KOHTUJURISTI ETTEPANEK
PAOLO MENGOZZI
esitatud 8. oktoobril 2014(1)
Kohtuasi C‑523/13
Walter Larcher
versus
Deutsche Rentenversicherung Bayern Süd
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundessozialgericht (Saksamaa))
Eelotsusetaotlus – Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus – ELTL artikkel 45 – Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 3 lõige 1 – Vanadushüvitis – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Töötaja, kelle suhtes kehtib ühes liikmesriigis enne pensionile jäämist pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise kord – Arvessevõtmine teises liikmesriigis hüvitise saamise õiguse jaoks
I. Sissejuhatus
1. Kõnesoleva eelotsusetaotlusega soovib Bundessozialgericht (föderaalne sotsiaalkohus, Saksamaa) esiteks teada, kas võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis näeb ette, et vanaduspensioni võib pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist saada üksnes juhul, kui pensionieelsel perioodil töötamine toimus pensioni maksva liikmesriigi õigusnormide alusel, mitte selle liikmesriigi õigusnormide alusel, mille territooriumil kõnealusel juhul pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine toimus. Teiseks, juhul, kui esimesele eelotsuse küsimusele tuleb vastata jaatavalt, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas võrdse kohtlemise põhimõte nõuab kahe asjassepuutuva liikmesriigi õigusnormides kehtestatud tingimuste võrdlevat analüüsi ja juhul, kui eelmisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis millisel määral peavad kõnealused tingimused, või üldisemalt nende kahe riigi pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise skeemid, olema sarnased või identsed.
2. Need küsimused on esitatud W. Larcheri ja Deutsche Rentenversicherung Bayern Süd’i vahelises vaidluses. Austria kodanik W. Larcher töötas enam kui 29 aastat Saksamaal ning naasis seejärel töötama Austriasse, kus ta otsustas pärast täistööajaga töötamist hakata töötama pensionieelsel perioodil osalise tööajaga, vähendades oma tööaega tavalisest tööajast 60% võrra, vastavalt Austria õigusele.(2)
3. Oma karjääri käigus töötatud erinevate ajavahemike eest saab W. Larcher 2006. aastast Austria vanaduspensioni, mida nimetatakse „ennetähtaegne vanaduspension pikaajaliselt kindlustatud isikutele”, ja alates 2009. aastast saab ta Saksa vanaduspensioni, mida nimetatakse „vanaduspension pikaajaliselt kindlustatud isikutele”. Need kaks pensioni ei ole põhikohtuasja esemeks.
4. Seevastu käsitleb põhikohtuasi pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist makstavat vanaduspensioni, mida W. Larcher taotles asjaomastelt Saksamaa ametiasutustelt 2006. aastal.
5. Deutsche Rentenversicherung Bayern Süd jättis selle taotluse rahuldamata põhjendusel, et pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine Austrias 1. märtsist 2004 kuni 30. septembrini 2006 ei toimunud Saksa õigusnormide alusel. Kuna W. Larcheri vaie jäeti rahuldamata, pöördus ta kaebusega Saksamaa kohtute poole. Nii tema kaebus esimeses astmes kui ka apellatsioonkaebus jäeti aga rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tugines Bayrisches Landessozialgericht (Baieri kõrgem sotsiaalkohus, Saksamaa) asjaolule, et põhikohtuasja kaebaja ei täitnud Saksamaa pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise seaduses (Altersteilzeitgesetz)(3) tööaja vähendamise kohta ette nähtud tingimust, mille kohaselt tööaeg peab olema vähendatud poole võrra senisest tööajast; sest W. Larcher vähendas oma tööaega 60% võrra, st rohkem kui Saksa õigusaktis nõutud 50%.
6. W. Larcher otsustas seejärel esitada Bundessozialgericht’ile kassatsioonkaebuse.
7. Oma kassatsioonkaebuse põhjendamiseks väidab ta, et apellatsioonikohus rikkus tööaja vähendamist käsitlevaid Saksa õigusnorme, tõlgendades neid vastuolus liidu õigusega. Põhikohtuasja kaebaja väitel on apellatsioonikohtu tõlgendus vastuolus kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeluga ja vaba liikumise põhimõttega. Tuginedes kohtuotsusele Öztürk(4), leiab W. Larcher, et käesolevas asjas on tegemist põhjendamatu kaudse diskrimineerimisega.
8. Eelotsusetaotluse esitanud kohus omakorda märgib, et põhikohtuasjas tõstatatud küsimusi ei saa käsitleda ainuüksi olemasoleva kohtupraktika alusel. Ta nendib siiski, et kui töötaja asub tööle teises liikmesriigis, võib arvata, et pensionile jäädes seatakse ta tema suhtes kehtivate õigusaktide erinevuse tõttu ebasoodsamasse olukorda, võrreldes selliste pensionäridega, kes on töötanud kogu oma karjääri vältel ainult ühes liikmesriigis. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et ELTL artiklid 45–48 ja nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, mida on muudetud ja ajakohastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1992/2006(5), peaksid hoidma ära võõrtöötajate vaba liikumise takistused. Niisuguse takistusega võib tema sõnul olla tegemist käesolevas asjas. Viimaks kaldub eelotsusetaotluse esitanud kohus sellise takistuse põhjendatuse analüüsimise raames kasutama kahe asjaomase liikmesriigi pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise korra omavahelist võrdlemist ning küsib, milliseid asjaolusid tuleb selleks arvesse võtta.
9. Neil asjaoludel otsustas Bundessozialgericht menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas EÜ artikli 39 lõikes 2 (nüüd ELTL artikli 45 lõige 2) ja [määruse nr 1408/71] artikli 3 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt eeldab vanaduspensioni saamine pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist, et pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine on toimunud kõnealuse liikmesriigi, mitte aga teise liikmesriigi õigusnormide alusel?
2. Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis milliseid nõudeid esitab EÜ artikli 39 lõikes 2 […] ja määruse nr 1408/71 artikli 3 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte sellele, mil moel tuleb samaväärseks lugeda teise liikmesriigi õigusnormide alusel pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine kui siseriiklike õigusnormide alusel vanaduspensioni saamise tingimus:
a) Kas pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise tingimusi tuleb võrdlevalt analüüsida?
b) Kui eelmisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas piisab sellest, kui pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine on oma funktsiooni ja struktuuri poolest mõlemas liikmeriigis põhimõtteliselt sama?
c) Või peavad pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise tingimused olema mõlemas liikmesriigis identsed?”
10. Nende küsimuste kohta esitasid W. Larcher, Saksamaa valitsus ja Euroopa Komisjon oma kirjalikud seisukohad.
II. Analüüs
A. Pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise skeemid üldiselt ja esimene eelotsuse küsimus
11. Euroopa elanikkonna kiiret vananemist arvesse võttes lisasid Euroopa Liit ja liikmesriigid alates 2000. aastate algusest käivitatud erinevate tööhõivestrateegiate(6) eesmärkide hulka meetmeid selleks, et innustada nn vanemaid töötajaid pikendama oma töötamise aega, millega soovitakse samuti tagada tervishoiu‑, sotsiaalkindlustus‑ ja pensioniskeemide süsteemide jätkusuutlikkust.(7)
12. Eriti just neil asjaoludel kehtestas teatud hulk liidu liikmesriike pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise skeemid.(8)
13. Nende skeemide ühine joon on võimaldada tööaja vähendamise abil järk-järgulist üleminekut töötamiselt pensionile.(9) Nõnda saavad töötajad, kes on jõudnud teatud vanusesse, oma tööaega vähendada, minnes pensionile eelneval ajavahemikul näiteks täistööajalt üle osalisele tööajale, kusjuures saamata jäänud töötasu hüvitatakse üldiselt pensioni või toetustega, mida maksab tööandja või tööhõivefond.(10) Mõned nendest skeemidest järgivad ka teisi eesmärke, nagu riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi stabiilsus või, nagu põhikohtuasja aluseks olevad Saksa ja Austria skeemid, töötuse vastane võitlus, kuna tööaeg, mis vabaneb tänu pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötajale, võimaldab võtta tööle (noore) tööotsija või praktikandi.(11)
14. Saksamaal, kus W. Larcher taotles pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist edutult pensioni maksmist, tuleb selle pensioni puhul täita sotsiaalkindlustusseadustiku VI osa (Sozialgesetzbuch Sechstes Buch, edaspidi „SGB VI”) §‑s 237 ette nähtud tingimusi, mille hulgas on pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise õiguse saamise tingimused, sealhulgas tingimus vähendada tööaega 50% võrra senisest iganädalasest tööajast.
15. Eelotsusetaotluses esitatud asjaoludest nähtub esiteks, et W. Larcher täidab kõiki SGB VI §‑s 237 ette nähtud tingimusi, välja arvatud tingimust vähendada pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise vältel tööaega 50%‑ni, kuna W. Larcher vähendas, nagu juba märgitud, Austria õigusaktide alusel oma tööaega 40%‑ni; ja teiseks, et teises liikmesriigis toimunud osalise tööajaga töötamine pensionieelsel perioodil ei takista Saksa sotsiaalkindlustuskassadel maksta SGB VI‑s ette nähtud pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise pensioni, kui SGB VI tingimused on täidetud.
16. Esimese eelotsuse küsimuse ese ongi küsimus, kas mitte üksnes võrdse kohtlemise põhimõttega, vaid eriti just ELTL artiklis 45 ette nähtud töötajate vaba liikumisega on vastuolus see, kui liikmesriik nõuab, et pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist peavad vanaduspensioni saamiseks olema täidetud kõik liikmesriigi õigusaktides selle pensioni saamise õiguse omandamiseks ette nähtud tingimused.
17. W. Larcher ja komisjon teevad ettepaneku vastata sellele küsimusele jaatavalt põhjendusel, et sellised õigusaktid kujutavad endast võõrtöötajate kaudset diskrimineerimist ja igal juhul ajendavad neid vältima pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist teistes liikmesriikides. Sisuliselt, viidates kohtuasjale, milles tehti kohtuotsus Öztürk (EU:C:2004:232), ja üldisemalt asjaolude võrdsustamist käsitlevale Euroopa Kohtu praktikale, leiavad need huvitatud pooled, et liikmesriik ei saa ilma vaba liikumise õigust rikkumata nõuda, et selleks, et maksta võõrtöötajale pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist vanaduspensioni, peavad pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise tingimused olema teises liikmesriigis identsed selle liikmesriigi tingimustega, kust pensioni taotletakse.
18. Saksamaa valitsus omakorda meenutab ennekõike, et töötaja, kes kasutab oma liikumisvabadust, peab võtma arvesse liikmesriikide sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide erinevustest tingitud piiranguid. Ta leiab siiski, et pensioni saamise osas ei tohi liikmesriik kohe välistada, et pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine võib toimuda mõnes muus liikmesriigis, kus on selline pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise kord samuti olemas. Sellisel juhul peab töötaja saama võimaluse täita selle liikmesriigi nõutud tingimusi, kust pensioni taotletakse.
19. Leian, et vastust tuleb piiritleda suhetega, mis on põhikohtuasjas vaidlusaluse tingimuse, st SGB VI §‑s 237 ette nähtud tööaja 50% võrra vähendamise, ja töötajate vaba liikumise vahel, kuna seda tingimust tuleb minu arvates kvalifitseerida nimetatud vabaduse piiranguks ja seda tuleb pidada Saksa seadusandja taotletud eesmärkidega ebaproportsionaalseks.
20. Kõigepealt, vastupidi W. Larcheri ja komisjoni seisukohale, leian, et esimest eelotsuse küsimust ei saa lahendada asjaolude võrdsustamist käsitleva kohtupraktika, täpsemalt kohtuotsuse Öztürk (EU:C:2004:232) põhjal.
21. Selle kohtupraktikaga välja töötatud asjaolude võrdsustamise mõiste eesmärk on peamiselt see, et ühes liikmesriigis aset leidnud olukordi hinnataks samamoodi, nagu siis, kui need oleksid toimunud selles liikmesriigis, kus need peavad mõju avaldama.(12)
22. See kohtupraktika kujunes suures osas välja ELTL artikli 45 ja/või määruse nr 1408/71 tõlgendamise kontekstis ning nõuab põhimõtteliselt, et iga liikmesriik, mis seab sotsiaalhüvitiste maksmise sõltuvusse sellest, et töötajal on täitunud kindlaksmääratud kindlustusperiood või võrdlusperiood ainult selle riigi territooriumil töötades, peab tunnustama samaväärseid perioode, mis samal töötajal täitusid teiste liikmesriikide territooriumil töötades.
23. Sellise konkreetse lahendi tegi Euroopa Kohus nimetatud kohtuasjas Öztürk. Selles asjas leidis Euroopa Kohus, et liikmesriik, kõnealusel juhul Austria Vabariik, ei saanud töötusest tingitud ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigust seada sõltuvusse tingimusest, et asjaomane isik (kõnealusel juhul Türgi kodanikust töötaja, kes oli töötanud osaliselt Austrias ja Saksamaal ning jäi viimati nimetatud liikmesriigis töötuks) sai teatud perioodil, mis eelnes pensioni taotlemisele, ainult esimese liikmesriigi töötuskindlustushüvitisi.(13)
24. Niisamuti leidis Euroopa Kohus varem, et töötajate vaba liikumisega on vastuolus see, et liikmesriigi õigusakt, mis lubab teatud tingimustel invaliidsuspensioni saamise õiguse omandamise võrdlusperioodi pikendamist, ei näe ette pikendamisvõimalust juhul, kui asjaolud, mis vastavad pikendamist võimaldavatele asjaoludele, leiavad aset teises liikmesriigis(14), või et liikmesriik ei luba pensioniõiguse andmiseks arvesse võtta neid töötamise perioode, mis avalike teenistujate või nendega võrdsustatud isikute eriskeemi alla kuuluval isikul (kõnealusel juhul Kreeka avaliku sektori arst, kelle suhtes kehtib eriskeem määruse nr 1408/71 tähenduses) täitusid teise liikmesriigi avalik-õiguslikes haiglates, samas kui esimese liikmesriigi õigusaktid lubavad seda arvesse võtta juhul, kui perioodid täitusid samalaadsetes asutustes selle riigi enda territooriumil.(15)
25. Euroopa Kohus on erinevate juhtumite puhul samuti leidnud, et aluslepingutega on vastuolus asjaolu, et liikmesriik ei võta vanaduspensioni saamise jaoks arvesse teises liikmesriigis lapse kasvatamise perioode nii, nagu need oleksid täitunud esimese liikmesriigi territooriumil.(16)
26. Sellist kohtupraktika suunda oleks saanud põhikohtuasjas üle võtta juhul, kui see kohtuasi oleks näiteks puudutanud olukorda, kus W. Larcherile oleks vaatamata sellele, et ta täitis kõiki Saksa õigusaktidega kehtestatud tingimusi, sealhulgas tööaja 50%‑ni vähendamise tingimust, keeldutud maksmast vanaduspensioni pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist põhjendusel, et pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine ei toimunud Saksamaa territooriumil.
27. Siiski, nagu ma juba rõhutasin, esiteks ei nõua Saksa õigusaktid vähemalt vormiliselt pensioni andmise jaoks seda, et pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine oleks toimunud Saksamaal, ja teiseks ei täitnud W. Larcher Saksa õigusaktides ette nähtud tingimust vähendada Austrias pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise vältel oma tööaega 50% võrra.
28. Käesolevas asjas tõstatatud põhiküsimus ei käsitle seega ühes liikmesriigis aset leidnud olukordade või asjaolude käsitamist nii, nagu need olukorrad ja asjaolud oleksid toimunud selle liikmesriigi territooriumil, kust sotsiaaltoetust taotletakse, seoses kõnealuse liikmesriigi õigusaktides ette nähtud tingimuste täitmisega.
29. See puudutab pigem võimalikku liikmesriigi kohustust tunnustada vanaduspensioni andmisel pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist, et selle liikmesriigi enda tingimustega on võrdväärsed teise liikmesriigi ette nähtud õiguslikud tingimused, mis võimaldavad samasugust pensionieelset osalise tööajaga töötamise perioodi.
30. Teisisõnu, eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab küsimuse mitte faktiliste olukordade võrdsustamise, vaid õiguslike tingimuste võrdlemise kohta.
31. Nüüd, kus see on täpsustatud, on käesolevas asjas selge, et vanaduspension pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist on määruse nr 1408/71 artikli 4 lõike 1 punkti c tähenduses vanadushüvitis ja, nagu Euroopa Kohus on nentinud, määratakse liidu tasandil ühtlustamise puudumise korral sotsiaalkindlustushüvitiste andmise tingimused kindlaks iga liikmesriigi õigusaktidega.(17)
32. Siiski peab selle pädevuse teostamisel järgima liidu õigust, iseäranis töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme.(18)
33. Seega tuleb kontrollida, kas Saksa õiguses kehtestatud tingimus, et Saksamaa Liitvabariigis peab hiljem vanaduspensioni saamiseks olema töötaja teises liikmesriigis kui Saksamaa Liitvabariik pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise ajal vähendanud oma tööaega 50% võrra, on vastuolus ELTL artikliga 45, arvestades, et on selge, et seda tingimust kohaldatakse sõltumatult asjaomase töötaja kodakondsusest.
34. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et õigusnormid, mis takistavad liikmesriigi kodanikul lahkuda või ajendavad teda mitte lahkuma päritoluriigist ning seega mitte kasutama oma õigust vabalt liikuda, kujutavad endast selle vabaduse piiranguid, isegi kui neid kohaldatakse sõltumatult asjaomaste töötajate kodakondsusest.(19)
35. On küll tõsi, et, nagu Saksamaa valitsus kinnitas kohtuotsusele von Chamier-Glisczinski viidates, ei hõlma liidu õiguse praeguses arengujärgus töötajate vaba liikumine lihtsaid siseriiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide vahelisi erinevusi, millest tulenevaid ebamugavusi peavad taluma isikud, kes on otsustanud oma liikumisvabadust kasutada.(20)
36. Käesolev kohtuasi on aga erinev sellest kohtuasjast, milles tehti nimetatud kohtuotsus von Chamier-Glisczinski.
37. Nimelt leidis Euroopa Kohus selles kohtuotsuses esiteks, et P. von Chamier-Glisczinski olukord tulenes kahe riigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamisest koosmõjus selles mõttes, et kõnealune Saksamaa kodanik elas Austrias ja taotles Saksamaa ametiasutustelt mitterahalist hooldushüvitist, samas kui sellist hüvitist ei ole Austrias olemas; ja teiseks, et see olukord oleks olnud erinev, kui Austria õigusaktid oleksid võimaldanud sellise mitterahalise hüvitise andmist, nii et seda hüvitist oleksid asjaomasele isikule maksnud Austria ametiasutused.(21)
38. Seevastu käesolevas asjas ei võimalda esiteks mitte ükski toimiku dokument järeldada, et W. Larcher taotles Saksamaa ametiasutustelt pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist vanaduspensioni maksmist põhjendusel, et sellist pensioni Austrias ei ole, ning peale selle ei viita ükski tõend sellele, et W. Larcheri olukord oleks olnud erinev juhul, kui Austria õigusakte oleks muudetud.
39. Tegelikult on vaidlusalune tingimus, st pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise vältel tööaja vähendamine 50%‑ni, seotud mitte niivõrd vanadushüvitisi käsitlevate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kooskõlastatuse või erinevuse probleemiga, kui just pensioni algusele eelneva üleminekulise töötamisega.
40. Töötamisega seotud tingimuste osas aga on Euroopa Kohus juba eelnevalt otsustanud, et sellised liikmesriigi õigusnormid, mis „seavad tingimusi töötajate pääsemiseks tööturule”(22), sealhulgas need õigusnormid, mis on seotud töötamise üksikasjalike eeskirjadega(23), on töötajate vaba liikumise takistused ja mitte lihtsalt ebamugavused.
41. Käesoleval juhul on vähe kahtlust selles, et liikmesriigi meede, mis kohustab töötajat töötama pool oma varasemast tööajast, selleks et saada seejärel pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist pensioni, kujutab endast nii töötamise eeskirja kui ka, eriti vanemate töötajate puhul, tingimust tööturule pääsemiseks ja sinna jäämiseks.
42. See meede võib minu arvates seega kuuluda takistuse mõiste alla ELTL artikli 45 tähenduses, nii nagu Euroopa Kohus seda on tõlgendanud.
43. Samuti arvan, et see võib kujutada endast töötajate vaba liikumise takistust.
44. Isiku, kes töötas oma karjääri jooksul peamiselt Saksamaal, nagu seda tegi W. Larcher, ja kes sooviks saada pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist pensioni, tahet sellest liikmesriigist lahkuda pärsiks nimelt see, kui ta saab pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötada üksnes oma tööaega 50% võrra vähendades ning ta ei saa seega vastata tööpakkumistele isegi paremini tasustatud töökohtadele teistes liikmesriikides, kus kehtib sarnane kord, kuid kus, nagu Austrias, võib pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamisel kehtiva tööaja vähendamise tingimuse kohaselt vähendada tööaega õiguspäraselt vahemikus 40–60% tavalisest tööajast.
45. Niisamuti võib vaidlusalune tingimus pärssida sellise tööandja, kes asub muus liikmesriigis kui Saksamaa Liitvabariigis, kus on olemas pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise kord, tahet võtta tööle viimati nimetatud liikmesriigi kodanik sellistel tingimustel, et ta vähendab tööaega erinevalt, kui seda nõutakse Saksamaal.
46. Seega tuleb praeguses staadiumis kontrollida, kas Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib selline takistus olla siiski õigustatud üldise huvi eesmärgi järgimisega, arvestades, et see peab olema sobiv nimetatud eesmärgi täitmise tagamiseks ega tohi ületada selle saavutamiseks vajalikku.(24)
47. Nagu tõin esile käesoleva ettepaneku punktis 13 ja nagu rõhutas Saksamaa valitsus oma kirjalikes seisukohtades, on pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamisel tööaja 50% võrra vähendamise eesmärk esiteks võimaldada töötaja üleminekut töötamiselt pensionile ning teiseks töötute või praktikantide töölevõtmise soodustamine tänu sellele tööajale, mis vabaneb isikul, kelle suhtes rakendatakse pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise korda.
48. Iseenesest ei saa nende kahe eesmärgi järgimist kritiseerida. Iseäranis töölevõtmise soodustamise osas on Euroopa Kohus juba tunnistanud, et see on sotsiaalpoliitika õigustatud eesmärk.(25)
49. Seevastu, ilma et tuleks hinnata, kas vaidlusaluse tingimusega saab seatud eesmärke saavutada, tuleb sedastada, et see tingimus on ebaproportsionaalne, nagu möönab ka Saksamaa valitsus oma kirjalikes seisukohtades.
50. Sellises olukorras nagu põhikohtuasjas on tööaja 50%‑ni vähendamise tingimuse range kohaldamise tulemuseks see, et teises liikmesriigis pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötajal, kes vabastas rohkem kui 50% oma varasemast tööajast, et võimaldada noore töötu või praktikandi töölevõtmist, ja kes täidab peale selle kõiki teisi Saksa õigusaktides nõutud tingimusi, keelatakse saada „vanaduspensioni pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist”.
51. Nagu märgivad nii eelotsusetaotluse esitanud kohus kui ka Saksamaa valitsus oma kirjalikes seisukohtades, on sellisel juhul Saksa seadusandja eesmärk seega täidetud ka tööaja vähendamisega 60% võrra, sest selle tulemusena vabaneb veelgi suurem osa töökohast.(26)
52. Tööaja 50% võrra vähendamise tingimus, mida nõuavad Saksamaa õigusaktid ja mida kohaldasid põhikohtuasjas rangelt nii Saksamaa ametiasutus kui ka esimese astme kohus ja apellatsioonikohus, läheb minu arvates seega kaugemale, kui on vajalik selle sotsiaalpoliitika eesmärgi saavutamiseks, milleks on noorte töötute või praktikantide töölevõtmise soodustamine tänu tööajale, mis vabaneb isikul, kelle suhtes rakendatakse pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise korda.
53. Lisaks sellele ei põhjusta asjaolu, et sellist sotsiaalpoliitika eesmärki järgiv liikmesriik peab liidu õiguse kohaselt lubama, et teises liikmesriigis pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise jooksul vähendatakse tööaega rohkem kui 50%, raskeid tagajärgi eelarvele.(27)
54. Tõsi küll, liikmesriikides, kus on kehtestatud pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise kord, hüvitavad selle isiku, kelle suhtes seda korda kohaldatakse ja kes oma tööaega vähendas, saamata jäänud töötasu kas riigiasutused otse või siis, mis tahes viisil, tööandja, kellele üldiselt hüvitab erineval viisil lisakulud omakorda riik.(28)
55. Kulud seoses W. Larcheri töötasu hüvitamisega pensionieelsel perioodil Austrias osalise tööajaga töötamise ajal, sealhulgas loomulikult ka tööaja vähendamisega 10% võrra rohkem kui on nõutud Saksamaa õigusaktides, kandis täielikult mitte Saksamaa Liitvabariik, vaid Austria Vabariik. Peale selle ei mõjuta tööaja vähendamine 10% rohkem oluliselt vanaduspensioni summat, mida Saksamaa ametiasutused maksavad pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist, võrreldes summaga, mida oleks makstud töötajale, kes vähendab oma tööaega 50% võrra pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise käigus Saksamaa territooriumil või mõne muu liikmesriigi nagu Austria Vabariigi territooriumil.
56. Kõiki neid kaalutlusi arvestades teen ettepaneku vastata esimesele küsimusele nii, et ELTL artikliga 45 on vastuolus see, et liikmesriik kehtestab pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist vanaduspensioni maksmise suhtes tingimuse, et pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamisel peab töötaja vähendama oma tööaega 50% võrra, kuna, pidades silmas selle liikmesriigi seatud eesmärki soodustada noorte töötute või praktikantide töölevõtmist, toob tööaja ulatuslikum vähendamine, mida tehakse õiguspäraselt pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise raames teise liikmesriigi territooriumil, automaatselt kaasa selle, et keeldutakse andmast õigust seda pensioni saada.
B. Teine eelotsuse küsimus
57. Teises eelotsuse küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kindlustamiseks on vaja võrdlevalt analüüsida tingimusi, mis on ette nähtud mõlema asjaomase liikmesriigi pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist käsitlevates õigusaktides. Kui sellele tuleb vastata jaatavalt, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, millisel määral peavad kõnealused tingimused või, üldisemalt, nende liikmesriikide pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise skeemid olema sarnased või identsed.
58. Vastus sellele küsimusele ei ole minu arvates tingimata vajalik, arvestades minu pakutud vastust esimesele eelotsuse küsimusele, mis võimaldab eelotsusetaotluse esitanud kohtul õiguslikult piisavalt põhikohtuasi lõplikult lahendada.
59. Sellegipoolest on teise võimalusena vastuses esimesele küsimusele juba esitatud mitu asjaolu, mis võimaldavad samuti, vähemalt osaliselt, vastata teisele küsimusele.
60. Nimelt, nagu näitab eespool esitatud arutluskäik, on minu arvates vaja võrdlevalt analüüsida mõlema asjaomase liikmesriigi õigusaktides ette nähtud põhitingimusi, võttes arvesse selle liikmesriigi seatud eesmärki või eesmärke, kust taotletakse pensioni pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist.
61. Ei saa nõustuda seisukohaga, mille W. Larcher esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtus ja mille see kohus õigesti tagasi lükkas ning mis oli sisuliselt see, et liikmesriik, kust taotletakse pensioni pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist, peaks automaatselt tunnustama tingimusi, milles toimus pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine teises liikmesriigis.
62. Peale selle, et selline ettepanek eirab asjaolu, et liikmesriikidele jääb pädevus kehtestada sotsiaalhüvitiste maksmise tingimused, tekitab see ka suurt „forum shopping’u” riski, võimaldades liidu kodanikel töötada pensionieelsel perioodil osalise tööajaga nende väljavalitud liikmesriigis, ilma et liikmesriik, kes on kohustatud pärast seda perioodi pensioni maksma, saaks selle pensioni maksmisest keelduda.
63. Esimesele küsimusele antud vastusest võib ka järeldada, et, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti väidab, tuleb samuti tagasi lükata põhikohtuasja vastustaja, st Deutsche Rentenversicherung Bayern Südi argumendid – mida toetab ka Saksamaa valitsus Euroopa Kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades – ning mille kohaselt peaks Saksamaal pensioni maksmise eelduseks pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist olema see, et liikmesriikide pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise süsteemide tingimused oleksid identsed.
64. Nagu juba rõhutasin, võib see seisukoht kahjustada töötajate vaba liikumist, sest kui pensioni maksmiseks nõuda, et pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise korra kohaldamise tingimused oleksid täiesti analoogsed Saksamaal kehtivate pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise tingimustega, võib see olla ebaproportsionaalne võrreldes eesmärkidega, mida soovitakse saavutada pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise süsteemiga Saksamaal.
65. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus ise välja pakkus, ei leia vastust teisele küsimusele seega põhikohtuasja poolte tehtud äärmuslikes ettepanekutes. Lahendus on pigem tasakaalustatud vastus. Minu arvates tuleb seega kontrollida, kas selles liikmesriigis nõutavad tingimused, kus pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine toimus, võimaldavad saavutada selle liikmesriigi eesmärke, kus taotletakse pensioni pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist. Neid eesmärke võib nimelt saavutada isegi juhul, kui pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise tingimused on selles liikmesriigis, kus seda pensioni taotletakse, selle liikmesriigi vastavatest tingimustest, kus pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine toimus, erinevad.
66. Selline lahendus jätab kehtima põhimõtte, et liikmesriikidel on pädevus määrata kindlaks sotsiaalhüvitiste andmise tingimused, kindlustades samas, et võõrtöötajate puhul austataks nende vaba liikumist liidus.
67. Analüüsides võib eristada kolme liiki tingimusi, mille alusel makstakse pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist pensioni.
68. Kõigepealt, esimest liiki tingimused on need, millest minu arvates ei sõltu pensioni saamine ja mis ei tohiks takistada selle pensioni maksmist ühe liikmesriigi kodanikule, kes töötas pensionieelsel perioodil osalise tööajaga teises liikmesriigis. Nende tingimuste hulgas on minu arvates pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise süsteemi rahastamisviisiga seotud tingimused.
69. Nagu juba märkisin, hüvitab riik otseselt või kaudselt selle isiku saamata jäänud töötasu, kelle suhtes kohaldatakse riiklikku pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise korda ja kes vähendas oma tööaega.
70. Vaatamata liikmesriikides kehtestatud pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise skeemide rahastamissüsteemide mitmekesisusele ja selle tingimuse tähtsusele siseriikliku õiguse seisukohast, ei ole see minu arvates mitte üldsegi oluline selleks, et analüüsida pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist pensioni saamise õigust võõrtöötajate puhul. Nimelt, kui keeldutakse andmast selle pensioni saamise õigust võõrtöötajale, kes töötas pensionieelsel perioodil osalise tööajaga liikmesriigis, kus rahastamisviisid on erinevad selle liikmesriigi omadest, kus pensioni taotletakse, oleks see töötajate vaba liikumise piirang, mida minu arvates ei saa õigustada. Iseäranis ei saa liikmesriik, kust pensioni taotletakse, õigustatult tugineda põhjendustele tema sotsiaalkindlustussüsteemi tasakaalu kohta, sest, nagu ma juba rõhutasin, ei kandnud see liikmesriik kulusid, mis tekkisid pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise vältel.
71. Järgmine liik tingimusi tekitab kõige vähem probleeme, sest nende skeemi on arvesse võetud määruses nr 1408/71. Selle liigi alla kuuluvad pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist pensioni saamiseks vajalikke sissemakseperioode käsitlevad tingimused. Selle määruse artikli 45 lõige 1 näeb nimelt ette, et ühes liikmesriigis täitunud sissemakseperioode tuleb võtta arvesse pensioni maksmiseks pädevas liikmesriigis „nii, nagu need oleksid täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel”. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kohaldas ka põhikohtuasjas seda artiklit, sest ta nentis, et W. Larcher täitis Saksa õiguse kohaselt nõutud kohustuslike kindlustusperioodidega seotud tingimusi.(29) Kuigi Saksamaa õigusaktides sissemakseperioodide kohta ette nähtud tingimus on käesolevas asjas tõesti täidetud, on see, nagu selgitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, täidetud Austria kindlustusperioode arvesse võttes.(30)
72. Viimaks, nagu näitab käesolev kohtuasi, on kõige problemaatilisemad tingimused need, mis on eriomased pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamisele, st pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise alustamise vanus ja tööaja vähendamise määr. Need tingimused on liikmesriigiti erinevad ja nende vahelisi vastuolusid ei ole otseselt reguleeritud mõnes liidu muus õigusaktis. Seega võivad liikmesriigid, kellele jääb pädevus kehtestada sotsiaalkindlustushüvitiste andmise tingimused, luua hulga erisuguseid eeskirju, mis võivad olla võõrtöötajale ebasoodsad.
73. Näitena võib nimetada mitut võimalikku olukorda, mis võivad tulevikus aset leida.
74. Mis puudutab seda, kui vanalt võib alustada pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist, siis kas liikmesriik võib keelduda täielikult või osaliselt pensioni maksmisest pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist töötaja puhul, kes hakkas mõnes teises liikmesriigis pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötama 59‑aastaselt, samas kui esimene liikmesriik lubab oma territooriumil sellist pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist alustada alles 60‑aastaselt?
75. Samamoodi, kas ühes liikmesriigis pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötaja, kes vähendas oma tööaega 35% (ja seega jätkab töötamist 65% ulatuses oma varasemast tööajast), võib omandada õiguse saada pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist makstavat pensioni liikmesriigis, kus tööaega tuleb pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise korral vähendada 50% võrra?
76. Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades sisuliselt märkis, arvan, et liidu õiguse ja eelkõige proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks tuleb nende küsimuste lahendamiseks teatud kindlat olukorda konkreetselt analüüsida riigi tasandil seatud eesmärkide alusel. Teisisõnu, siseriiklike ametiasutuste ja kohtu ülesanne on seega kontrollida vaidlusaluste tingimuste tähtsust riigi taotletud eesmärkide seisukohast.
77. Just selle analüüsi käigus peavadki liikmesriigi ametiasutused ja vajadusel siseriiklik kohus hindama, kas vanus või tööaja vähendamine on riigi õiguses taotletud eesmärke arvestades olulised või mitte, ning kontrollima, kas erinevus riigi õiguses ette nähtud tingimuse ja selle liikmesriigi õiguses ette nähtud tingimuse vahel, kus pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamine toimus, võib mõjutada kõnealuste eesmärkide täitmist.
78. Seega juhul, kui tööaega vähendatakse nii vähe, et see ei ole noore tööotsija või praktikandi tööle võtmise võimaldamiseks piisav, võivad selle liikmesriigi ametiasutused, kus kõnealust eesmärki tahetakse saavutada, minu arvates keelduda andmast pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist pensioni, mida taotleb töötaja, kes töötas pensionieelsel perioodil osalise tööajaga teises liikmesriigis.
79. W. Larcheri puhul see siiski nii ei ole. Nagu ma esimesele küsimusele vastates esitatud arutluskäigus nimelt näitasin, vähendas W. Larcher oma tööaega Austrias toimunud pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise puhul rohkem, kui näeb ette Saksa õiguses kehtestatud 50% võrra vähendamise nõue ning sellest tulenevalt võimaldab vabanenud tööaeg noore tööotsija või praktikandi töölevõtmist, järgides Saksa seadusandja taotletud eesmärki, nagu möönis Saksamaa valitsus oma kirjalikes seisukohtades.
III. Ettepanek
80. Eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundessozialgericht’i esitatud küsimustele järgmiselt:
ELTL artikliga 45 on vastuolus see, et liikmesriik kehtestab pärast pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamist vanaduspensioni maksmise suhtes tingimuse, et pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamisel peab töötaja vähendama oma tööaega 50% võrra, kuna, pidades silmas selle liikmesriigi seatud eesmärki soodustada noorte töötute või praktikantide töölevõtmist, toob tööaja ulatuslikum vähendamine, mida tehakse õiguspäraselt pensionieelsel perioodil osalise tööajaga töötamise raames teise liikmesriigi territooriumil, automaatselt kaasa selle, et keeldutakse andmast õigust seda pensioni saada.