Kohtuasi T‑291/09
Carrols Corp.
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse kujutismärk Pollo Tropical CHICKEN ON THE GRILL – Absoluutne keeldumispõhjus – Pahausksuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Ühenduste kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja poolt vastulausemenetluse kohta tehtud otsuse õiguspärasus – Vaidlustamine uutele faktidele viidates – Vastuvõetamatus – Ühenduse õiguse tõlgendamisel sellise ühenduse, siseriikliku või rahvusvahelise kohtupraktikaga arvestamine, millele ei ole ühtlustamisameti talituste menetlustes viidatud – Vastuvõetavus
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)
2. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Taotluse esitaja, kes tegutses kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel pahauskselt – Hindamiskriteeriumid – Arvestamine kõigi asjaomaste teguritega, mis esinesid tähise kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 52 lõike 1 punkt b)
1. Üldkohtusse esitatud hagi eesmärk on Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 65 tähenduses. Seega ei ole Üldkohtu ülesanne hinnata uuesti faktilisi asjaolusid, arvestades esimest korda alles nimetatud kohtus esitatud tõendeid. Vastuvõetavad on üksnes tõendid, mis esitati ühtlustamisameti haldusmenetluse käigus.
Samas on tunnistatud vastuvõetavaks siseriiklike kohtute otsuseid, millele ei ole ühtlustamisameti haldusmenetluse käigus viidatud. Tegelikult ei tohiks pooltel ega Üldkohtul endal olla liidu õiguse tõlgendamisel takistusi liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise kohtupraktika kasutamisel. Järelikult peab poolel olema võimalik viidata siseriiklike kohtute otsustele esimest korda Üldkohtus, kui pool ei heida apellatsioonikojale ette seda, et ta ei võtnud arvesse konkreetse siseriikliku kohtuotsuse faktilisi asjaolusid, vaid seda, et ta on rikkunud määruse nr 207/2009 mõnda sätet, ja viitab selle väite põhjenduseks kohtupraktikale.
(vt punktid 30 ja 31, 34 ja 35)
2. Seda kas taotleja on pahauskne määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 52 lõike 1 punkti b tähenduses, tuleb kontrollida igakülgselt, võttes arvesse kõiki käsitletaval juhul asjakohaseid tegureid.
Taotleja eeldatav teadmine, et mõni kolmas isik kasutab identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti, võib tuleneda eelkõige üldisest teadmisest, et asjaomases majandussektoris seda tähist kasutatakse, ning sellist teadmist võib järeldada eelkõige kasutamise kestusest. Mida pikaajalisem selline kasutamine on, seda tõenäolisem, et taotleja teadis sellest registreerimistaotluse esitamise ajal.
Taotleja pahausksuse tõendamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et taotleja teadis või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis mõni kolmas isik kasutab juba pikka aega identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti. Arvesse tuleb nimelt võtta taotleja tahet asjaomasel hetkel, mis on subjektiivne element, mis tuleb määratleda, lähtudes juhtumi objektiivsetest asjaoludest. Tahe takistada mõnd kolmandat isikut mingit toodet müümast võib seega teatud asjaoludel tähendada, et taotleja on pahauskne. Nii on see eelkõige juhul, kui taotleja laskis tähise ühenduse kaubamärgina registreerida ilma selle kasutamise kavatsuseta vaid selleks, et takistada kolmandate isikute turulepääsu.
Asjaolu, et kolmas isik kasutab juba pikka aega identse või sarnase kauba jaoks mingit tähist, mida võib taotletava kaubamärgiga segi ajada, ja et sellisel tähisel on teatav õiguskaitse, on üks asjakohastest taotleja pahausksuse olemasolu tõendamise hindamiskriteeriumidest. Ometi võib isegi niisugusel juhul ühenduse kaubamärgi registreerimist mitte tõlgendada pahauskse tegutsemisena, seda eelkõige juhul, kui taotleja teab registreerimistaotluse esitamise ajal, et mõni kolmas isik, kes on turul uustulnuk, püüab tema tähise kujutist kopeerides sellest kasu lõigata, mis ajendab taotlejat asjaomast tähist registreerima selleks, et takistada selle kujutise kasutamist.
Taotleja pahausksuse olemasolu hindamiseks võib võtta arvesse seda, kui tuntud on tähis selle ühenduse kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal. Just see, kui tuntud tähis on, võib õigustada taotleja huvi tagada oma tähisele ulatuslikum kaitse.
(vt punktid 48–54)