiga vaidlustavad hagejad sisuliselt ühtlustamisameti 2. mai 2011. aasta kirjas toodud väidetavalt ebatäieliku, kaheldava ja ebamäärase vastuse järelpärimisele nende pakkumusele eelkõige esimese hindamiskriteeriumi osas hindamispunktide andmise ja selle teiste pakkujate pakkumustega võrdleva hindamise kohta. Ühtlustamisamet piirdus märkusega, et kaht teist pakkumust peeti paremaks, kuna nendes mõlemas kirjeldati „metoodika Prince2 kasutamise teoreetilisi ja praktilisi aspekte” ja „määratleti muudatuste juhtimine ja teabevahetus kui kaks kõige olulisemat ülesannet projekti õnnestumiseks”. Hagejad olid seevastu oma pakkumuse punktides 2.1.1 ja 2.1.2 väidetavalt samuti kirjeldanud projektijuhtimise metoodika Prince2 kasutamise teoreetilisi ja praktilisi aspekte ning esitanud üksikasjaliku ettepaneku muudatuste juhtimise ja teabevahetuse ülesannete kohaldamiseks ühtlustamisameti projektile. Lisaks kirjeldasid hagejad oma pakkumuse punktides 2.2–2.11 üksikasjalikult projektijuhtimise metoodikal Prince2 põhineva lähenemise kasutamise praktilisi aspekte nende poolt projektijuhtimisel ja tööhüpoteesis nr 1 nimetatud projektijuhtimise ülesannete täitmisel. Samuti kirjeldati selle pakkumuse punktis 2.5 üksikasjalikult muudatuse juhtimisel kasutatavat lähenemist ning pakkumuse punktides 2.10 ja 2.8 oli esitatud teabevahetuskava ja välja pakutud kõrvalekallete haldamise kord, samas kui ühtlustamisamet ei esitanud selgitusi väidetavate puudujääkide kohta või millises osas oli teiste pakkumuste sisu selles küsimuses parem (üheksas argument). Lisaks ei olnud esimeses hindamiskriteeriumis nõutud projektijuhtimise raames täidetavate ülesannete tähtsuse täpsustamist, mis on vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud hea tava ja metoodikatega. Hagejad väidavad, et nad esitasid igatahes väga hästi määratletud, asjakohase ja sobiva projektijuhtimise metoodika, mis on kujundatud arvestusega, et kõik projektijuhtimise protsessid, toimingud ja ülesanded on projekti õnnestumiseks olulised (kümnes argument). Lõpuks väidavad hagejad, et ühtlustamisamet ei põhjendanud esimese pakkuja pakkumusele esimese hindamiskriteeriumi eest antud väga madalaid hindamispunkte (22,81), samas kui esimesele järjekohale paigutatud pakkuja sai maksimaalsed 40 hindamispunkti (üheteistkümnes argument).
91 Kõigepealt tuleb viidata eespool punktides 48–53 teisele väitele vastuseks esitatud kaalutlustele, mille kohaselt esimese hageja pakkumusele antud negatiivne hinnang, mis tulenes sellest, et teised pakkujad „määratlesid muudatuste juhtimise ja teabevahetuse kui kaks kõige olulisemat ülesannet projekti õnnestumiseks”, on vastuolus võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse põhimõtetega, kuna see ei põhine mingil moel esimese hindamiskriteeriumi sõnastusel ja seega viitab osakaalutegurile, millest ei olnud eelnevalt pakkujaid teavitatud selle hindamiskriteeriumi alakriteeriumidega seoses. Sellest tuleneb igal juhul, et see hinnang ei pea paika ja kõnealustele alakriteeriumidele osakaalu andmisel tehti ilmne hindamisviga.
92 Seejärel ei pidanud ühtlustamisamet menetluse käigus vajalikuks võtta seisukohta hagejate üksikasjalike argumentide kohta ega selle kohta, mil viisil jõudis hindamiskomisjon 40‑nest kogupunktist esimese hageja pakkumusele 22,81 hindamispunkti andmiseni, nagu oli märgitud ühtlustamisameti 2. mai 2011. aasta kirjas. Kohtuistungil selgitas ühtlustamisamet siiski ühele Üldkohtu konkreetsele küsimusele vastates sisuliselt, et hindajate hinnang esimese pakkuja pakkumusele ei tuginenud käesoleval juhul matemaatilisele valemile, milles arvatakse maha teatud hindamispunktid alakriteeriumide kaupa või teatud negatiivsete märkuste tõttu, vaid nimetatud hindajad andsid hoopis üldise kvaliteedi koguhinde kõnealuse pakkumuse esimese hindamiskriteeriumi alusel hinnatavale osale tervikuna. Selles osas tuleneb selliste hindamispunktide määramine, mis sisaldavad pärast komakohta kaht numbrit (22,81), asjaolust et pakkumusi hindas mitu hindajat, kelle antud hindamispunktid kõigepealt liideti ja seejärel jagati nende hindajate arvuga.
93 Samas leiab Üldkohus, et need selgitused, mida ei olnud esitatud ühtlustamisameti 2. mai 2011. aasta kirjas, on hilinenud ega pole ka usaldatavad. Selles osas olgu märgitud, et silmas pidades asjaolu, et hankedokumentides ei olnud täpsustatud esimese hindamiskriteeriumi erinevate alakriteeriumide osakaalu ja ühtlustamisameti poolt selles osas esitatud tõendeid, tuleb ebausutavuse tõttu tagasi lükata ühtlustamisameti argument, et hindajad ei seostanud teatud hindamispunktide andmist selles hindamiskriteeriumis loetletud alakriteeriumidega, mille alusel pakkujad võisid saada maksimaalselt 40 hindamispunkti. Nagu hagejad kohtuistungil märkisid, ei ole lisaks pealegi usutav, et hindajad ei kasutanud matemaatilist valemit või vähemalt ei andnud kõnealuse hindamiskriteeriumi erinevatele alakriteeriumidele hindamispunkte murdosade kaupa. Nimelt, kui oletada, et kokku liidetud hindamispunktid jagati hindajate koguarvuga nii, nagu väidab ühtlustamisamet, siis ei ole juhul, kui ei kasutatud matemaatilist lähenemist või murdosade kaupa hindamispunktide andmist, võimalik jõuda selliste kogupunktideni, mis sisaldavad pärast komakohta kahte numbrit. Niisiis ei saa nõustuda ühtlustamisameti argumendiga, mille kohaselt ta andis esimese hankija pakkumusele koguhinde, hinnates kõnealuse pakkumuse esimese hindamiskriteeriumi alusel hinnatavat osa tervikuna.
94 Olgu märgitud, et ühtlustamisameti 2. mai 2011. aasta kirjast ei saa selles küsimuses mingit selgitust. Nimelt piirdub see kiri ebamäärase märkusega, et „[teiste pakkujate] pakkumused vastasid väga täpselt või eeskujulikult esimesele hindamiskriteeriumile, osutades projektijuhtimise metoodika Prince2 väga oskuslikule kasutamisele, ning selgitasid enne selle määratlemist, kuidas ühtlustamisametis seda kasutada kavatsetakse, kõigepealt selle raamistikku, mistõttu need pakkumused hõlmasid nii teoreetilisi kui ka praktilisi Prince2 kasutamise aspekte”. Lisaks piirdus ühtlustamisamet märkusega, et neis pakkumustes oli „määratletud muudatuste juhtimine ja teabevahetus kui kaks kõige olulisemat ülesannet projekti õnnestumiseks”, kui ta esitas järelduse, et „[v]õrdluse teel pidas hindamiskomisjon nende pakkumuste kvaliteeti paremaks kui [hagejate] oma”. Arvestades selles kirjas esitatud ebatäpseid ja puudulikke hindamiskaalutlusi, mis käsitlevad üksnes esimese hindamiskriteeriumi teatud alakriteeriume ja jätavad välja toomata täpsed hindamispunktid, mis hankija kavatses iga alakriteeriumi eest anda, ning asjaolu, et hankedokumentides ei ole midagi märgitud nende alakriteeriumide osakaalu kohta, ei ole hagejatel ega Üldkohtul võimalik aru saada, kuidas hankija andis esitatud pakkumustele nende individuaalse ja võrdleva hindamise käigus esimese hindamiskriteeriumi ja selle alakriteeriumide eest saadavad hindamispunktid.
95 Seega, välja arvatud eespool punktis 91 ilmse hindamisvea tuvastamine, ei ole Üldkohtul võimalik välja selgitada, kas esinevad sellised ilmsed vead või mitte, täpsemalt seetõttu, et hankija otsus ei ole piisavalt põhjendatud vastavalt ELTL artikli 296 teisele lõigule koosmõjus üldise finantsmääruse artikli 100 lõike 2 esimese lõiguga (vt punktid 125–135 edaspidi).
– Vahejäreldus
96 Kõiki eelnevaid kaalutlusi silmas pidades ja võttes arvesse põhjenduse puudumist käsitlevale esimesele väitele antud hinnangut, tuleb nõustuda kolmanda väite käsitletavat osa puudutava üheksanda argumendiga – mis puudutab esimest hindamiskriteeriumi – osas, mis käsitleb eespool punktis 91 tuvastatud ilmset hindamisviga, ning ülejäänud osas tuleb asjaomase väite käsitletav osa tagasi lükata põhjendamatuse tõttu.
Teise hindamiskriteeriumiga seotud väidetavad ilmsed hindamisvead
97 Hagejad vaidlustavad nende pakkumusele teise hindamiskriteeriumi suhtes antud negatiivsed märkused, mis olid esitatud 11. aprilli 2011. aasta kirjas, mille kohaselt „puuduvad näited juhtumiuuringu tulemuste kohta: päevaraportid, konfiguratsiooniüksuste register, põhinäitajate raportid”. Selle väiteosa kohta toovad hagejad sisuliselt esile, et ühtlustamisamet ei vastanud ühelegi nende üksikasjalikule vastuväitele, mille nad sel teemal oma 18. aprilli 2011. aasta kirjas esitasid. Nimelt ei olnud hankedokumentides sellise näite esitamist nõutud, seal oli vaid palutud nimetada ülesanded ja toimingud, mida täidetakse ja teostatakse tehnilisel nõustamisel. Teiseks oli esimese hageja pakkumuse punktis 6.2 esitatud näiteid, millisel kujul ja millise mudeli kohaselt iga tulemus esitatakse, mida ka ühtlustamisamet lõpuks möönis. Need mudelid on ammendavad ja piisavalt üksikasjalikud, kuna need kirjeldavad hankedokumentides esitatud hüpoteetilise stsenaariumi raames osutatavate teenuste ülesehitust, osi ja täpset sisu. Kolmandaks ei olnud ühtlustamisamet oma 2. mai 2011. aasta kirjas selgitanud, mida kujutasid endast teiste pakkujate väga head näited tulemuste kohta ning selles kirjas ei olnud põhjendatud, miks nende pakkumuste kvaliteeti peeti paremaks kui hagejate oma. Ühtlustamisameti viidatud asjaolud ei ole seotud tehnilise nõustamise tulemustega, vaid üksnes projektijuhtimisel metoodika Prince2 tulemustega. Kohtuistungil lisasid hagejad, mida nad olid märkinud vasturepliigis, et pakkumuste hindamisel teise hindamiskriteeriumi osas oli ühtlustamisamet hinnanud positiivselt teiste pakkujate poolt varasemate projektide näidete esitamist, mis viitab sellele, et esiteks toodi tagantjärele sisse uus alakriteerium ja teiseks, et nõuetevastaselt ühendati kogemust puudutav kvalifitseerimistingimus ja kõnealune hindamiskriteerium. Samas ilmneb hankedokumentide punktist 11 „Juhtuminäidete esitamine”, et „pakkumuse esitamisel ei ole juhtumite esitlemine kohustuslik”.
98 Ühtlustamisamet vastab, et tema 11. aprilli 2011. aasta kirjas kasutatud mõistet „juhtum” tuleb mõista nii, et see tähendab pakutavate teenuste „esitlust”. Selles osas tuli hankedokumentide kohaselt kirjeldada, mil viisil ülesandeid täidetakse ja toiminguid teostatakse, ja seega viia läbi asjakohane teenuste esitlus, viidates juhtuminäidetena tööhüpoteesi nr 1 alusel osutatavatele teenustele. Negatiivne märkus on tingitud asjaolust, et esimese hageja pakkumus sisaldas üksnes viit „teoreetilist juhtuminäidet” ja oli juba iseenesest madalama kvaliteediga, ja asjaolust, et hagejad oli teadlikud vajadusest lisada oma pakkumuse juhtuminäiteid teenuste kohta. Samuti ei olnud erinevalt teiste pakkujate esitletud juhtuminäidetest, muu hulgas Accenture esitatud näidetest, kes sai selles osas maksimaalsed hindamispunktid, hagejate esitatud teoreetilised juhtuminäited kohandatud tööhüpoteesile nr 1. Kohtuistungil täpsustas ühtlustamisamet, et hinnangut andes ei hinnanud ta pakkujate varasemaid kogemusi vaid võttis üksnes arvesse asjaolu, et esitatud juhtuminäited tulemuste kohta andsid lisaväärtust, kuna need näitasid, et need pakkujad on hästi aru saanud ühtlustamisameti vajadustest ja sellest, mida ta käesoleval juhul vajas.
99 Kõigepealt olgu meenutatud, et teine hindamiskriteerium nägi ette, et „lähtudes oma metoodikast ja kogemusest, nimetab pakkuja ülesanded ja toimingud, mida ta täidab ja teostab projektijuhtimisel; see hõlmab eelkõige (ent mitte üksnes) süsteemi ülesehituse hindamist, tulemusanalüüsi, ohutushindamist ja integreerimist muude süsteemidega”, ning teiseks tuleb silmas pidada, et esimese pakkuja pakkumus sai selle hindamiskriteeriumi eest ette nähtud 30‑st maksimaalsest hindamispunktist 24,5, samas kui teised pakkujad said vastavalt 28 ja 20 punkti.
100 Seejärel olgu märgitud, et ühtlustamisameti 11. aprilli 2011. aasta kirjas esitatud kriitika, mille kohaselt esimese hageja pakkumuses ei olnud esitatud „ühtegi näidet juhtumiuuringu tulemuste kohta […]”, põhineb faktilistel asjaoludel, mida ei ole vaidlustatud, sest hagejad piirdusid teoreetiliste juhtuminäidetega või lihtsalt tühjade vorminäidistega, mis olid lisatud nende pakkumuse punktile 6.2.
101 Sellegipoolest ei ilmne hankedokumentidest ega ka teisest hindamiskriteeriumist, et pakkujad oleks pidanud esitama „näiteid juhtumiuuringu tulemuste” kohta, kuigi nende esitamist võis hankija pidada lisaväärtuseks, nagu ühtlustamisamet menetluse käigus märkis. Vastupidi hagejate väidetele näeb hankedokumentide punkt 11 „Juhtuminäidete esitamine” sõnaselgelt ette, et „pakkumuse esitamisel ei ole juhtumite esitlemine kohustuslik”. Selles osas tuleb ebausutavana tagasi lükata ühtlustamisameti argument, et 11. aprilli 2011. aasta kirjas esitatud mõistet „juhtum” tuleb mõista nii, et see tähendab pakutavate teenuste „esitlust”, negatiivset märkust „puudusid näited juhtumiuuringu tulemuste kohta [...]” saab mõista üksnes nii, et hankija arvates jätsid hagejad sellised juhtuminäited esitamata. Lisaks olgu märgitud, et kõnealusest kirjast ei ilmne piisavalt täpselt põhjused, miks hankija leidis, et esimese hageja pakkumuses olid elemendid „päevaraportid, konfiguratsiooniüksuste register, põhinäitajate raportid” ebapiisavalt esitletud.
102 Neist kaalutlustest piisab järeldamaks, et ühtlustamisameti 11. aprilli 2011. aasta kirjas esitatud negatiivne märkus ei tugine mingil moel hankedokumentidele ja seetõttu on tegemist ilmse hindamisveaga ning ei ole vaja hinnata teisi hagejate poolt selles osas esitatud argumente.
103 Seega tuleb nõustuda käsitletava väite selle osaga, mis käsitleb esimese hageja pakkumuse hindamist teise hindamiskriteeriumi suhtes.
Kolmanda hindamiskriteeriumiga seotud väidetavad ilmsed hindamisvead
104 Tuleb meenutada, et kolmandas hindamiskriteeriumis nõuti, et pakkujad määratleksid „iga projektijuhtimise ülesande ja toimingu hinnangulise töömahu” ja selles osas anti esimese hageja pakkumusele maksimaalsest kümnest hindamispunktist üksnes neli punkti. Selle hinde kohta kinnitas ühtlustamisamet oma 11. aprilli 2011. aasta kirjas negatiivsete märkustega seoses, et „projekt, mis ei ole seotud ühegi programmiga (nagu tööhüpotees nr 1) ei vaja programmijuhti [;] sellel on liiga palju erinevaid üldkulusid [;] projektijuhtimise hinnanguline töömaht on tööhüpoteesi nr 1 puhul 24% kogu projekti töömahust”. Ühtlustamisamet täpsustas oma 2. mai 2011. aasta kirjas, et „parimad pakkumised ei näinud ette projektijuhi tööpanust ja põhjendasid seda vastavalt” ning et „[v]õrdluses eelistas hindamiskomisjon sellist lähenemist ja andis sellele kõrgemad hindamispunktid”.
[...]
107 Kõigepealt olgu märgitud seoses projektijuhtimise hinnangulise töömahu arvutusveaga või faktiliste asjaolude hindamisel tehtud eksimusega, see tähendab 24% asemel 12%, et juba hankemenetluse käigus möönis ühtlustamisamet selle vea olemasolu, ja menetluse käigus andis 24. aprillil 2011 siseteatise, milles olid esitatud alternatiivsed arvutused, mis võimaldab asuda seisukohale, et isegi kui seda arvutusviga ei oleks tehtud või eeldusel, et esimese hageja pakkumus oleks saanud maksimaalsed 10 hindamispunkti, siis oleks see paremusjärjestuses ikkagi paigutunud kolmandale kohale. Samas ei saa sellised lihtsad fakti‑ või arvutusvead, mis ei suuda mõjutada menetluse tulemust, õigustada vaidlustatud akti tühistamist (vt selle kohta kohtuotsused, 19.10.2005, Freistaat Thüringen vs. komisjon, T‑318/00, EKL, EU:T:2005:363, punkt 191 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 19.3.2010, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑50/05, EKL, EU:T:2010:101, punkt 159).
108 Seega ei saa kõnealuse faktivea, mida ei ole vaidlustatud, alusel tuvastada õigusvastasust, mis õigustaks hankeotsuse tühistamist.
[...]
111 Seega tuleb tervikuna tagasi lükata väited hankija poolt kolmanda hindamiskriteeriumi alusel läbiviidud hindamise vaidlustamiseks.
[...]
Järeldus kolmanda väite kohta
121 Kõigist eespool esitatud kaalutlustest lähtudes – välja arvatud kaalutlused esimese väite hindamisel, mis käsitles põhjenduse puudumist – tuleb esiteks nõustuda esimest hindamiskriteeriumi puudutava kolmanda väite esimese osa üheksanda argumendiga osas, mis on seotud eespool punktis 91 tuvastatud ilmse hindamisveaga, ja teiseks tuleb nõustuda teist hindamiskriteeriumi puudutava kolmanda väite teise osaga tervikuna (vt punktid 97–103 eespool) ning ülejäänud osas tuleb kolmas väide tagasi lükata.
Esimene väide, mis käsitleb põhjenduste puudumist
122 Hagejad viitavad oma esimeses väites mitmele üldise finantsmääruse artikli 100 lõike 2, rakenduseeskirjade artikli 149 ja ELTL artikli 296 teises lõigus sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumisele.
123 Hagejad paluvad selles osas Üldkohtul kohustada ühtlustamisametit esitama teiste pakkujate pakkumuste täielikud mittekonfidentsiaalsed versioonid ning hindamiskomisjoni protokolli tervikuna, sealhulgas nende pakkumuste kohta tehtud märkused. Lisaks väidavad hagejad sisuliselt, et nende pakkumuse hindamist puudutavad hindamisprotokolli väljavõtted on nende puudulikkuse ja ebamäärasuse tõttu ebapiisavalt põhjendatud ja see takistab neil tõhusalt kasutada oma õigusi ja muudab vähemalt osaliselt võimatuks Üldkohtul teostada hankeotsuse õiguspärasuse kontrolli. See on eelkõige nii ühtlustamisameti 2. mai 2011. aasta kirjas esitatud puudulike ja ebamääraste põhjenduste tõttu, millega oli soovitud õigustada võrdlevat hinnangut esimese hageja ja teiste pakkujate pakkumuste kohta.
124 Ühtlustamisamet vaidleb neile argumendile vastu ja palub hagejate menetlust korraldava meetme või menetlustoimingu taotlus rahuldamata jätta.
125 Selles osas tuleb meenutada, et kui liidu institutsioonil, organil või asutusel on hankijana lai kaalutlusõigus, on liidu õiguskorraga haldusmenetluse jaoks antud tagatiste järgimine veelgi suurema tähtsusega. Mainitud tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva institutsiooni kohustus põhjendada oma otsuseid piisavalt. Üksnes siis saab ühenduse kohus kontrollida, kas esinevad kaalutlusõiguse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud (kohtuotsused, 21.11.1991, Technische Universität München, C‑269/90, EKL, EU:C:1991:438, punkt 14; 20.5.2009, VIP Car Solutions vs. parlament, T‑89/07, EKL, EU:T:2009:163, punkt 61, ja 12.12.2012, Evropaïki Dynamiki vs. EFSA, T‑457/07, EU:T:2012:671, punkt 42).
126 ELTL artikli 296 teises lõigus sätestatud põhjendamiskohustuse kohaselt tuleb selgelt ja ühemõtteliselt ära näidata akti vastuvõtja arutluskäik, et esiteks oleks huvitatud isikutel võimalik teada saada võetud meetme põhjused, et oma õigusi kaitsta, ning teiseks võimaldada kohtul teostada kontrolli. Lisaks tuleb põhjendamiskohustuse nõuet hinnates lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest, milleks on muu hulgas akti sisu, akti toetuseks esitatud põhjenduste laad ja selgituste saamise huvi, mis võib olla adressaadil või muul isikul, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab (vt kohtuotsus, 21.2.2013, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑9/10, EU:T:2013:88, punktid 25 ja 26 ning seal viidatud kohtupraktika). Pealegi on põhjendamiskohustus oluline vorminõue, mida tuleb eristada põhjenduste sisulise õigsuse küsimusest, mis on vaidlusaluse akti sisulise õiguspärasuse küsimus (vt kohtuotsus, 22.5.2012, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑17/09, EU:T:2012:243, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
127 Riigihangete valdkonnas on üldise finantsmääruse artikli 100 lõike 2 esimeses taandes ja rakenduseeskirjade artikli 149 lõikes 3 täpsustatud tingimused, mille korral on hankija täinud oma põhjendamiskohustuse pakkujate suhtes.
128 Üldise finantsmääruse artikli 100 lõike 2 esimese lõigu kohaselt „[t]ellija teeb kõikidele taotlejatele ja pakkujatele, kelle taotlused või pakkumised on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse, ja kõikidele pakkujatele, kelle pakkumised on vastuvõetavad ja kes esitavad kirjaliku taotluse, eduka pakkumise tunnused ja suhtelised eelised ja selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse”.
129 Selles osas ilmneb väljakujunenud kohtupraktikast, et nimetatud sätte kohaselt ei saa hankijalt nõuda, et ta edastaks edutule pakkujale lisaks tema pakkumuse tagasilükkamise põhjendustele esiteks põhjaliku kokkuvõtte selle kohta, kuidas tema pakkumuse iga üksikasja selle hindamisel arvesse võeti, ega saa teiseks nõuda lisaks eduka pakkumuse tunnustele ja suhtelistele eelistele eduka pakkumuse ja hankemenetluses kõrvaldatud pakkuja pakkumuse põhjalikku võrdlevat hinnangut. Samuti ei ole hankija kohustatud edutu pakkuja kirjaliku taotluse alusel talle edastama hindamisprotokollide täielikke koopiad (kohtuotsus, 4.10.2012, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑629/11 P, EU:C:2012:617, punktid 21–23; kohtumäärused, 20.9.2011, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑561/10 P, EU:C:2011:598, punkt 27, ja 29.11.2011, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑235/11 P, EU:C:2011:791, punktid 50 ja 51). Liidu kohus kontrollib siiski, kas hankedokumentides on selgelt kirjeldatud hankija kohaldatav pakkumuste tehnilise hindamise meetod, sealhulgas erinevad hindamiskriteeriumid, nende osakaal hindamisel, see tähendab hindamispunktide kogusumma arvutamisel, ning iga kriteeriumi eest antavad miinimum‑ ja maksimumpunktid (vt selle kohta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, eespool viidatud, EU:C:2012:617, punkt 29).
130 Kohtupraktikast nähtub veel, et kui hankija saadab kirja vastuseks taotlusele saada hankeotsuse kohta täiendavaid selgitusi enne hagi esitamist, kuid pärast rakenduseeskirjade artikli 149 lõikes 3 sätestatud kuupäeva, võidakse seda kirja arvestada ka kõnealuses asjas toimunud põhjendamise piisavuse kontrollimiseks. Nimelt tuleb põhjendamiskohustust hinnata vastavalt teabele, mida hageja hagi esitamise hetkel valdas, seda siiski tingimusel, et antud institutsioonil ei ole lubatud asendada esialgseid põhjendusi täiesti uute põhjendustega (vt selle kohta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 126 eespool, EU:T:2013:88, punktid 27 ja 28 ning seal viidatud kohtupraktika).
131 Kõigepealt olgu märgitud, et eespool punktis 129 viidatud kohtupraktika kohaselt ei pea hankija edutule pakkujale võimaldama tutvuda eduka pakkuja pakkumuse ega hindamisprotokolliga tervikuna. Lisaks on Üldkohus seisukohal, et arvestades poolte esitatud dokumente, toimikusse lisatud tõendeid ja kohtuistungi tulemusi, on tal piisavalt teavet käesoleva vaidluse lahendamiseks (vt selle kohta kohtuotsus, 16.11.2006, Peróxidos Orgánicos vs. komisjon, T‑120/04, EKL, EU:T:2006:350, punkt 80), mistõttu ei ole alust rahuldada hagejate taotlust menetlust korraldavate meetmete võtmiseks või menetlustoimingute tegemiseks (vt selle kohta kohtuotsus, 24.9.2009, Erste Group Bank jt vs. komisjon, C‑125/07 P, C‑133/07 P ja C‑137/07 P, EKL, EU:C:2009:576, punkt 319, ning kohtumäärus, 10.7.2010, Thomson Sales Europe vs. komisjon, C‑498/09 P, EU:C:2010:338, punkt 138).
132 Seejärel olgu märgitud põhjenduste kohta, mis ühtlustamisamet esitas tagantjärele, see tähendab oma 11. aprilli ja 2. mai 2011. aasta kirjades, et vaidlust ei ole küsimuses, et nende kirjadega tegelikult täiendati üldise finantsmääruse artikli 100 lõike 2 esimese taande ja rakenduseeskirjade artikli 149 lõike 3 alusel hankeotsuse põhjendusi, mida Üldkohtul on lubatud arvesse võtta. Kuigi ühtlustamisameti 2. mai 2011. aasta kiri tehti hagejatele teatavaks alles 12. mail 2011 saadetud faksiga, see tähendab pärast rakenduseeskirjade artikli 149 lõikes 3 ette nähtud tähtaega, mida arvutatakse hagejate esimesest taotlusest, mis esitati 30. märtsil 2011, võib igal juhul seda kirja hankeotsuse põhjenduste piisavuse hindamisel arvesse võtta (vt eespool punktis 130 viidatud kohtupraktika).
133 Seega tuleb veel kindlaks teha kas, ja mil määral on need kirjad põhjendamata, täpsemalt seetõttu, et need ei võimaldanud hagejatel teada saada võetud meetme põhjuseid, et oma õigusi kaitsta, ning teiseks võimaldada liidu kohtul teostada selle otsuse sisulise õigsuse üle kontrolli.
134 Niisiis tuleb meenutada, et kolmanda väite hindamise raames ei ole Üldkohtul võimalik esimese hindamiskriteeriumiga seotud kuuenda, ja kaheksanda kuni üheteistkümnenda argumendi suhtes, ning neljandat hindamiskriteeriumi puudutava väiteosa suhtes viia läbi hankeotsuse sisulise õigsuse kontrolli osas, milles see põhineb pakkumuste individuaalsel ja võrdleval hindamisel seoses asjakohaste tehnilise hindamise kriteeriumidega. Seevastu kujutavad vaidlustatud hinnangud endast olulisi põhjendamiselemente hankedokumentidest tulenevate nõuete täielikuks mõistmiseks, mille hulgas on teatud alakriteeriumide osakaal ja pakkumuste individuaalne ja võrdlev hindamine selles osas (vt punktid 81–86, 87–89 ja 90–95 eespool).
135 Seega on hankeotsuse põhjendamisel tehtud mitu viga vastavalt üldise finantsmääruse artikli 100 lõikele 2 koosmõjus ELTL artikli 296 teise lõiguga, ja esimese väitega tuleb nõustuda.
Järeldus tühistamisnõude kohta
136 Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb nende ühtlustamisameti sisuliste ja vormivigade tõttu, mis tuvastati esimese kuni kolmanda väite raames, hankeotsus tervikuna tühistada, sealhulgas osas, milles sellega paigutati teiste pakkujate pakkumused paremusjärjestuses esimesele ja teisele kohale (vt punkti 34 teine taane eespool).
2. Kahju hüvitamise nõue
137 Kahju hüvitamise nõude kohta tuleb meenutada, et kohtuistungil piirasid hagejad seda nõuet, loobudes nõudest hüvitada saamata jäänud tulu, mis kanti kohtuistungi protokolli (vt punkt 33 eespool). Seda tehes täpsustasid hagejad, et nad ei taotle enam kahjuhüvitist turuosa kaotamise eest, vaid üksnes hüvitist võimaluse kaotamise eest sõlmida kõnealune hankeleping esimesele järjekohale paigutatud pakkujana, mis niisiis erineb turuosa enda kaotamisest (vt selle kohta kohtuotsused, 21.5.2008, Belfass vs. nõukogu, T‑495/04, EKL, EU:T:2008:160, punkt 124, ja 20.9.2011, Evropaïki Dynamiki vs. EIP, T‑461/08, EKL, EU:T:2011:494, punkt 210), ning nõudsid maine ja usaldusväärsuse kahjustamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist.
138 Hagejad väidavad sisuliselt, et hüvitise määramine sellise kahjutasu näol on vajalik, kuna nendega hankelepingu sõlmimisest keeldumine on „tagasipööramatu”, sest see on tõenäoliselt kohtumenetlust lõpetava otsuse kuulutamise kuupäevaks täielikult täidetud. Nimelt isegi kui eeldada, et Üldkohus tühistab hankeotsuse ja ühtlustamisamet korraldab uue hankemenetluse, siis ei ole kõnealuse hankelepingu sõlmimise „konkurentsi‑” tingimused enam samad, mis tähendab kindlalt võimaluse kaotamist ja tekitab neile tõsist kahju. Niisiis tekitas ühtlustamisamet sellega, et ta sõlmis hankelepingu teiste pakkujatega, tagasipöördumatu faktilise olukorra, mis kahjustas lõplikult ja heastamatult nende võimalust hankeleping sõlmida. Tegemist on tegeliku kahjuga – see on majanduslikult määratletav sõltumata sellest, et selle täpset suurust ei ole teada – ja hagejad määravad selle käesoleval juhul 650 000 eurole, silmas pidades hankelepingu maksumust, tehniliste küsimuste keerukust ja hankija mainet. Selles osas vaidlevad hagejad, et hankelepingu esialgne kehtivus, mis oli üks aasta ja seda võis pikendada kolmele aastale ning ühtlustamisameti õigus esitada eritellimusi lepingupartnerile, mõjutavad põhjuslikku seost hankija õigusvastase käitumise ja kantud kahju vahel. Igal juhul eeldab tõhusa õiguskaitse aluspõhimõtte järgimine kahju kandnud pakkujale tekitatud kahju täieliku hüvitamist.
139 Ühtlustamisamet vaidlustab need argumendid ja sealhulgas kaotatud võimaluse või hagejate maine või usaldusväärsuse kahjustamise tõttu tekitatud kahju suuruse, sellise kahjustamise olemasolu, ja võttes arvesse hankija laia kaalutlusõigust, vaidlustab ta põhjusliku seose olemasolu ühelt poolt väidetava õigusvastase tegevuse ja teiselt poolt väidetavalt kantud kahju vahel.
140 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab selleks, et liidul tekiks ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses lepinguväline vastutus oma organite õigusvastase käitumise eest, olema täidetud kogum tingimusi, milleks on institutsioonile etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu väidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel (vt kohtuotsus, 15.10.2013, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑474/10, EU:T:2013:528, punkt 215 ja seal viidatud kohtupraktika).
141 Selles osas tuleb meenutada, et kahju hüvitamise nõue põhineb samal õigusvastasusel kui hankeotsuse tühistamisnõue ja hankeotsuses on mitu sisulist õigusnormi rikkumist, mille hulgas on võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse põhimõtted (vt punkt 53 eespool) ning ilmsed hindamisvead (vt punktid 96, 102 ja 121 eespool) ja palju põhjendamisvigu (vt punktid 86, 89, 95, 134 ja 135 eespool).
142 Sellegipoolest olgu sisuliste õigusnormi rikkumiste ja väidetavalt kantud kahju vahelise põhjusliku seose kohta märgitud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei teki põhjenduste puudumisest iseenesest liidu vastutust, kui eelkõige ei ole tõendatud, et vastupidisel juhul oleks hankeleping võidud või isegi tulnud sõlmida hagejaga (vt selle kohta kohtuotsused, 20.10.2011, Alfastar Benelux vs. nõukogu, T‑57/09, EU:T:2011:609, punkt 49; 17.10.2012, Evropaïki Dynamiki vs. Euroopa Kohus, T‑447/10, EU:T:2012:553, punkt 123, ja 14.1.2015, Veloss International ja Attimedia vs. parlament, T‑667/11, EU:T:2015:5, punkt 72).
143 Seega ei ole käesoleval juhul võimalik möönda põhjusliku seose olemasolu tuvastatud põhjendamisvigade ja hagejate väidetud kahju vahel.
144 Seevastu ei saa ühtlustamisamet piirduda põhjusliku seose puhul ühelt poolt tuvastatud sisuliste õigusnormi rikkumiste, see tähendab võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse põhimõtte rikkumise ja teiselt poolt võimaluste kaotamise vahel, väitega, et lähtudes tema laiast kaalutlusõigusest hankijana ei olnud ta kohustatud allkirjastama raamlepingut hagejatega (vt selle kohta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EIP, punkt 137 eespool, EU:T:2011:494, punkt 211). Käesoleval juhul tuleb sedastada, et hankija poolt pakkujate pakkumuste individuaalsel ja võrdleval hindamisel toime pandud sisulised õigusnormi rikkumised võisid mõjutada esimese hageja võimalust olla paremusjärjestuses paigutatud esimesele või teisele kohale. See käib eriti nende pakkumuste võrdleva hindamise kohta esimese hindamiskriteeriumi alusel, mille raames ühtlustamisamet lähtus hankedokumentide ilmselgelt väärast tõlgendusest ja mille alusel esimene hageja sai üksnes 22,81 hindamispunkti 40‑st maksimumpunktist. Sellest tuleneb veel, et isegi kui võtta arvesse, et hankijal oli kõnealuses hankemenetluses lai kaalutlusõigus, kujutab esimese hageja võimaluse kaotus tegelikku ja kindlat kahju kohtupraktika tähenduses (vt selle kohta analoogia alusel kohtuotsus, 9.11.2006, Agraz jt vs. komisjon, C‑243/05 P, EKL, EU:C:2006:708, punktid 26–42; kohtujuristi ettepanek, Cruz Villalón, kohtuasi Giordano vs. komisjon, C‑611/12 P, EKL, EU:C:2014:195, punkt 61, ja kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EIP, punkt 137 eespool, EU:T:2011:494, punktid 66 ja 67). Tegelikult muudab käesoleval juhul ainuüksi asjaolu, et esimene hageja paigutati paremusjärjestuses kolmandale kohale ja et niiviisi nõustuti temaga kui võimaliku lepingupartneriga, väheusutavaks oletuse, et hankija oleks võinud temaga jätta kõnealuse hanelepingu sõlmimata.
145 Lisaks olgu märgutud, nagu toovad õigesti välja hagejad, et sellisel juhul nagu käesolev, kui esineb oht, et Üldkohtu menetluse lõpus on käsitletav hankeleping juba tervikuna täidetud, oleks liidu kohtu poolt võimaluse kaotuse ja hüvitise määramise vajaduse tuvastamata jätmine vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Nimelt ei too sellises olukorras hankeotsuse tagantjärele tühistamine edutule pakkujale mingit kasu, kuna võimaluse kaotamine on pöördumatu. Eelkõige tuleb silmas pidada, et Üldkohtu presidendi poolt ajutiste meetmete võtmise menetluse tingimuste tõttu on pakkujal, kelle pakkumust hinnati ja lükati tagasi õigusvastaselt, praktikas üksnes haruharva võimalik saavutada sellise otsuse täitmise peatamist (kohtumäärus, 23.4.2015, komisjon vs. Vanbreda Risk & Benefits, C‑35/15 P(R), EKL, EU:C:2015:275; kohtumäärus, 4.2.2014, Serco Belgium jt vs. komisjon, T‑644/13 R, EKL, EU:T:2014:57, punkt 18 jj).
146 Seetõttu on Üldkohus seisukohal, et käesoleval juhul on vaja hüvitada esimesele hagejale võimaluse kaotamine osas, milles hankeotsus, isegi kui see tühistatakse tagasiulatuvalt, tegelikult vähendas nullini võimaluse, et ta pakkumus paigutatakse paremusjärjestuses kõrgemale järjekohale, ja seega kaotas ta võimaluse, et temaga oleks võidud raamlepingu raames sõlmida lepingud konkreetsete ülesannete täitmiseks.
147 Sellegipoolest tuleb märkida seoses võimaluse kaotamisest tuleneva kahju hüvitamise ulatusega, mida hagejad hindavad 650 000eurole, et Üldkohtul ei ole käesolevas menetlusstaadiumis toimikumaterjale silmas pidades võimalik teha lõplikku otsust selle kohta, millises summas peab liit esimesele hagejale hüvitist maksma. Kuna kahjuhüvitise suurust ei ole veel võimalik kindlaks määrata, tuleb menetlusökonoomia kaalutlustel teha esiteks vaheotsus liidu vastutuse kohta. Ühtlustamisameti rikkumiste tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks makstavate summade suurus tehakse kindlaks hilisemas menetlusstaadiumis, kas pooltevahelise kokkuleppe alusel või juhul, kui sellist kokkulepet ei saavutata, Üldkohtu poolt (vt selle kohta kohtuotsus, 16.9.2013, ATC jt vs. komisjon, T‑333/10, EKL, EU:T:2013:451, punkt 199 ja seal viidatud kohtupraktika).
148 Sellegipoolest tuleb käesoleval juhul nii menetlusosalistel kui Üldkohtul silmas pidada järgmisi asjaolusid.
149 Esiteks tuleb võtta arvesse asjaolu, et kõnealuse hankelepingu eeldatud maksumus, mis oli märgitud hanketeates, on ilma maksudeta 13 000 000 eurot maksimaalse nelja‑aastase raamlepingu täitmise perioodi jooksul ja et seega on esimese aasta puhul raamlepingu maksumus vähemalt 3 250 000 eurot.
150 Teiseks tuleb kindlaks määrata esimese hageja pakkumuse edukaks osutumise tõenäosus, see tähendab võimalus, et see oleks paigutatud paremusjärjestuses esimesele või teisele kohale, kui ühtlustamisamet ei oleks hankemenetluses rikkunud sisuliselt õigusnorme. Selles osas tuleb võtta arvesse asjaolu, et esimese hageja tehniline ja hinnapakkumus paigutati mõlemad teisele järjekohale (vt tabelid punktides 12 ja 20 eespool) ning hankedokumentide punktis 13,5 esitatud arvutusmeetodi kohaselt oli nende pakkumuste hindamispunktide osakaal 50/50.
151 Kolmandaks tuleb lähtuda aasjaolust, et raamleping sõlmiti ja allkirjastati esialgu üheaastaseks ajavahemikuks ja pole mingit kindlust, et ühtlustamisamet oleks seda pikendanud kolmeks järgnevaks aastaks (vt hankedokumentide punkt 14.3 ja raamlepingu punkt 1.2.5). Samuti tuleb hinnata tõenäosust, et esimene hageja on võimeline täitma hankija erinevate tellimuste nõudeid, mis ta esitab nii raamlepingu täitmise esimesel aastal kui ka järgnevate aastate jooksul, eeldusel et lepingut pikendatakse. Selleks on vaja kohandada edukaks tunnistamise ja lepingu täitmise õnnestumise tõenäosusmäära lähtudes sellest, et puudub kindlus raamlepingu pikendamiseks ja kõnealune lepingupartner ei pruugi suuta täita kõnealuseid tellimusi.
152 Neljandaks tuleb kindlaks määrata hüvitatav kahju lähtudes puhaskasumist, mille esimene hageja oleks võinud saada raamlepingu täitmise jooksul. Selles osas tuleb meenutada, et hagejad tõid esile, et 2006. eelarveaastal oli esimese hageja äriprojektide keskmine puhastulu 10,33%.
153 Viiendaks tuleb esimese hageja muust tulust maha arvata kõnealuse hankelepingu sõlmimata jätmise asjaolu, et vältida üleliigset hüvitamist.
154 Kuuendaks tuleb võimaluse kaotamise eest makstava hüvitise kogusumma kindlaksmääramiseks korrutada arvutatud puhaskasum edukaks tunnistamise ja lepingu täitmise õnnestumise tõenäosuse määraga.
155 Lõpuks piisab maine ja usaldusväärsuse väidetava kahjustamise osas märkimisest, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on hankeotsuse võimalik tühistamine Üldkohtu poolt põhimõtteliselt piisav, et hüvitada sellise kahjustamisega tekitatud kahju (vt selle kohta kohtumäärus, 20.9.2005, Deloitte Business Advisory vs. komisjon, T‑195/05 R, EKL, EU:T:2005:330, punkt 126), ilma et oleks vaja teha otsust, kas selle kahjustamise põhjustas esimese hageja pakkumuse paigutamine paremusjärjestuses kolmandale järjekohale – mis käesoleval juhul ei olnud õigustatud – selle asemel, et see oleks tulnud paigutada esimesele või teisele järjekohale.
156 Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvesse võttes tuleb niisiis hagejate hüvitisnõue rahuldada osas, milles sellega nõutakse võimaluse kaotamise hüvitamist, ja ülejäänud osas tagasi lükata.
157 Võimaluse kaotamise hüvitise suuruse osas tuleb kutsuda pooli üles – eeldusel, et Üldkohus hiljem oma otsuse teeb – saavutama eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes selle summa osas omavaheline kokkulepe ja esitama Üldkohtule kolme kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest andmed nende hüvitiste suuruse kohta, mille suhtes on kokkulepe olemas, või kui kokkulepet ei ole, siis nõuded konkreetsete summade tasumiseks (vt selle kohta kohtuotsus ATC jt vs. komisjon, punkt 147 eespool, EU:T:2013:451, punkt 101).
Kohtukulud
158 Kohtukulude kohta tuleb otsus teha hiljem.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti otsus hankemenetluses „Infotehnoloogiavaldkonna programmide ja projektidejuhtimise ning tehnilise nõustamise teenuste asutuseväline osutamine”, mis tehti hagejatele teatavaks 28. märtsi 2011. aasta kirjaga, millega esimese hageja pakkumus paigutati raamlepingu sõlmimise paremusjärjestuses kolmandale kohale ning Consortium Unisys SLU ja Charles Oakes & Co Sàrl pakkumused ühelt poolt ja ETIQ Consortium (by everis and Trasys) pakkumus teiselt poolt paigutati paremusjärjestuses vastavalt esimesele ja teisele kohale.
2. Euroopa Liit peab hüvitama kahju, mis põhjustati European Dynamics Luxembourgile võimaluse kaotamise tõttu sõlmida raamleping paremusjärjestuses esimesele järjekohale paigutatud lepingupartnerina.
3. Jätta ülejäänud osas hüvitisenõue rahuldamata.
4. Pooled teatavad Üldkohtule kolme kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest poolte vahel kokkulepitud hüvitise summa suuruse.
5. Kui kokkulepet ei saavutata, esitavad pooled Üldkohtule sama tähtaja jooksul oma rahaliselt väljendatud nõuded.
6. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. oktoobril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad