28. veebruaril 2013 esitatud hagi - Oil Pension Fund Investment Company versus nõukogu

(kohtuasi T-121/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Oil Pension Fund Investment Company (Teheran, Iraan) (esindaja: advokaat K. Kleinschmidt)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub,

tühistada viivitamatult nõukogu 21. detsembri 2012. aasta otsus 2012/829/ÜVJP, millega muudetakse otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1264/2012 määrusesse nr 267/2012 kandmise osas, kuivõrd need õigusaktid puudutavad hagejat;

võtta menetlust korraldava meetme vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 64, kohustades kostjat esitama kõik vaidlustatud otsusega seotud dokumendid, mis puudutavad hagejat;

mõista kohtuvaidlusega seotud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide: põhjendamisekohustuse, kaitseõiguste ja tõhusa õiguskaitse põhimõtte rikkumine

Sellega seoses väidab hageja muu hulgas, et vaidlustatud õigusaktides esitatud põhjendus ei ole hagejale mõistetav ning et kostja ei ole mõistetavat põhjendust hagejale ka eraldi saatnud. Seetõttu on rikutud tema kaitseõigusi ning õigust tõhusale õiguskaitsele. Rikutud on ka põhimõtet, mille kohaselt on igaühel õigus olla ära kuulatud. Hageja väidab, et kostja ei ole talle vaidlusaluseid õigusakte kätte toimetanud ega ole teda ära kuulanud. Lisaks väidab hageja, et kostja ei ole hagejat puudutavaid asjaolusid õieti kontrollinud. Hageja leiab, et tema puhul ei ole toimunud õiglast menetlust, mis vastaks õigusriigi põhimõtetele, kuna ta ei olnud teadlik nõukogu asjaomastest etteheidetest ja väidetavatest tõenditest, mistõttu ei olnud tal võimalik nende kohta oma arvamust esitada ega ka kohtuvaidluses vastupidiseid tõendeid tuua.

Teine väide: ilmselge hindamisviga ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

Hageja arvates on nõukogu teinud vaidlustatud õigusakte vastu võttes ilmselge hindamisvea. Nõukogu on ebapiisavalt ja/või vääralt tuvastanud vaidlustatud õigusaktide aluseks olevad asjaolud. Sellega seoses väidab hageja muu hulgas, et vaidlustatud õigusaktides hageja kohta nimetatud põhjused piiravate meetmete võtmiseks ei pea paika. Pealegi rikuvad vaidlustatud õigusaktid proportsionaalsuse põhimõtet.

Kolmas väide: Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õiguste rikkumine

Siinkohal väidab hageja, et vaidlustatud õigusaktidega on rikutud talle Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (ELT 2010, C 83, lk 389; edaspidi "põhiõiguste harta") tagatud põhiõigusi. Sellega seoses väidab ta, et rikutud on ettevõtlusvabadust Euroopa Liidu piires (põhiõiguste harta artikkel 16) ja õigust seaduslikul teel saadud omandit Euroopa Liidus kasutada ja seda eelkõige vabalt käsutada (põhiõiguste harta artikkel 17). Lisaks väidab hageja, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet (põhiõiguste harta artikkel 20) ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet (põhiõiguste harta artikkel 21).

____________