Language of document :

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp. versus Rajavartiolaitos

(kohtuasi C-15/17)1

(Eelotsusetaotlus – Montego Bay konventsioon – Artikli 220 lõige 6 – Rannikuriigi pädevus – Euroopa Kohtu pädevus tõlgendada rahvusvahelise õiguse sätteid – Direktiiv 2005/35/EÜ – Laevade põhjustatud merereostus – Artikli 7 lõige 2 – MARPOL 73/78 konventsioon – Läbisõitvalt laevalt pärinev naftareostus majandusvööndis – Asjaolud, millistel võib rannikuriik algatada menetluse välisriigi laeva suhtes – Meresõiduvabadus – Merekeskkonna kaitse – Ulatuslik kahju või selle tekkimise oht rannikualadele, rannikuriigi seotud huvidele või kõigile loodusvaradele territoriaalmeres või majandusvööndis – Selged tõendid)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp.

Vastustaja: Rajavartiolaitos

Resolutsioon

Montego Bays 10. detsembril 1982 sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõiget 6 ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiviga 2009/123/EÜ), artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „selged tõendid“ nende sätete tähenduses viitab mitte ainult rikkumise toimepanemisele, vaid ka selle rikkumise tagajärgedele.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõikes 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõikes 2 toodud mõistet „rannikualad või […( seotud huvid“ tuleb tõlgendada nii, et sellel on põhimõtteliselt sama tähendus kui Brüsselis 29. novembril 1969 sõlmitud naftareostuse korral avamerel sekkumise rahvusvahelise konventsiooni I artikli lõikes 1 ja II artikli punktis 4 toodud mõistel „rannik või sellega seotud huvid“, kusjuures kõnealuse artikli 220 lõiget 6 kohaldatakse samuti rannikuriigi territoriaalmere eluta loodusvarade suhtes ja kõigi rannikuriigi majandusvööndi loodusvarade suhtes.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõiget 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et loodusvarad rannikuriigi territoriaalmeres või majandusvööndis nende sätete tähenduses hõlmavad püütavaid liike, aga ka elusressursse, mis on püütavate liikidega seotud, nagu taime- ja loomaliigid, mida püütavad liigid kasutavad toiduks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõike 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõike 2 kohaldamisel ning eelkõige rikkumise selliste tagajärgede hindamisel, nagu on nendes sätetes määratletud, põhimõtteliselt ei tule arvesse võtta mõistet „märkimisväärne reostus“, millele on viidatud nimetatud konventsiooni artikli 220 lõikes 5.

Sellise rikkumise tagajärgede hindamisel, mis on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõikes 6 ja direktiivi 2009/123, muudetud direktiiviga 2005/35, artikli 7 lõikes 2, tuleb arvesse võtta kõiki tõendeid, mis võimaldavad tuvastada, et nendele varadele ja huvidele on tekkinud või võib tekkida kahju, ning hinnata nimetatud varadele või huvidele tekkinud või tekkida võiva kahju olulisust, võttes sealjuures arvesse eelkõige järgmist:

erinevatele või kõigile varadele ja kõigile huvidele tekkiva kahju kumulatiivset laadi ning rannikuriigi haavatavuse erinevusi sõltuvalt eri varadele ja seotud huvidele põhjustatavast kahjust;

heite eeldatavaid kahjulikke tagajärgi nimetatud varadele ja seotud huvidele, lähtudes mitte ainult kättesaadavatest teaduslikest andmetest, vaid ka kõnealuses heites sisalduvate kahjulike ainete omadustest ning heite kogusest, laialivalgumise suunast, kiirusest ja kestusest.

Läänemere spetsiifilised geograafilised ja ökoloogilised omadused ning haavatavus mõjutavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõike 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõike 2 kohaldamise tingimusi rikkumise määratlemisel ja kvalifitseerimisel ning – samas mitte automaatselt – selle kahju ulatuse hindamist, mille kõnealune rikkumine on rannikuriigi varadele või seotud huvidele tekitanud.

Direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriikidel võtta rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid rangemaid meetmeid kui need, mis on ette nähtud direktiivi artikli 7 lõikes 2, kui see on kohaldatav, võttes arvesse, et rannikuriikidele on antud pädevus võtta muid samaväärse ulatusega meetmeid kui need, mis on ette nähtud nimetatud artikli 220 lõikes 6.

____________

1 ELT C 86, 20.3.2017.