Liidetud kohtuasjad T‑254/00, T‑270/00 ja T‑277/00

Hotel Cipriani SpA jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Riigiabi – Sotsiaalmaksu vähendamine Venezia ja Chioggia territooriumil tegutsevate ettevõtjate kasuks – Otsus, millega tunnistatakse abikava ühisturuga kokkusobimatuks ja nähakse ette makstud abi tagasinõudmine – Vastuvõetavus – Isiklik seos – Ühendusesisese kaubavahetuse ja konkurentsi kahjustamisega seotud tingimused – EÜ artikli 87 lõike 3 punktide b–e ning EÜ artikli 87 lõike 2 punkti b alusel tehtavad erandid – Kvalifitseerimine uueks abiks või olemasolevaks abiks – Õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõte – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Võimalus, et üldotsus puudutab isikut isiklikult

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

2.      Riigiabi – Konkurentsi kahjustamine – Riiklikud meetmed, mille eesmärk on lähendada teatud majandussektori konkurentsitingimusi teistes liikmesriikides kehtivatele konkurentsitingimustele – Abina kvalifitseerimise välistamine – Tingimused

(EÜ artikli 87 lõige 1)

3.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abikava tervikuna läbivaatamine – Lubatavus

(EÜ artikkel 88)

4.      Riigiabi – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abikava ühisturuga kokkusobimatuks – Põhjendamiskohustus – Piirid

(EÜ artikkel 87 ja EÜ artikli 88 lõige 2)

5.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Riigiabi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks

(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c ja EÜ artikkel 88)

6.      Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Uue abina määratlemine

(EÜ artikkel 87)

1.      Komisjoni otsus, mis puudutab ebaseaduslikku riigiabi kava ja näeb ette makstud abi tagasinõudmise, on üldkohaldatav tegelike abikavast kasusaajate jaoks, kuna seda kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordadele ja sellega kaasnevad abikavast kasusaajatele õiguslikud tagajärjed, mis on kavandatud üldiselt ja abstraktselt. Üksnes asjaolu, et tegelikud abikavast kasusaajad on võimalik kindlaks teha, ei kohusta komisjoni võtma arvesse nende konkreetset olukorda. Seega põhineb abikava – mis ise kujutab endast üldkohaldatavat akti – puudutav otsus üldjuhul kõnealuse abikava üldisel ja abstraktsel kontrollil.

Siiski ei ole välistatud, et teatavatel asjaoludel võivad üldkohaldatava akti sätted teatavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid vastavalt EÜ artikli 230 neljandale lõigule isiklikult puudutada, kui neid mõjutatakse mõnede neile omaste tunnuste või faktilise olukorra tõttu, mis eristab neid kõigist teistest isikutest.

Seega, kui komisjon tuvastab ebaseadusliku abikava ühisturuga kokkusobimatuse ja näeb ette makstud abi tagasinõudmise, puudutab komisjoni otsus kõiki tegelikke abikavast kasusaajaid isiklikult. Tegelike abikavast kasusaajate – keda komisjoni poolt asjaomasele liikmesriigile pandud abi tagasinõudmise kohustus eriti mõjutab – suletud ringi kuulumisest piisab selleks, et eristada neid abisaajaid kõigist teistest isikutest. Individualiseerimine tuleneb käesoleval juhul sellest, et tagasinõudmise kohustus riivab eriti selle suletud ringi täiesti identifitseeritavate liikmete huve.

(vt punktid 73, 74, 77 ja 84)

2.      Asjaolu, et liikmesriik püüab ühepoolsete meetmetega lähendada ühe kindla majandussektori konkurentsitingimusi teistes liikmesriikides kehtivatele konkurentsitingimustele, ei muuda seda, et need meetmed kujutavad endast riigiabi.

Sarnaselt ühenduse kogu konkurentsiõigusega on asutamislepingu riigiabisätete eesmärk tagada mitte täiuslik konkurents, vaid tegelik ja tõhus konkurents.

Neil asjaoludel võimaldab hüvitis struktuuriliselt ebasoodsa olukorra eest üksnes teatud erilistel juhtudel välistada abiks kvalifitseerimise. Nii ei kujuta ettevõtjale ebasoodsa konkurentsiolukorra parandamiseks antud eelis endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui see on õigustatud majanduslike põhjustega ja kui see ei diskrimineeri erinevates liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid. Sellises olukorras kohaldab ühenduste kohus tegelikult turumajanduse tingimustes tegutseva erakapitalil põhineva ettevõtja kriteeriumi. Samuti ei kujuta ettevõtjale antud eelis, mis vähendab ettevõtja eelarvel tavaliselt lasuvaid kulusid, endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui eelise eesmärk on korvata asjaolu, et eelise saav ettevõtja peab kandma lisakulusid, mis tulenevad erandisüsteemist ja mida ei ole konkureerivatel ettevõtjatel, kelle suhtes kehtivad üldnormid ja kes tegutsevad tavalistes turutingimustest.

(vt punktid 182 ja 184–186)

3.      Abikava korral ei ole komisjon üldjuhul kohustatud analüüsima konkreetsetel juhtudel antud abi. Ta võib piirduda kõnealuse abikava üldiste omaduste uurimisega, ilma et ta oleks kohustatud vaatlema iga konkreetset kohaldamisjuhtu.

Komisjon peab siiski riigiabi käsitlevate asutamislepingu alusnormide nõuetekohase rakendamise huvides EÜ artikli 88 alusel asjaomast abimeedet hoolikalt ja erapooletult analüüsima. Hea halduse põhimõte, mis kuulub õigusriigi üldpõhimõtete hulka, mis tulenevad liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest, kohustab komisjoni ametlikus uurimismenetluses järgima asjassepuutuvate isikute võrdse kohtlemise põhimõtet.

Sellises õiguslikus raamistikus on selle võimalik möönmine, et komisjonil on kohustus abikava uurimisel hinnata teatavate abisaajate olukorda eraldi, seotud esiteks komisjonil ja asjaomasel liikmesriigil lasuvate menetluslike kohustuste täitmisega ning teiseks siseriiklike ametivõimude või asjassepuutuvate kolmandate isikute poolt komisjonile abisaajate kohta esitatud konkreetse teabe sisuga.

(vt punktid 209–211)

4.      Nõuded sellele, kuidas komisjon peab põhjendama ja analüüsima abimeetme mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja konkurentsile, erinevad väga loogiliselt olenevalt sellest, kas tegemist on üksik‑ või üldmeetmega.

Mitut valdkonda puudutava abikava puhul võib komisjon piirduda kava omaduste uurimisega, selleks et hinnata, kas abi summa või protsendimäära suuruse, toetatavate investeeringute omaduste või muude tingimuste tõttu, mida abikava ette näeb, tagab kõnealune kava abisaajatele märgatava eelise võrreldes nende konkurentidega ja on kasulik eelkõige ettevõtjatele, kes osalevad liikmesriikidevahelises kaubanduses. Seega juhul, kui abikava on kohaldatav kõigile ettevõtjatele, kes tegutsevad kindlaksmääratud territooriumil, ei saa komisjonilt nõuda, et ta turuolukorra kas või kokkuvõtliku analüüsi põhjal tõendaks abikava eeldatavat mõju ühendusesisesele kaubavahetusele ja konkurentsile kõigis asjaomastes tegevusvaldkondades.

Selles suhtes peavad asjaomane liikmesriik komisjoniga koostöö tegemise kohustuse täitmiseks ja asjassepuutuvad isikud, kellel on nõuetekohaselt palutud vastavalt EÜ artikli 88 lõikele 2 esitada märkused, esitama oma argumendid ja edastama komisjonile kogu teabe, et tagada, et komisjoni käsutuses oleksid kõik antud juhul asjassepuutuvad andmed.

Komisjon on mitut valdkonda puudutava abikava korral kohustatud üksnes konkreetsete andmete põhjal kontrollima, kas teatud kindlates valdkondades täidab asjaomane meede kaks EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamise tingimust, st kas meede võib kahjustada ühendusesisest kaubavahetust ja konkurentsi, kui komisjonile on haldusmenetluses esitatud selleks piisav ja asjakohane teave.

Komisjonil mitut valdkonda puudutava abikava korral lasuva põhjendamiskohustuse ulatus sõltub just ühendusesisesele kaubavahetusele ja konkurentsile avaldatava mõju osas kõnealusele institutsioonile haldusmenetluses edastatud andmetest ja materjalidest.

(vt punktid 227, 230, 231, 233, 235 ja 237)

5.      Komisjonil on EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisel lai kaalutlusõigus, mille teostamine eeldab keeruliste majanduslike ja sotsiaalsete hinnangute andmist, mis tuleb läbi viia ühenduse kontekstis.

EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c ja EÜ artikli 88 endi sõnastusest tuleneb, et komisjon „võib” ühisturuga kokkusobivaks pidada neist kahest sättest esimeses silmas peetud abi. Seega, kuigi komisjon peab alati võtma seisukoha, kas selline riigiabi, mille üle ta kontrolli teostab, sobib kokku ühisturuga, isegi kui sellest ei ole temale teatatud, ei pea komisjon sellist abi ühisturuga kokkusobivaks tunnistama.

Komisjon võib oma kaalutlusõiguse teostamiseks kehtestada endale õigusaktidega selliseid juhiseid nagu raamistikud, teatised või suunised, arvestades, et need peavad sisaldama juhiseid lähenemisviisi kohta, mida see institutsioon peab järgima, ja et need ei tohi kõrvale kalduda asutamislepingu normidest. Kui komisjon võtab vastu sellise õigusakti, milles asutamislepingut silmas pidades täpsustatakse kriteeriume, mida komisjon kavatseb oma kaalutlusõigust teostades kasutada, tuleneb sellest oma võimu piiramine seeläbi, et komisjon peab järgima neid suunavaid eeskirju, mille ta on ise endale kehtestanud. Selles kontekstis peab ühenduste kohus kontrollima, kas komisjon on neid eeskirju järginud.

(vt punktid 290–292)

6.      Meetmed riigiabi määramiseks või muutmiseks kujutavad endast uut abi. Kui muudatus mõjutab algse abikava sisu, muutub see abikava uueks abikavaks. Seevastu juhul, kui muudatus ei ole oluline, võidakse uueks abiks kvalifitseerida üksnes muudatus ise.

Seega teatud territooriumi jaoks ette nähtud sotsiaalmaksuvabastuste kohaldamisala teisel territooriumil tegutsevatele ettevõtjatele laiendamisega kehtestatakse uus abikava. Isegi kui uus abikava piirdub olemasoleva abi laiendamisega uutele abisaajatele, olemasolevat abikava oluliselt muutmata, kujutab selline algsest abikavast eraldatav laiendus endast uut abi, mille suhtes kehtib teatamiskohustus.

(vt punktid 358, 359 ja 362)