AK poolt 24. mail 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 13. märtsi 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas F-91/10: AK versus komisjon

(kohtuasi T-288/13 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: AK (Espoo, Soome) (esindajad: D. Abreu Caldas, S. Orlandi, A. Coolen, advokaadid J.-N. Louis ja É. Marchal)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

otsustada:

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 13. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas F-91/10: AK vs. Euroopa Komisjon;

mõista Euroopa Komisjonilt hageja kasuks välja:

–    hüvitis selle eest, et hageja kaotas 2003., 2005. või hiljemalt 2007. aasta edutamise käigus 95% ulatuses võimaluse edutamisele palgaastmele A4, vastavalt summas 375 295 eurot, 204 996 eurot ja 90 130 eurot, seal hulgas summa 4 000 eurot, mis on talle ühekordsena juba makstud, lisaks tema pensioniõiguste korrigeerimine vastavate sissemaksete tasumise teel;

–    55 000 eurot, lisaks juba tasutud 15 000 eurole, mittevaralise kahju eest, mis tekkis tema eeskirjadevastase haldusstaatuse säilitamisest, vaatamata muu hulgas Üldkohtu 20. aprilli 2005. aasta ja 6. oktoobri 2009. aasta otsustele, Avaliku Teenistuse Kohtu 13. detsembri 2007. aasta otsusele ja ametisse nimetava asutuse 23. aprilli 2007. aasta otsusele, millega rahuldati hageja 4. septembril 2006 esitatud kaebus;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud õigusnormi, kuna Avaliku Teenistuse Kohus põhistas oma otsuse karjääriarengu aruannetele, mille ta ise oli toimikust välja jätnud (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 55, 56, 73 ja 87).

Teine väide, mille kohaselt rikkus Avaliku Teenistuse Kohus mittevaralise kahju hindamisel õigusnormi ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna ta vähendas mittevaralist kahju 15 000 eurole, võttes arvesse üksnes iseäranis pikka hilinemist erinevate karjääriarengu aruennete koostamisel ja piirates mittevaralist kahju ajavahemikus, mille jooksul hageja oli veel ametis, võtmata arvesse muid tegureid nagu hageja ebakindlust ja muret seoses ametialase tulevikuga pärast seda perioodi, mil ta oli veel ametis (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 63 ja 83 jj).

Kolmas väide, mille kohaselt rikuti edutamise võimaluse kaotamise hindamisel õigusnormi ja põhjendamiskohustust, kuna Avaliku Teenistuse Kohus ei oleks esiteks pidanud otsustama üksnes edutamispunktide ja edutamiskünnise alusel, et hageja edutamise võimalus on väike, ja teiseks leidis Avaliku Teenistuse Kohus, et edutamise võimaluse kaotamise tagajärjel tekkinud kahju suurus on ühekordne summa 4 000 eurot, esitamata mingeid põhjendusi sellisele järeldusele jõudmise kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 71-73 ja 89 jj).