Kohtuasi T-346/06 R

Industria Masetto Schio Srl (IMS)

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Taotlus kohaldamise peatamiseks – Direktiiv 98/37/EÜ – Vastuvõetavus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhimenetluses lahendatava hagi prima facie vastuvõetavus

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhimenetluses lahendatava hagi prima facie vastuvõetavus

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/37, artikli 2 lõige 1 ja artikli 7 lõiked 1 ja 2)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhimenetluses lahendatava hagi prima facie vastuvõetavus

(EÜ artikli 230 neljas lõik, artiklid 242 ja 243; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/37, artikli 2 lõige 1 ja artikli 7 lõige 2)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju

(EÜ artikkel 242; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

1.      Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse vastuvõetavaks tunnistamiseks peab hageja tõendama asjaolusid, mis lubaksid esmapilgul otsustada ajutiste meetmete taotlusega seotud põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse, mille eesmärk on vältida olukorda, kus hageja on ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kaudu saavutanud sellise akti kohaldamise peatamise, mille tühistamisest ühenduse kohus hiljem keeldub, kuna põhikohtuasja hagi tunnistatakse vastuvõetamatuks. Selline põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse hindamine peab ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust arvestades olema kindlasti kokkuvõtlik. Tõepoolest, ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames saab põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse üle otsustada vaid esialgselt; eesmärk on hinnata, kas hageja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal on a priori võimalik otsustada, et põhikohtuasja hagi vastuvõetavus ei ole välistatud. Ajutisi meetmeid kohaldav kohtunik võib selle taotluse vastuvõetamatuks tunnistada ainult siis, kui põhikohtuasja hagi vastuvõetavus on täielikult välistatud. Otsustada vastuvõetavuse üle ajutiste meetmete kohaldamise staadiumis, kui see ei ole prima facie täielikult välistatud, tähendaks vastasel korral põhikohtuasjas Esimese Astme Kohtu otsuse ette ära otsustamist.

(vt punktid 31–33)

2.      Direktiivi 98/37 masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ülesehitust ja eesmärki arvesse võttes on siseriikliku meetme üle otsustamine kõnealuse direktiivi artikli 7 sätete alusel esmapilgul komisjoni kohustus, mitte üksnes võimalus. Esmapilgul tundub ka, et komisjon peab tegema otsuse mitte asjaomaste masinate vaba liikumist piirava meetme eelnõu, vaid liikmesriigi poolt vastu võetud siseriikliku meetme kohta.

Peale selle võtavad liikmesriigid nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 sätteid kohaldades vajalikud meetmed tagamaks, et selle direktiivi rakendusalasse kuuluvaid masinaid või ohutusseadiseid võib turule viia ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimeste ega mõningatel juhtudel koduloomade tervist ja ohutust ega kahjusta omandit.

Seega ei ole ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul võimalik välistada, et komisjoni poolt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõike 1 alusel tehtud järeldus liikmesriigi võetud siseriikliku meetme põhjendatuse kohta ning selle teabe vastavalt sama direktiivi artikli 7 lõikele 2 edastamine teistele liikmesriikidele toovad kaasa selge muutuse komisjoni aktis käsitletud masinate tootja õiguslikus olukorras, takistades selle akti adressaadiks olevates liikmesriikides nende masinate turuleviimist või kasutuselevõtmist. Siiski ei saa esmapilgul välistada, et komisjoni akt võib tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi selles aktis käsitletud masinate tootja jaoks.

(vt punktid 39–40, 42)

3.      Kui ühenduse akti on liikmesriigile adresseerinud institutsioon, olgu selle akti rakendamiseks liikmesriigi võetud meetmed puhtautomaatsed või olgu asjaomase akti tagajärjed üheselt kohaldatavad, puudutab see akt seega otseselt sellistest meetmetest mõjutatud isikuid. Kui akt jätab vastupidi liikmesriigile võimaluse tegutseda või mitte tegutseda või see ei kohustata teda teataval viisil tegutsema, puudutab asjaomast isikut otseselt liikmesriigi tegutsemine või tegutsemata jätmine, mitte akt iseenesest.

Kui liikmesriigid on direktiivi 98/37 masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 7 lõike 2 alusel teavitatava sellise akti adressaadid, mille kohaselt siseriiklik teatavate masinate turuleviimise või kasutuselevõtmise keelumeede on põhjendatud või osaliselt põhjendatud, tundub esmapilgul, et adressaatideks olevad liikmesriigid võivad üksnes takistada komisjoni sellise aktiga käsitatavate masinate turuleviimist või kasutuselevõtmist, millega kuulutatakse siseriiklik meede põhjendatuks. Tegelikult tundub esiteks, et selliste meetmete võtmise vajalikkust hindab komisjon, ning liikmesriikidel tundub seejärel olevat kohustus võtta selle järelduse põhjal vajalikud meetmed, mis tähendab asjaomaste masinate turult kõrvaldamist ja nende turuleviimise või kasutuselevõtmise keelamist, kui need ohustavad inimeste tervist ja ohutust kooskõlas asjaomase direktiivi artikli 2 lõikega 1. Seega ei saa välistada, et esmapilgul ei oma liikmesriigid mingit tegutsemisruumi, kui nad on sellise akti adressaadid.

Kuigi teised isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, ei saa väita, et nad on isiklikult puudutatud, välja arvatud juhul, kui otsus mõjutab neid nende eriliste omaduste tõttu või nende erilise olukorra tõttu, mis neid kõigi teiste isikute suhtes iseloomustab ja selle tõttu teistest eristab analoogiliselt selle otsuse adressaatidega, ei ole esmapilgul välistatud, et kõnealune komisjoni akt puudutab hagejat isiklikult, kui see puudutab sõnaselgelt ja üksnes viimase toodetud masinaid.

(vt punktid 50–52, 56–57)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust hinnatakse selle alusel, kas on vaja teha eelnev otsus selleks, et vältida ajutisi meetmeid taotlevale poolele tekkida võivat rasket ja korvamatut kahju. Kuigi välja arvatud erandlikel asjaoludel, ei või majanduslikku kahju pidada korvamatuks ega isegi raskesti korvatavaks, kuna selles osas on hiljem võimalik maksta rahalist hüvitist, on esialgne õiguskaitse õigustatud juhul, kui ilma esialgse õiguskaitseta satuks hageja olukorda, mis võib ohustada tema olemasolu enne põhikohtuasja menetlust lõpetava lahendi tegemist. Kahju vältimatus ei pea olema tõendatud absoluutse kindlusega ja piisab, eriti kui kahju tekkimine sõltub mitme teguri esinemisest, kui kahju tekkimist saab piisava tõenäosusega ette näha.

Komisjoni otsus, millega esiteks pannakse liikmesriikidele kohustus võtta kaubavahetust piiravaid meetmeid nagu teatavate masinate turuleviimise ja kasutuselevõtmise keelumeetmeid, tuues põhjenduseks nende masinate poolt inimeste tervisele ja ohutusele tekitatava ohu, võib neid masinaid tootva ettevõtja mainet ohustada. Seega tuleb tunnistada sellise ohustamise kahjulikke tagajärgi. Kõnealune ettevõtja kaubandusliku maine ja tema toodete ohutuse maine ohustamine võib tekitada asjaomasele ettevõttele kahju, mis raskesti hinnatavuse tõttu on raskesti korvatav. Sellist kahju võib lisaks määratleda raskena, kuna sellise ohustamisega võib kõnealuse otsusega kaasneda tagajärgi kõikides liikmesriikides ja seetõttu kõikidel turgudel, kus hageja tegutseb, mitte ainult ühel nendest. Niisugune maine ohustamine võib tuua tema tootmise suhtes kaasa korvamatuid tagajärgi nii asjaomases sektoris kui ka teistes sektorites, kus ta on tegev, ning seega kogu tema üldises finantsolukorras. Järelikult ei tundu oht, et ta võib varsti pankrotistuda, üksnes oletuslik, vaid on vastupidi piisava tõenäosusega ette näha.

Neid asjaolusid arvesse võttes, võib komisjoni kõnealuse otsuse rakendamine põhjustada hagejaks olevale ettevõtjale rasket ja korvamatut kahju, ohustades tema olemasolu viisil, mil taotletavate meetmete kiireloomulisus tundub vaieldamatu.

(vt punktid 121–123, 136, 137, 142–144, 146)