Kohtuasi T‑278/10

Wesergold Getränkeindustrie GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi WESTERN GOLD taotlus – Varasemad siseriiklikud, rahvusvaheline ja ühenduse sõnamärgid WESERGOLD, Wesergold ja WeserGold – Suhtelised keeldumispõhjused – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Varasemate kaubamärkide eristusvõime

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 21. september 2012

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Euroopa Kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Faktiliste asjaolude kontrollimine esimeste talle esitatud tõendite alusel – Välistamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Teineteist täiendavad kaubad ja teenused

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Kontseptuaalsete erinevuste võime neutraliseerida visuaalsed ja foneetilised sarnasused – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Kaebus ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsuse peale – Apellatsioonikoja läbiviidud kontroll – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 64 lõige 1)

6.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Euroopa Kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine – Otsus, milles ei hinnatud faktilisi asjaolusid

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 26)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 35)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 40)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 58)

5.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 64 lõike 1 sõnastuse kohaselt teeb apellatsioonikoda pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist kaebuse kohta otsuse ja ta võib selle raames „tegutseda edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires,” niisiis käesoleval juhul teha ise vastulause kohta otsuse, lükates selle tagasi või tunnistades selle põhjendatuks, millega ta seega asjaomase vaidlustatud otsuse kinnitab või tühistab.

Niisiis, kui hageja ei ole apellatsioonikojale esitatud vastuses kasutamise käigus suurenenud eristusvõimele otsesõnu tuginenud, siis ei mõjuta see apellatsioonikoja kohustust uurida vastulauset kontrollides selle kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Selle kontrolli ulatust, mida apellatsioonikoda peab edasikaevatava otsuse läbivaatamisel teostama, ei määra põhimõtteliselt kindlaks kaebuse esitaja väited.

Nimelt ei ole kontrolli ulatus, mille apellatsioonikoda on kohustatud kaebuse esemeks oleva otsuse suhtes teostama, põhimõtteliselt kindlaks määratud kaebuse esitanud poole väljatoodud väidetega. Seda enam ei saa apellatsioonikoja kontrolli ulatust piirata asjaolu, et teatavad apellatsioonikoja menetluses kaitsmisel esitatud väited ei ole täpsed.

(vt punktid 71 ja 80)

6.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 62 lõike 1 esimese lause kohaselt teeb apellatsioonikoda pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist kaebuse kohta otsuse. Kaebuse põhjendatuse kontrollimise kohustus hõlmab kasutamise käigus suurenenud eristusvõime arvesse võtmist, kui selline argument esitatakse. Ei ole välistatud, et hageja poolt Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) menetluses kasutamise käigus suurenenud eristusvõime kohta esitatud argumentide ja tõendite põhjendatuse kontrollimise tulemusel oleks apellatsioonikoda jõudnud otsusele, mille sisu erineb vaidlustatud otsuse omast. Seetõttu rikkus apellatsioonikoda sellist kontrolli teostamata jättes, mis oleks pidanud kaasa tooma vaidlustatud otsuse tühistamise, olulisi menetlusnorme.

Kuna apellatsioonikoda jättis eksides kasutamise käigus suurenenud eristusvõime kohta esitatud argumendid ja tõendid hindamata, ei saa Üldkohus neid argumente ja tõendeid vaidlustatud otsuse tühistamise hagi arutades hinnata. Sellise nõude lahendamise raames ei saa Üldkohus õiguspärasuse kontrolli teostades asendada ühtlustamisameti otsust enda omaga faktiliste asjaolude hinnangu osas, mille viimane on jätnud tegemata. Tühistamishagi raames tuleb Üldkohtul siis, kui ta leiab, et apellatsioonikoja otsus, mille peale on talle hagi esitatud, on õigusvastane, see otsus tühistada. Nimetatud kohus ei või kaebust tagasi lükata, asendades vaidlusaluse otsuse vastu võtnud ühtlustamisameti pädeva üksuse otsuse põhjenduse enda omaga.

(vt punktid 81 ja 83)