EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
8. detsember 2022(*)
Eelotsusetaotlus – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Direktiiv 95/46/EÜ – Artikli 12 punkt b – Artikli 14 esimese lõigu punkt a – Määrus (EL) 2016/679 – Artikli 17 lõike 3 punkt a – Internetis otsingumootori haldaja – Isiku nime põhjal tehtud otsing – Väidetavalt ebaõiget teavet sisaldavatele artiklitele suunava lingi kuvamine otsingutulemuste loetelus – Neid artikleid illustreerivate fotode kuvamine pildiotsingu tulemuste loetelus pisipiltide (thumbnails) kujul – Otsingumootori haldajale esitatud taotlus linkide eemaldamiseks – Põhiõiguste kaalumine – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7, 8, 11 ja 16 – Otsingumootori haldaja kohustused ja vastutus linkide eemaldamise taotluse menetlemisel – Linkide eemaldamist taotleva isiku tõendamiskoormis
Kohtuasjas C‑460/20,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesgerichtshofi (liitvabariigi kõrgeim üldkohus, Saksamaa) 27. juuli 2020. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. septembril 2020, menetluses
TU,
RE
versus
Google LLC,
EUROOPA KOHUS (suurkoda),
koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident L. Bay Larsen, kodade presidendid A. Prechal, K. Jürimäe, C. Lycourgos, P. G. Xuereb, L. S. Rossi ja D. Gratsias, kohtunikud M. Ilešič (ettekandja), F. Biltgen, N. Piçarra, N. Jääskinen, N. Wahl, I. Ziemele ja J. Passer,
kohtujurist: G. Pitruzzella,
kohtusekretär: osakonnajuhataja D. Dittert,
arvestades kirjalikku menetlust ja 24. jaanuari 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– TU ja RE, esindajad: Rechtsanwälte M. Siegmann ja T. Stöber,
– Google LLC, esindajad: Rechtsanwälte B. Heymann, J. Spiegel ja J. Wimmers,
– Kreeka valitsus, esindajad: S. Charitaki, A. Magrippi ja M. Tassopoulou,
– Austria valitsus, esindajad: G. Kunnert, A. Posch ja J. Schmoll,
– Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja L. Liţu,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar, F. Erlbacher, H. Kranenborg ja D. Nardi,
olles 7. aprilli 2022. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1; edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) artikli 17 lõike 3 punkti a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355) artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 7, 8, 11 ja 16.
2 Taotlus on esitatud ühelt poolt TU ja RE ning teiselt poolt Google LLC vahelises kohtuvaidluses taotluse üle, milles palutakse esiteks, et TU ja RE nimede põhjal tehtud otsingu tulemustest eemaldataks lingid artiklitele, milles nad on identifitseeritud, ning teiseks, et pildiotsingu tulemustest kustutataks neid kujutavad pisipiltidena (thumbnails) kuvatud fotod.
Õiguslik raamistik
Direktiiv 95/46
3 Direktiivi 95/46 artikli 1 „Direktiivi eesmärk“ lõige 1 nägi ette:
„Vastavalt käesolevale direktiivile kaitsevad liikmesriigid isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele.“
4 Direktiivi artikkel 2 „Mõisted“ sätestas:
„Käesolevas [direktiivis] kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta […]
b) isikuandmete töötlemine (edaspidi „töötlemine“) – iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, […]
[…]
d) vastutav töötleja – füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes määrab üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; […]
[…]“.
5 Direktiivi II peatüki I jaos „Põhimõtted andmete kvaliteedi kohta“ sisalduv artikkel 6 oli sõnastatud järgmiselt:
„1. Liikmesriigid sätestavad selle, et
[…]
d) andmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed, et kustutada või parandada andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged või mittetäielikud andmed[;]
[…]“.
6 Direktiivi II peatüki V jaos „Andmesubjektide õigus tutvuda andmetega“ toodud artiklis 12 „Õigus tutvuda andmetega“ oli sätestatud:
„Liikmesriigid tagavad, et igal andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt:
[…]
b) võimalust vastavalt vajadusele parandada, kustutada või sulgeda need andmed, mille töötlemine ei vasta käesoleva direktiivi sätetele, eelkõige seetõttu, et andmed on ebatäielikud või ebaõiged;
[…]“.
7 Direktiivi 95/46 II peatüki VII jaos „Andmesubjektide õigus esitada vastuväiteid“ sisalduva artikli 14 esimene lõik nägi ette:
„Liikmesriigid annavad andmesubjektidele õiguse:
a) esitada alati konkreetse olukorraga seotud õigustatud ja veenvatel põhjustel vastuväiteid teda käsitlevate andmete töötlemise suhtes vähemalt artikli 7 punktides e ja f osutatud juhtudel, kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kui tegemist on õigustatud vastuväitega, ei tohi vastutav töötleja kõnealuseid andmeid edasi töödelda;
[…]“.
Isikuandmete kaitse üldmäärus
8 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 94 lõike 1 kohaselt tunnistati direktiiv 95/46 alates 25. maist 2018 kehtetuks. Määruse artikli 99 lõike 2 järgi kohaldatakse seda määrust alates samast kuupäevast.
9 Määruse põhjendustes 4, 39 ja 65 on märgitud:
„(4) Isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Käesolevas määruses austatakse kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja hartas tunnustatud põhimõtetest, eelkõige õigusest era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele, isikuandmete kaitsest, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusest, sõna- ja teabevabadusest, ettevõtlusvabadusest, õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kultuurilisele, usulisele ja keelelisele mitmekesisusele.
[…]
(39) […] Selle tagamiseks, et ebaõiged isikuandmed parandatakse või kustutatakse, tuleks võtta kõik mõistlikud meetmed. […]
[…]
(65) Andmesubjektil peaks olema õigus nõuda teda käsitlevate isikuandmete parandamist ja „õigus olla unustatud“ juhul, kui selliste andmete säilitamine rikub käesolevat määrust või vastutava töötleja suhtes kohaldatavat liidu või liikmesriigi õigust. […] [I]sikuandmete jätkuv säilitamine peaks olema seaduslik aga juhul, kui see on vajalik sõna- ja teabevabaduse kasutamiseks […]“.
10 Määruse I peatükis „Üldsätted“ sisalduv artikkel 4 „Mõisted“ on sõnastatud järgmiselt:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; […]
2) „isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum […]
[…]
7) „vastutav töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; […]
[…]“.
11 Määruse II peatükis „Põhimõtted“ asuvas artiklis 5 „Isikuandmete töötlemise põhimõtted“ on sätestatud:
„1. Isikuandmete töötlemisel tagatakse, et
[…]
d) isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud ning et võetakse kõik mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutaks või parandataks viivitamata („õigsus“);
[…]
2. Lõike 1 täitmise eest vastutab ja on võimeline selle täitmist tõendama vastutav töötleja („vastutus“).“
12 Isikuandmete kaitse üldmääruse III peatüki 3. jagu „Parandamine ja kustutamine“ sisaldab muu hulgas artikleid 16 ja 17.
13 Määruse artiklis 16 „Õigus andmete parandamisele“ on ette nähtud:
„Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja parandaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad ebaõiged isikuandmed. Võttes arvesse andmete töötlemise eesmärke, on andmesubjektil õigus nõuda mittetäielike isikuandmete täiendamist, sealhulgas täiendava õiendi esitamise teel.“
14 Määruse artikkel 17 „Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“)“ on sõnastatud järgmiselt:
„1. Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:
a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;
b) andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2 punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;
c) andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 2 kohaselt;
d) isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
e) isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust;
f) isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.
2. Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral mil isikuandmete töötlemine on vajalik
a) sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;
[…]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
15 TU on investeerimisühingu juhatuse liige ja ainuaktsionär ning selle tütarettevõtja president, kusjuures nimetatud äriühingud moodustavad koos teiste äriühingutega kontserni. Ta on ka ainuosanik kolmandas äriühingus, kes on neljanda äriühingu ainuosanik, seejuures kuulub viimati nimetatud äriühingule omakorda 60% osalus viiendas äriühingus.
16 RE oli TU elukaaslane ja kuni 2015. aasta maini neljanda äriühingu prokurist.
17 27. aprillil, 4. juunil ja 16. juunil 2015 avaldati veebisaidil www.g...net (edaspidi „g-neti sait“) kolm artiklit, milles kritiseeriti käesoleva kohtuotsuse punktis 15 nimetatud viienda äriühingu ja kontserni investeerimismudelit. Lisaks oli 4. juuni 2015. aasta artiklile lisatud kolm fotot TUst vastavalt luksusauto roolis, helikopteri kabiinis ja lennuki ees ning üks foto REst kabrioletis.
18 G-neti saidi haldaja on saidi impressumi kohaselt G-LLC, mille asukoht on New Yorgis (Ameerika Ühendriigid). Äriühingu G-LLC eesmärk on tema enda sõnul „aktiivse selgitamise ja järjepideva läbipaistvuse kaudu aidata kaasa pettuste ennetamisele majanduses ja ühiskonnas“. Erinevates artiklites on G-LLC ärimudelit kritiseeritud, heites talle muu hulgas ette, et ta üritab ettevõtjaid šantažeerida seeläbi, et avaldab nende kohta kõigepealt negatiivseid artikleid ja pakub seejärel teatava tasu eest nende artiklite kustutamist või nende avaldamise takistamist.
19 Kui Google’i otsingumootori otsingusse sisestati põhikohtuasja hagejate ees- ja perekonnanimed nii eraldi kui ka koos teatavate äriühingute nimedega, siis kuvati otsingutulemuste loetelus lingiga viited 4. juuni 2015. aasta ja 16. juuni 2015. aasta artiklitele, ning kui sisestati teatavate äriühingute nimed, siis lingiga viide 27. aprilli 2015. aasta artiklile. Lisaks kuvas Google piltide otsimisel pildiotsingu tulemuste loetelus pisipiltidena põhikohtuasja hagejate pildid 4. juuni 2015. aasta artiklist. Nende fotode kuvamine lõppes hiljemalt 2017. aasta septembris. Artiklid ei ole enam g-neti saidil hiljemalt 28. juunist 2018 kättesaadavad olnud.
20 Põhikohtuasja hagejad palusid Google’il kui tema otsingumootoriga töödeldavate isikuandmete vastutaval töötlejal esiteks eemaldada otsingutulemuste loetelust lingid põhikohtuasjas käsitletavatele artiklitele, kuna need sisaldavad ebaõigeid väiteid ja laimavaid arvamusi, ning teiseks eemaldada otsingutulemuste loetelust pisipildid. Nad väitsid, et ka nemad olid G-LLC šantaaži ohvrid.
21 Google keeldus selle taotluse rahuldamisest, viidates põhikohtuasjas käsitletavate artiklite ja fotode kutsealasele kontekstile ning sellele, et ta ei olnud teadlik, et neis artiklites sisalduvad andmed ei vasta väidetavalt tõele.
22 Põhikohtuasja hagejad esitasid 2015. aastal Landgericht Kölnile (Kölni esimese astme kohus, Saksamaa) hagi, milles palusid kohustada Google’it eemaldama tema otsingutulemuste loeteludest lingid põhikohtuasjas käsitletavatele artiklitele ja lõpetama põhikohtuasja hagejaid kujutavate fotode kuvamine pisipiltidena. Nimetatud kohus jättis 22. novembri 2017. aasta otsusega hagi rahuldamata.
23 Põhikohtuasja hagejad esitasid selle kohtuotsuse peale Oberlandesgericht Kölnile (liidumaa kõrgeim üldkohus Kölnis, Saksamaa) apellatsioonkaebuse, mis jäeti 8. novembri 2018. aasta kohtuotsusega rahuldamata. Apellatsioonikohus rõhutas, et vastanduvate õiguste ja huvide kaalumisel, mida antud juhul tuleb teha, on märkimisväärne kaal otsingumootori spetsiifilisel toimimisviisil ja selle erilisel tähtsusel interneti toimimisele. Kuna otsingumootori haldajal ei ole tavaliselt mingit õiguslikku seost lingitud sisu pakkujatega ning tal on võimatu fakte uurida ja neid – võttes arvesse ka nende pakkujate arvamust – hinnata, siis on tal erilised tegutsemiskohustused vaid siis, kui andmesubjekt teda konkreetselt teavitab, et tegemist on ilmse ja kohe äratuntava õigusrikkumisega. Need põhimõtted kehtivad ka juhul, kui otsingumootorit kasutatakse üksnes piltide otsimiseks, kuna asjas tähtsust omavad huvid on võrreldavad.
24 Apellatsioonikohus lisas, et kuivõrd väidetud asjaolu tõelevastavust tuleb olulisel määral arvesse võtta, siis on selles osas tõendamiskoormis isikul, kes linkide eemaldamist taotleb. Kuna aga käesoleval juhul ei ole põhikohtuasja hagejad tõendanud, et nende kohta esitatud asjaolud ei ole õiged, ei ole Google’il võimalik anda põhikohtuasjas käsitletavatele artiklitele lõplikku hinnangut ja seega ei ole ta kohustatud neile viitavaid linke eemaldama. Pisipiltidena kuvatavaid fotosid võib osas, milles need on lisatud ühele neist artiklitest, käsitada uudisvoo hulka kuuluvate piltidena.
25 Põhikohtuasja hagejad esitasid kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Bundesgerichtshofile (liitvabariigi kõrgeim üldkohus, Saksamaa).
26 Nimetatud kohus märgib, et kassatsioonkaebuse lahendus sõltub sellest, kuidas tõlgendada liidu õigust, eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a ning direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a.
27 Kõigepealt rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tema arvates kuulub nõue, et Google’it kohustataks eemaldama otsingutulemuste loetelust lingid põhikohtuasjas käsitletavatele artiklitele, ratione temporis isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse, samas kui nõue, et Google’it kohustataks eemaldama pildiotsingu tulemuste loetelust pisipildid, kuulub ratione temporis direktiivi 95/46 kohaldamisalasse, kuna isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumise päeval neid pisipilte Google’i otsingumootor enam ei kuvanud. Viimati nimetatud nõude osas palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul aga sellele küsimusele vastates võtta arvesse ka kõnealust määrust.
28 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib seejärel, et asjaoluga, et põhikohtuasjas käsitletavad artiklid ei ole enam g-neti saidil kättesaadavad ja Google ei kuva enam neid pisipilte, ei ole kadunud põhikohtuasja hagejate huvi nõuda jätkuvalt linkide eemaldamist, kuna g-neti saidil on üksnes märgitud, et erinevatel põhjustel ei ole need artiklid „hetkel“ kättesaadavad. Neil asjaoludel ei saa välistada, et kõnealused artiklid võidakse tulevikus uuesti internetti panna ja Google’i otsingumootor võib neile uuesti koos linkidega viidata, kusjuures tuleb täpsustada, et Google leiab endiselt, et linkide eemaldamise taotlus on põhjendamatu, ja keeldub jätkuvalt selle rahuldamisest.
29 Sisulises osas märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks seoses nõudega eemaldada otsingutulemuste loetelust lingid põhikohtuasjas käsitletavatele artiklitele, et põhikohtuasja hagejad põhjendavad seda eelkõige sellega, et nendes artiklites sisalduvad teatavad väited ei vasta tõele. Seega tekib küsimus, kas nad pidid nende väidete väidetavat ebaõigsust tõendama või seda ebaõigsust vähemalt teatud määral tõendama, või kas vastupidi oleks Google pidanud eeldama põhikohtuasja hagejate väidete õigsust või püüdma ise asjaolusid selgitada.
30 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei ole nõue kaaluda ühelt poolt harta artiklitest 7 ja 8 ning teiselt poolt harta artiklitest 11 ja 16 tulenevaid vastanduvaid põhiõigusi täidetud, kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjas lasub tõendamiskoormis ainult ühel või teisel poolel.
31 Seetõttu pakub eelotsusetaotluse esitanud kohus sellise lahenduse, et andmesubjekt peaks vähemalt ajutiselt lahendama lingitud sisu õigsuse küsimuse sellega, et ta kaebab sisu pakkuja kohtusse, kui vähemalt esialgse õiguskaitse saamine oleks tema jaoks konkreetseid asjaolusid arvestades mõistlik võimalus. Kui andmesubjektil ei ole sisu pakkujaga seost, siis võivad tal selle pakkujaga kontakti saamisel esineda muidugi samasugused raskused nagu otsingumootori haldajal. Samas on andmesubjektile teada, kas lingitud sisu on õige või mitte. See, kas temalt võib mõistlikult nõuda, et ta kaebaks oma õiguste kaitseks sisu pakkuja kohtusse, võib sõltuda näiteks sellest, kas sisu pakkujat saab Euroopa Liidus ilma eriliste raskusteta kohtusse kaevata või mitte.
32 Seda silmas pidades kaldub eelotsusetaotluse esitanud kohus arvama, et üldjuhul võib andmesubjektilt mõistlikult nõuda, et ta algataks esialgse õiguskaitse menetluse sisu pakkuja vastu, kelle nimi on teada, kuid mitte seda, et ta teeks seda anonüümse pakkuja või sellise pakkuja vastu, kellele ei ole võimalik teateid kätte toimetada. Seevastu ei mõjuta otsingumootori haldaja suhtes olevaid õigusi see, kas on tegelik võimalus saavutada kustutamise kohustuse täitmine sisu pakkuja poolt.
33 Teiseks, mis puudutab nõuet kohustada Google’it lõpetama 4. juuni 2015. aasta artiklis sisalduvate põhikohtuasja hagejate fotode kuvamine pisipiltide kujul, siis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigepealt, et need pisipildid sisaldavad tõepoolest linki, mis võimaldab juurdepääsu kolmanda isiku veebilehele, kus vastav foto avaldati, ja võimaldab seega tutvuda selle avaldamise kontekstiga. Kuna aga pildiotsingu tulemuste loetelu kuvab ainult pisipilte, näitamata nende piltide avaldamise konteksti kolmanda isiku veebisaidil, on see loetelu iseenesest neutraalne ega võimalda teada algse avaldamise konteksti.
34 Seega tekib küsimus, kas direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a või isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a raames tehtava kaalumise käigus tuleks arvesse võtta ainult pisipilti kui sellist tulemuste loetelu neutraalses kontekstis või ka vastava pildi avaldamise algset konteksti.
35 Sellega seoses tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas, mis puudutab avalikkusele tundmatuid isikuid, ei anna kõnealused fotod iseenesest mingit panust avalikku arutellu ega vasta ülekaalukale teabevajadusele eelmises punktis nimetatud sätete tähenduses. Kuid g-neti veebisaidil avaldatud 4. juuni 2015. aasta artikliga seoses on neil oluline roll selles artiklis sisalduva sõnumi kinnitamisel, mille kohaselt saavad põhikohtuasja hagejad tänu oma staatusele käesoleva kohtuotsuse punktis 15 viidatud neljanda äriühingu ja kontserni algatajate ja juhtidena nautida kõrget elatustaset ja omada luksuskaupu, samas kui nende äriühingute töötajatel, turustajatel ja klientidel tekib küsimus, kas tehtud investeeringud on turvalised. Seega juhul, kui tuleb arvesse võtta nende fotode algse avaldamise konteksti, tuleb nende avaldamist tulemuste loetelus pisipiltidena pidada põhjendatuks, tingimusel et nendega kaasnev kirjutis on ise õiguspärane.
36 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul räägib algse avaldamise konteksti arvesse võtmise kasuks asjaolu, et tehniliselt kujutavad pisipildid endast linke kolmanda isiku veebilehele. Samuti on üldteada, et pildiotsingumootori arukas keskmine kasutaja on teadlik asjaolust, et otsingumootori poolt tulemuste loetelusse koondatud pisipildid on väljavõtted kolmandate isikute avaldatust ja et nendele pisipiltidele vastavad fotod on seal esitatud teatud kontekstis.
37 Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et erinevalt muudest linkidega otsingutulemustest ei ole pisipildi kuvamisel märgitud pildi avaldamise algset konteksti ja see ei ole ka muul viisil nähtav. Kasutajal, kes on algusest peale huvitatud üksnes pildi kujutisest, ei ole aga üldjuhul mingit põhjust otsida avaldatu päritolu ega algset konteksti.
38 Järelikult tundub eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates loogiline, et asjaomase otsingumootori haldaja kui vastutava töötleja teostatava andmetöötluse õiguspärasuse hindamisel võetakse direktiivi 95/46 artikli 14 esimese lõigu punkti a või isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 kohasel kaalumisel arvesse üksnes pisipildist endast tulenevaid õigusi ja huve.
39 Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof (liitvabariigi kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas andmesubjekti õigusega tema eraelu puutumatusele ([harta] artikkel 7) ja isikuandmete kaitsele ([harta] artikkel 8) on kooskõlas see, kui olukorras, kus andmesubjekt on interneti otsinguteenuse pakkuja kui vastutava töötleja vastu esitanud lingi eemaldamise nõude ja kus selle nõude hindamisel kaalutakse vastavalt [isikuandmete kaitse üldmääruse] artikli 17 lõike 3 punktile a harta artiklitest 7, 8, 11 ja 16 tulenevaid vastanduvaid õigusi ja huve, oleneb kaalumise tulemus juhul, kui link, mille eemaldamist taotletakse, suunab faktiväiteid ja faktiväidetel põhinevaid väärtushinnanguid – mille tõesusele andmesubjekt vastu vaidleb – sisaldava sisu juurde, mille seaduslikkus oleneb selles sisalduvate faktiväidete õigsusest, olulisel määral ka sellest, kas andmesubjektil on mõistlik võimalus saada õiguskaitse sisu pakkuja vastu, näiteks esialgse õiguskaitse menetluses, ja nii vähemalt esialgu saada selgust otsingumootori haldaja kui vastutava töötleja lingitud sisu tõesuse küsimuses?
2. Kas juhul, kui eemaldamise nõue esitatakse interneti otsinguteenuse pakkuja kui vastutava töötleja vastu, kes nimepäringu korral otsib füüsiliste isikute fotosid, mille on isiku nimega seoses internetis avaldanud kolmandad isikud, ja kuvab leitud fotod tulemuste loetelus pisipiltidena (thumbnails), tuleb vastavalt [direktiivi 95/46] artikli 12 punktile b ja artikli 14 esimese lõigu punktile a või [isikuandmete kaitse üldmääruse] artikli 17 lõike 3 punktile a läbiviidaval harta artiklitest 7, 8, 11 ja 16 tulenevate vastanduvate õiguste ja huvide kaalumisel võtta olulisel määral arvesse kolmanda isiku poolt algul avaldatu konteksti, ja seda ka siis, kui pisipildi kuvamisel loob otsingumootor lingi kolmanda isiku veebilehele, kuid seda veebilehte konkreetselt ei nimetata ja interneti otsinguteenuse pakkuja ei näita sellega koos sellest tulenevat konteksti?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
Vastuvõetavus
40 Google kahtleb esimese küsimuse vastuvõetavuses, kuna selles tõstatatud probleem on hüpoteetiline. Eelkõige on eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahendus abstraktse skeemi vormis, mis on põhikohtuasja asjaoludest lahutatud. Peale selle ei ole Euroopa Kohtu käsutuses vajalikku teavet, et anda sellele küsimusele tarvilik vastus.
41 Siinkohal tuleb meenutada, et väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 ette nähtud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö raames üksnes asja menetleval ja selles tehtava lahendi eest vastutaval liikmesriigi kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud vastama (15. juuli 2021. aasta kohtuotsus The Department for Communities in Northern Ireland, C‑709/20, EU:C:2021:602, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 Euroopa Kohus võib keelduda riigisisese kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (15. juuli 2021. aasta kohtuotsus The Department for Communities in Northern Ireland, C‑709/20, EU:C:2021:602, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 22 märkis, on eelotsusetaotluse esitanud kohus käesolevas asjas andnud piisavalt täpse ja täieliku ülevaate põhikohtuasja aluseks olevast faktilisest ja õiguslikust kontekstist ning on piisavalt põhjendanud vajadust saada selles kontekstis esitatud küsimusele vastus.
44 Sellega seoses tuleb meenutada, et otsingumootori tegevuse raames toimuv isikuandmete töötlemine erineb sellest ja lisandub sellele, mida teevad veebisaitide avaldajad, kes lisavad need andmed veebilehele (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 35). Kui andmesubjekt esitab hagi otsingumootori haldaja vastu, ei ole asjasse puutuvad õigused, huvid ja piirangud tingimata samad mis sisuteenuse pakkuja vastu esitatud hagi puhul, mistõttu on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 alusel esitatud linkide eemaldamise taotluse läbivaatamisel vaja teha eraldi kaalumine.
45 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu põhjendustest nähtub aga, et Euroopa Kohtu vastus küsimusele, mis puudutab esiteks otsingumootori haldaja kohustuste ja vastutuse ulatust, kui ta menetleb linkide eemaldamise taotlust, mis põhineb lingitud sisus sisalduva teabe väidetaval ebaõigsusel, ning teiseks andmesubjektile selle ebaõigsusega seoses pandud tõendamiskoormist, võib mõjutada otseselt eelotsusetaotluse esitanud kohtu antavat hinnangut põhikohtuasjas esitatud hagile, olenemata sellest, kas põhikohtuasja hagejatel on võimalik saada tõhusat kohtulikku kaitset sisu pakkuja vastu veebis väidetavalt ebaõige sisu avaldamise tõttu.
46 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 22 märkis, ei tähenda asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused metoodika kohta, mida ta peab kohaldatavaks sellises olukorras nagu põhikohtuasi, on sõnastatud üldiselt ja abstraktselt, et Euroopa Kohtule selle kohta esitatud küsimus oleks hüpoteetiline.
47 Seega on esimene küsimus vastuvõetav.
Sisulised küsimused
48 Oma esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaaludes linkide eemaldamise taotluse – mis on esitatud otsingumootori haldajale ja milles nõutakse otsingutulemuste loetelust selle lingi eemaldamist, mis suunab selliseid väiteid sisaldava sisu juurde, mida taotluse esitanud isik peab ebaõigeks – läbivaatamisel ühelt poolt harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud õigusi ja teiselt poolt harta artiklitega 11 ja 16 kaitstud õigusi, sõltub lingi eemaldamine tingimusest, et lingitud sisu õigsuse küsimus on vähemalt ajutiselt lahendatud taotluse esitanud isiku poolt selle sisu pakkuja vastu esitatud hagi raames, kui sellise kohtuliku kaitse saamine on mõistlikult võimalik.
49 Kõigepealt väärib esiteks meenutamist, et otsingumootori tegevust, mis seisneb kolmandate isikute poolt internetis avaldatud või sinna laaditud teabe leidmises, automaatses indekseerimises, ajutises säilitamises ja lõpuks internetikasutajatele teatavas eelistusjärjekorras kättesaadavaks tegemises, tuleb pidada „isikuandmete töötlemiseks“ direktiivi 95/46 artikli 2 punkti b ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktide 1 ja 2 tähenduses, kui see teave sisaldab isikuandmeid, ning teiseks, et otsingumootori haldajat tuleb pidada isikuandmete „vastutavaks töötlejaks“ selle direktiivi artikli 2 punkti d ja selle määruse artikli 4 punkti 7 tähenduses (vt selle kohta 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 41, ning 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 35).
50 Nagu nimelt käesoleva kohtuotsuse punktis 44 on märgitud, erineb otsingumootori tegevuse raames toimuv isikuandmete töötlemine sellest ja lisandub sellele, mida teevad veebisaitide avaldajad, kes lisavad need andmed veebilehele. Sellel tegevusel on andmete ülemaailmses levikus ka otsustav roll, sest see muudab need kättesaadavaks igale internetikasutajale, kes teeb otsingu andmesubjekti nime põhjal, sh internetikasutajatele, kes ei oleks muidu leidnud veebilehte, kus need andmed on avaldatud. Lisaks võib internetis avaldatud teabe korrastamine ja koondamine, mida teevad otsingumootorid, et hõlbustada selliste andmete kättesaadavust oma kasutajate jaoks, tuua kaasa selle, et kui andmeid otsitakse füüsilise isiku nime põhjal, saavad otsingumootori kasutajad tulemuste loetelu näol struktureeritud ülevaate selle isiku kohta internetis leiduvast teabest, mis võimaldab neil koostada andmesubjekti kohta rohkem või vähem üksikasjaliku profiili (vt selle kohta 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punktid 36 ja 37, ning 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 36).
51 Järelikult, kuna otsingumootori tegevus võib märkimisväärselt ja veebisaitide avaldajate tegevusele lisanduvalt mõjutada põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, peab otsingumootori haldaja kui selle tegevuse eesmärke ja vahendeid kindlaks määrav isik oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires tagama tegevuse vastavuse direktiivi 95/46 ja isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele, et direktiivis ja määruses ette nähtud tagatised saaksid oma täielikku mõju avaldada ning et andmesubjektid ja eeskätt nende õigus eraelu puutumatusele oleksid tõepoolest tõhusalt ja täielikult kaitstud (vt selle kohta 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 38, ning 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 37).
52 Seoses otsingumootori haldaja vastutuse ja konkreetsete kohustuste ulatusega on Euroopa Kohus juba täpsustanud, et otsingumootori haldaja ei vastuta mitte seetõttu, et isikuandmed sisalduvad kolmanda isiku avaldatud veebilehel, vaid selle lehe otsingutulemustes sisaldumise tõttu ja eriti selle tõttu, et veebilehe link kuvatakse tulemuste loetelus, mis esitatakse internetikasutajatele füüsilise isiku nimega tehtud otsingu tagajärjel, kuna lingi selline kuvamine tulemuste loetelus võib märkimisväärselt riivata andmesubjekti põhiõigust eraelu puutumatusele ja tema isikuandmete kaitsele (vt selle kohta 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 80, ning 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 46).
53 Neil asjaoludel, võttes arvesse ülesandeid, pädevust ja võimalusi, mis on otsingumootori haldajal selle mootori tegevuse raames toimuva töötlemise eest vastutajana, saavad direktiivis 95/46 ja isikuandmete kaitse üldmääruses ette nähtud keelud ja piirangud kehtida haldaja suhtes üksnes lingi otsingutulemustes sisaldumise tõttu ja olla seega kohaldatavad kontrollimise kaudu, mis toimub pädevate riigisiseste ametivõimude kontrolli all taotluse alusel, mille andmesubjekt on esitanud (vt selle kohta 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 47).
54 Sellise taotluse jaoks sisaldab isikuandmete kaitse üldmäärus artiklit 17, milles on konkreetselt reguleeritud „õigust andmete kustutamisele“, mida nimetatakse ka „õiguseks olla unustatud“. Kuigi selle artikli lõikes 1 on ette nähtud, et andmesubjektil on selles lõikes loetletud põhjustel üldjuhul õigus nõuda vastutavalt töötlejalt teda puudutavate isikuandmete kustutamist, on lõikes 3 täpsustatud, et sellele õigusele ei saa tugineda, kui isikuandmete töötlemine on vajalik ühel lõikes 3 loetletud põhjustest, mille seas on selle lõike punktis a muu hulgas teabevabaduse õiguse teostamine.
55 Seega peab otsingumootori haldaja linkide eemaldamise taotluse saamisel kontrollima, kas kõnealuse veebilehe lingi sisaldumine loetelus, mis kuvatakse andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel, on vajalik selleks, et internetikasutajad, kes võivad olla huvitatud sellise otsingu kaudu sellele veebilehele pääsemisest, saaksid teostada õigust teabevabadusele, mis on kaitstud harta artikliga 11 (vt analoogia alusel 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 66).
56 Asjaolu, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktis a on sõnaselgelt ette nähtud, et andmesubjekti õigus andmete kustutamisele on välistatud, kui töötlemine on vajalik, et teostada muu hulgas õigust teabevabadusele, mis on tagatud harta artikliga 11, väljendab seda, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid nagu määruse põhjenduses 4 on rõhutatud, tuleb seda käsitleda lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ning kaaluda võrreldes muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (vt selle kohta 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).
57 Selles kontekstis tuleb märkida, et harta artikli 52 lõike 1 kohaselt tohib selliseid õigusi, nagu on tunnustatud harta artiklitega 7 ja 8, piirata tingimusel, et piirangud on ette nähtud seadusega, need arvestavad nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning need on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vajalikud ja vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Isikuandmete kaitse üldmääruses, eelkõige selle artikli 17 lõike 3 punktis a, on seega sõnaselgelt ette nähtud nõue kaaluda ühelt poolt põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mida on tunnustatud harta artiklitega 7 ja 8, ning teiselt poolt põhiõigust teabevabadusele, mis on tagatud harta artikliga 11 (24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 59).
59 Lisaks väärib märkimist, et harta artikkel 7, mis käsitleb õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, sisaldab õigusi, mis vastavad Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) artikli 8 lõikega 1 tagatud õigustele, ning et isikuandmete kaitse mängib väga olulist rolli EIÕK artiklis 8 tunnustatud õiguse era- ja perekonnaelu puutumatusele teostamisel (EIK 27. juuni 2017. aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome, CE:ECHR:2017:0627JUD000093113, punkt 137). Seega tuleb vastavalt harta artikli 52 lõikele 3 anda kõnealusele artiklile 7 sama tähendus ja ulatus, nagu on antud EIÕK artikli 8 lõikele 1, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas. Sama kehtib harta artikli 11 ja EIÕK artikli 10 kohta (vt selle kohta 14. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Buivids, C‑345/17, EU:C:2019:122, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).
60 Kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleneb, et seoses andmete avaldamisega tuleb õiguse eraelu puutumatusele kaalumisel võrreldes õigusega sõna‑ ja teabevabadusele arvesse võtta rida asjakohaseid kriteeriume, nagu panus avalikes huvides toimuvasse arutellu, andmesubjekti tuntus, artikli eesmärk, andmesubjekti varasem käitumine, avaldatu sisu, vorm ja tagajärjed ning teabe saamise asjaolud ja teabe paikapidavus (vt selle kohta EIK 27. juuni 2017. aasta otsus Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome, CE:ECHR:2017:0627JUD000093113, punkt 165).
61 Neid kaalutlusi arvestades tuleb analüüsida, millistel tingimustel on otsingumootori haldaja kohustatud linkide eemaldamise taotluse rahuldama ja seega kustutama andmesubjekti nimega tehtud otsingu tagajärjel kuvatavast tulemuste loetelust lingi veebilehele, mis sisaldab selle isiku isikuandmeid, kuna lingitud sisu sisaldab väiteid, mida kõnealune isik peab ebaõigeks (vt selle kohta 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 60).
62 Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et kuigi harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud andmesubjekti õigused kaaluvad üldjuhul üles nende internetikasutajate õigustatud huvi, kes on kõnealusele teabele juurdepääsust potentsiaalselt huvitatud, võib see tasakaal siiski sõltuda juhtumi konkreetsetest asjaoludest, eelkõige selle teabe laadist ja delikaatsusest andmesubjekti eraelu seisukohast ning üldsuse huvist seda teavet saada, mis omakorda võib varieeruda olenevalt sellest, milline on selle andmesubjekti roll avalikus elus (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 81, ning 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 66).
63 Eelkõige juhul, kui andmesubjekt mängib rolli avalikus elus, peab ta ilmutama suuremat sallivust, kuna ta on paratamatult ja teadlikult avalikkuse tähelepanu all (vt selle kohta EIK 6. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Khural ja Zeynalov vs. Aserbaidžaan, CE:ECHR:2022:1006JUD005506911, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).
64 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktis a ette nähtud kohaldamistingimuste hindamisel on küsimus, kas lingitud sisu on õige või mitte, samuti asjakohane tegur selle hindamisel, kas internetikasutajate õigus teabele ja sisu pakkuja sõnavabadus võivad kaaluda üles linkide eemaldamist taotleva isiku õigused.
65 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 30 sisuliselt märkis, võib õigus sõnavabadusele ja teabevabadusele teatud asjaoludel olla kaalukam kui õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, eelkõige juhul, kui andmesubjekt mängib rolli avalikus elus, kuid see suhe muutub kindlasti vastupidiseks siis, kui vähemalt osa linkide eemaldamise taotlusega hõlmatud teabest, mis ei ole kogu sisu seisukohast vähetähtis, osutub ebaõigeks. Nimelt ei saa sellisel juhul arvesse võtta õigust teavitamisele ja teabe saamise õigust, kuna need ei saa hõlmata õigust sellist teavet levitada ja sellega tutvuda.
66 Tuleb lisada, et kuigi küsimus, kas lingitud sisus sisalduvad väited on õiged või mitte, on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a kohaldamisel asjakohane, tuleb eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Nimelt, kui faktiväidete õigsust on võimalik tõendada, siis väärtushinnangute puhul ei ole nende õigsuse tõendamine võimalik (vt selle kohta EIK 23. aprilli 2015. aasta otsus Morice vs. Prantsusmaa, CE:ECHR:2015:0423JUD002936910, punkt 126).
67 Järgmisena tuleb esiteks kindlaks teha, kas linkide eemaldamise taotluse esitanud isik peab esitama tõendid, et kinnitada oma väidet lingitud sisus sisalduva teabe ebaõigsuse kohta, ja millises ulatuses peab ta konkreetsel juhul seda tegema, ning teiseks, kas otsingumootori haldaja peab ise püüdma selgitada asjaolusid, et teha kindlaks, kas lingitud sisus sisalduv väidetavalt ebaõige teave on tõene või mitte.
68 Mis puudutab esiteks selle isiku kohustusi, kes taotleb linkide eemaldamist lingitud sisu ebaõigsuse tõttu, siis peab see isik tõendama, et selles sisus sisalduv teave või vähemalt selline osa sellest teabest, mis ei ole kogu sisu seisukohast vähetähtis, on ilmselgelt ebaõige. Vältimaks aga sellele isikule ülemäärase koormuse panemist, mis võib kahjustada linkide eemaldamise õiguse soovitavat toimet, peab ta esitama üksnes tõendid, mida võib konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades temalt mõistlikult nõuda, et tõendada seda ilmselget ebaõigsust. Sellega seoses ei saa see isik üldjuhul olla kohustatud esitama juba kohtueelses etapis otsingumootori haldajale oma linkide eemaldamise taotluse toetuseks asjaomase veebisaidi avaldaja suhtes tehtud kohtuotsust, ka mitte esialgse õiguskaitse menetluses tehtud lahendi vormis. Nimetatud isikule sellise kohustuse panemisega kaasneks talle ebamõistlik koormus.
69 Mis puudutab teiseks otsingumootori haldaja kohustusi ja vastutust, siis on tõsi, et otsingumootori haldaja peab selle kontrollimisel, kas pärast linkide eemaldamise taotluse esitamist võib konkreetne sisu jätkuvalt sisalduda tema otsingumootori kaudu tehtud otsingute tulemuste loetelus, võtma aluseks kõik asjasse puutuvad õigused ja huvid ning kõik konkreetse juhtumi asjaolud.
70 Kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktis a ette nähtud kohaldamistingimuste hindamisel ei saa sellelt haldajalt nõuda, et ta selleks, et teha kindlaks linkide eemaldamise taotluse põhjendatus, osaleks aktiivselt selliste faktiliste asjaolude otsimisel, mille kohta ei ole selles taotluses tõendeid esitatud.
71 Seetõttu ei saa sellise taotluse menetlemisel panna asjasse puutuvale otsingumootori haldajale kohustust uurida faktilisi asjaolusid ja pidada selleks sisu pakkujaga diskussiooni, et saada puuduvad andmed lingitud sisu õigsuse kohta. Kuna selline kohustus sunniks otsingumootori haldajat aitama ise kaasa lingitud sisu õigsuse või ebaõigsuse kindlakstegemisele, paneks see kõnealusele haldajale suurema koormuse, kui temalt võib mõistlikult oodata, arvestades tema ülesandeid, pädevust ja võimalusi käesoleva kohtuotsuse punktis 53 viidatud kohtupraktika tähenduses. Kõnealune kohustus tooks kaasa tõsise ohu, et eemaldatakse avalikkuse õiguspärasele ja ülekaalukale teabevajadusele vastavale sisule viitavad lingid ja seetõttu muutub selle teabe internetis leidmine keeruliseks. Selles osas esineks tegelik heidutava mõju oht sõna- ja teabevabaduse teostamisele, kui otsingumootori haldaja tegeleks peaaegu süstemaatiliselt selliste linkide eemaldamisega, et vältida olukorda, kus tal lasub selle kindlakstegemiseks, kas lingitud sisu on õige või mitte, kohustus uurida asjasse puutuvaid fakte.
72 Seega juhul, kui linkide eemaldamise taotluse esitanud isik esitab asjakohased ja piisavad tõendid, mis toetavad tema taotlust ja tõendavad, et lingitud sisus sisalduv teave või vähemalt selline osa teabest, mis ei ole kogu sisu seisukohast vähetähtis, on ilmselgelt ebaõige, on otsingumootori haldaja kohustatud linkide eemaldamise taotluse rahuldama. Sama kehtib juhul, kui andmesubjekt esitab kohtuotsuse, mis on tehtud veebisaidi avaldaja suhtes ja milles on tuvastatud, et lingitud sisus sisalduv teave, mis ei ole kogu selle sisu seisukohast vähetähtis, on vähemalt esmapilgul ebaõige.
73 Seevastu juhul, kui sellist kohtuotsust ei ole tehtud ning kui andmesubjekti esitatud tõendeid arvestades ei ole lingitud sisus sisalduv teave ilmselgelt ebaõige, ei ole otsingumootori haldaja kohustatud sellist linkide eemaldamise taotlust rahuldama. Kui kõnealune teave võib anda panuse avalikes huvides toimuvasse arutellu, tuleb konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid arvestades omistada eriline tähtsus sõna- ja teabevabaduse õigusele.
74 Olgu lisatud, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 65 märgitule oleks olukorras, kus artiklite kogu sisu seisukohast ainult vähetähtis teave osutub ebaõigeks, samuti ebaproportsionaalne eemaldada lingid neile artiklitele, mille tagajärjel muutuksid need tervikuna internetis raskesti kättesaadavaks.
75 Lõpuks tuleb täpsustada, et kui otsingumootori haldaja linkide eemaldamise taotlusele ei reageeri, võib andmesubjekt pöörduda järelevalveasutusse või kohtusse, et need viiksid läbi vajalikud kontrollid ja annaksid vastutavale töötlejale korralduse konkreetsete meetmete võtmiseks (vt selle kohta 13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 77). Just kohtute ülesanne on tagada vastanduvate huvide kaalumine, kuna neil on parimad eeldused viia läbi keerulist ja põhjaliku kaalumist, mille käigus võetakse arvesse kõiki Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohases kohtupraktikas esitatud kriteeriume ja vaatepunkte.
76 Kui aga algatatakse haldus- või kohtumenetlus, mis puudutab lingitud sisus sisalduva teabe väidetavat ebaõigsust, ja kui selle menetluse olemasolust on asjaomast otsingumootori haldajat teavitatud, peab see otsingumootori haldaja muu hulgas selleks, et anda internetikasutajatele jätkuvalt asjakohast ja ajakohastatud teavet, lisama otsingutulemustele hoiatuse sellise menetluse algatamise kohta.
77 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaaludes linkide eemaldamise taotluse – mis on esitatud otsingumootori haldajale ja milles nõutakse otsingutulemuste loetelust selle lingi eemaldamist, mis suunab selliseid väiteid sisaldava sisu juurde, mida taotluse esitanud isik peab ebaõigeks – läbivaatamisel ühelt poolt harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud õigusi ja teiselt poolt harta artikliga 11 kaitstud õigusi, ei sõltu lingi eemaldamine tingimusest, et lingitud sisu õigsuse küsimus on vähemalt ajutiselt lahendatud taotluse esitanud isiku poolt sisu pakkuja vastu esitatud hagi raames.
Teine küsimus
Ratione temporis kohaldatav õigus
78 Oma teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendada direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a. Ta täpsustab sellega seoses, et kuigi nõue, et Google eemaldaks püsivalt lingid põhikohtuasjas käsitletavatele artiklitele, kuulub ratione temporis isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse, siis nõue, et Google lõpetaks 4. juuni 2015. aasta artiklis sisalduvate põhikohtuasja hagejate fotode kuvamise pisipiltidena, kuulub ratione temporis direktiivi 95/46 kohaldamisalasse, kuna Google’i otsingumootor neid fotosid erinevalt kõnealustest linkidest isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumise päeval enam ei kuvanud.
79 Sellega seoses ei ole vaja teha vahet teises eelotsuse küsimuses viidatud direktiivi 95/46 sätetel ja isikuandmete kaitse üldmääruse sätetel, kuna kõigi nende sätete sisu tuleb Euroopa Kohtult käesolevas asjas taotletud tõlgenduse osas pidada sarnaseks (vt analoogia alusel 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, C‑184/20, EU:C:2022:601, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
80 Järelikult tuleb teisele küsimusele tarviliku vastuse andmiseks seda küsimust analüüsida nii direktiivi 95/46 kui ka isikuandmete kaitse üldmääruse seisukohast.
Vastuvõetavus
81 Google kahtleb teise küsimuse vastuvõetavuses, kuna selles tõstatatud probleem on tema hinnangul hüpoteetiline. Kõigepealt ei ole põhikohtuasja ese mitte põhikohtuasja hagejate nimede põhjal tehtud pildiotsingu tulemustest linkide eemaldamise nõue, vaid nõue keelata üldiselt nende pisipiltide kuvamine, mis vastavad põhikohtuasjas käsitletud kolmest artiklist ühte illustreerivatele fotodele. Peale selle ei ole need pisipildid enam g-neti saidil kättesaadavad alates 2017. aasta septembrist ja artiklid alates 28. juunist 2018. Lõpuks on Google alates 2018. aastast kasutusele võtnud pildiotsingumootori uue versiooni, milles kuvatakse tulemuste lehel iga pisipildi all täiendava lingina konkreetselt viidatud veebilehe lühendatud pealkiri ja veebiaadress või selle osa.
82 Käesoleva kohtuotsuse punktides 41 ja 42 meenutatud Euroopa Kohtu praktikast tulenevate põhimõtete kohaselt tuleb kõigepealt tõdeda, et käesoleval juhul ei nähtu Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust ilmselgelt, et direktiivi 95/46 ja isikuandmete kaitse üldmääruse sätete tõlgendamisel, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus seda fotode kuvamise lõpetamise nõude põhjendatuse hindamiseks palus, puudub seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega.
83 Mis puudutab eelkõige asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olevaid fotosid ja artikleid g-neti saidil enam ei ole, siis tuleb nentida, et nagu täheldas eelotsusetaotluse esitanud kohus, näib selle sisu eemaldamine olevat üksnes ajutine, nagu näitab g-neti saidil olev märge, mille kohaselt ei ole need artiklid „hetkel“ kättesaadavad. Neil asjaoludel ei saa välistada, et kõnealused artiklid võidakse tulevikus uuesti internetti panna ja Google’i otsingumootor võib neile uuesti koos linkidega viidata, kuna Google leiab endiselt, et põhikohtuasjas käsitletav linkide eemaldamise taotlus on põhjendamatu, ja keeldub jätkuvalt selle rahuldamisest.
84 Pealegi ei saa huvi olemasolu Euroopa Kohtu vastuse vastu, mis puudutab direktiivi 95/46 ja isikuandmete kaitse üldmääruse asjaomaste sätete tõlgendamist seoses nõudega lõpetada põhikohtuasjas käsitletavate fotode kuvamine pisipiltidena, seada kahtluse alla asjaolu, millele tugineb Google, et põhikohtuasja hagejad ei piirdunud oma nõudes nende nimega tehtud otsingutega, ega ka asjaolu, et Google on võtnud kasutusele pildiotsingumootori uue versiooni, milles kuvatakse tulemuste lehel iga pisipildi all täiendava lingina konkreetselt viidatud veebilehe lühendatud pealkiri ja veebiaadress või selle osa.
85 Nimelt esiteks, isegi kui eeldada, et põhikohtuasja hagejate taotlus lõpetada neid kujutavate fotode pisipiltidena kuvamine ei piirdu nende nime põhjal tehtud otsingutega, hõlmab see taotlus siiski selliste otsingute tulemuste kuvamist. Neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et teise küsimusega taotletud tõlgendusel ei ole ilmselgelt mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega.
86 Teiseks, mis puudutab piltide otsingusse sellise täiendava lingi lisamist, mis näitab piltide algse avaldamise veebilehte, siis on vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale riigisiseste kohtute ülesanne tuvastada asjaolud, mille alusel põhikohtuasja vaidlus tuleb lahendada, ja otsustada, mil määral on asjaomases otsingumootoris hiljem tehtud muudatused selles osas asjakohased.
87 Järelikult on teine küsimus vastuvõetav.
Sisulised küsimused
88 Oma teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaaludes lingi eemaldamise taotluse – mis on esitatud otsingumootori haldajale ja milles nõutakse füüsilise isiku nime põhjal tehtud pildiotsingu tulemustest seda isikut kujutavate pisipiltidena kuvatud fotode eemaldamist – läbivaatamisel ühelt poolt harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud õigusi ja teiselt poolt harta artiklitega 11 ja 16 kaitstud õigusi, tuleb võtta olulisel määral arvesse nende fotode veebis avaldamise algset konteksti.
89 See küsimus puudutab taotlust, millega palutakse eemaldada põhikohtuasja hagejate nime põhjal tehtud pildiotsingu tulemustest pisipiltidena kuvatud fotod, mis illustreerisid g-neti saidil 4. juunil 2015 avaldatud artiklit. Sellega seoses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus eelkõige teada, kas selle taotluse põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta üksnes pisipiltide kui selliste informatiivset väärtust otsingutulemuste loetelu neutraalses kontekstis või tuleb arvesse võtta ka fotode avaldamise algset konteksti, mis ei selgu ainuüksi pisipiltide kuvamisest otsingutulemuste loetelus.
90 Kõigepealt tuleb nentida, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 53, et internetis otsingumootori abil isiku nime põhjal tehtud pildiotsingule kehtivad samad põhimõtted, mis kehtivad veebilehtede ja seal sisalduva teabe otsingute suhtes. Käesoleva kohtuotsuse punktides 49–61 meenutatud Euroopa Kohtu praktika kehtib järelikult ka siis, kui menetletakse linkide eemaldamise taotlust, milles palutakse kustutada pildiotsingu tulemustest pisipiltidena kuvatud fotod.
91 Sellega seoses tuleb esmalt tõdeda, et füüsiliste isikute fotode kuvamine pildiotsingu tulemustes pisipiltide kujul kujutab endast isikuandmete töötlemist, mille puhul asjaomase otsingumootori haldaja kui „vastutav töötleja“ direktiivi 95/46 artikli 2 punkti d ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 7 tähenduses vastutab oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste raames nendes sätetes ette nähtud nõuete täitmise eest.
92 Seejärel tuleb täpsustada, et esitatud küsimus puudutab spetsiifilist pildiotsingut, mida pakuvad teatavad otsingumootorid nagu põhikohtuasjas kõne all olev otsingumootor, mille abil internetikasutaja võib otsida mis tahes graafilise sisu kujul teavet (fotod, maalide kujutised, joonistused, graafikud, tabelid jne). Otsingumootor koostab sellise otsingu käigus tulemuste loetelu, mis koosneb pisipiltidest, mis suunavad lingiga veebilehtedele, millel esinevad nii kasutatud otsingusõnad kui ka selles loetelus kuvatud graafiline sisu.
93 Sellega seoses on kohtupraktikas leitud, et kuna see, et isiku nime põhjal tehtud otsingu järel kuvatavale tulemuste loetelule lisatakse veebileht ja sellel sisalduv teave isiku kohta, lihtsustab oluliselt selle teabe kättesaadavust kõigile internetikasutajatele, kes teevad selle isiku kohta otsingu, ning võib mängida otsustavat rolli selle teabe levikus, on see tõenäoliselt suurem andmesubjekti eraelu puutumatuse põhiõiguse riive kui selle veebilehe avaldamine veebilehe avaldaja poolt (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 87).
94 See kehtib aga veelgi enam juhul, kui pärast nime põhjal tehtud otsingut kuvatakse andmesubjekti fotod pisipiltidena, sest see võib riivata eriti raskelt isiku eraelu puutumatust ja õigust isikuandmete kaitsele, mida on tunnustatud harta artiklites 7 ja 8.
95 Isiku kujutis on tõepoolest üks isiksuse peamisi tunnuseid, sest see väljendab tema ainukordsust ja võimaldab teda eristada teistest isikutest. Isiku õigus oma kujutise kaitsele on seega üks tema isikliku eneseteostuse peamisi tingimusi ja eeldab ennekõike, et tal on kontroll oma kujutise üle, mis hõlmab ka selle levitamise keelamise võimalust. Sellest järeldub, et kuigi sõna- ja teabevabadus hõlmab kahtlemata ka fotode avaldamist, on isiku eraelu puutumatuse kaitse selles kontekstis erilise tähtsusega, sest fotod võivad edastada eriti isiklikku, isegi intiimset teavet isiku või tema perekonna kohta (vt selle kohta EIK 7. veebruari 2012. aasta otsus Von Hannover vs. Saksamaa, CE:ECHR:2012:0207JUD004066008, punktid 95, 96 ja 103 ning seal viidatud kohtupraktika).
96 Seetõttu peab otsingumootori haldaja juhul, kui talle on esitatud taotlus kustutada isiku nime põhjal tehtud pildiotsingu tulemustest seda isikut kujutavad pisipiltidena kuvatud fotod, kontrollima, kas kõnealuste fotode kuvamine on vajalik selleks, et internetikasutajad, kes on potentsiaalselt huvitatud sellise otsingu kaudu nende fotodega tutvumisest, saaksid teostada õigust teabevabadusele, mis on kaitstud harta artikliga 11 (vt analoogia alusel 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus GC jt (delikaatsetele andmetele viitavate linkide eemaldamine), C‑136/17, EU:C:2019:773, punkt 66).
97 Sellega seoses on panus avalikes huvides toimuvasse arutellu väga oluline asjaolu, mida tuleb arvesse võtta vastanduvate põhiõiguste kaalumisel, et hinnata, kas kaalukamaks osutub andmesubjekti õigus tema eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele või õigus sõna‑ ja teabevabadusele.
98 Kuna aga otsingumootor kuvab andmesubjekti fotosid väljaspool nende avaldamise konteksti viidatud veebilehel, enamasti eesmärgiga illustreerida sellel veebilehel sisalduvat teksti, siis tuleb kindlaks teha, kas seda konteksti peab siiski arvesse võtma vastanduvate õiguste ja huvide nõutaval kaalumisel.
99 Nagu märkis kohtujurist oma ettepanekute punktis 54, sõltub küsimus, kas see hindamine peab hõlmama ka selle veebilehe sisu, kus asub foto, mille pisipildina kuvamise lõpetamist taotletakse, kõnealuse töötlemise esemest ja laadist.
100 Mis puudutab esimesena kõnealuse töötlemise eset, siis tuleb märkida, et fotode kui mitteverbaalsete kommunikatsioonivahendite avaldamine võib mõjutada internetikasutajaid rohkem kui avaldatud tekstid. Fotod on sellistena tõepoolest oluline vahend internetikasutajate tähelepanu äratamisel ja võivad tekitada huvi nendega illustreeritud artiklitega tutvumise vastu. Kuid eelkõige asjaolu tõttu, et fotosid saab sageli tõlgendada mitut moodi, võib nende pisipiltidena kuvamine otsingutulemuste loetelus riivata – nagu on rõhutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 95 – andmesubjekti õigust tema kujutise kaitsele eriti raskelt, mida tuleb arvesse võtta vastanduvate õiguste ja huvide kaalumisel.
101 Järelikult peab vastanduvaid õigusi ja huve eraldi kaaluma sõltuvalt sellest, kas tegemist on ühelt poolt artiklitega, millele on lisatud veebilehe avaldaja avaldatud fotod, mis nende algses kontekstis illustreerivad neis artiklites esitatud teavet ja neis väljendatud arvamusi, või teiselt poolt fotodega, mille otsingumootori haldaja kuvab tulemuste loetelus pisipiltidena väljaspool konteksti, milles need algsel internetilehel avaldati.
102 Sellega seoses tuleb meenutada, et põhjus, mis õigustab isikuandmete avaldamist veebisaidil, ei lange tingimata kokku põhjusega, mida kohaldatakse otsingumootori tegevusele, ning pealegi kui see nii ka oleks, võib asjasse puutuvate õiguste ja huvide kaalumise – mis tuleb läbi viia – tulemus olla erinev sõltuvalt sellest, kas andmeid töötles otsingumootori haldaja või veebilehe avaldaja, kuna esiteks võivad töötlemist õigustavad huvid olla erinevad ja teiseks ei tarvitse tagajärjed, mis on sellisel töötlemisel andmesubjektile ja eelkõige tema eraelule, olla samasugused (13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 86).
103 Teisena, mis puudutab otsingumootori haldaja teostatava töötlemise laadi, siis tuleb tõdeda, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 55, et kui otsingumootori haldaja kogub internetis avaldatud füüsiliste isikute fotosid ja kuvab neid pildiotsingu tulemustes eraldi pisipiltidena, pakub ta teenust, millega kaasneb autonoomne isikuandmete töötlemine, mis on eraldiseisev selle veebilehe avaldaja töötlemisest, millelt fotod on võetud, ning samuti töötlemisest, mis puudutab sellele veebilehele linkidega viitamist, mille eest otsingumootori haldaja samuti vastutab.
104 Järelikult tuleb otsingumootori haldaja tegevust, mis seisneb pildiotsingu tulemuste pisipiltidena kuvamises, hinnata autonoomselt, kuna sellest tegevusest tulenev põhiõiguste täiendav riive võib olla eriti intensiivne seetõttu, et nime põhjal tehtud otsingu käigus koondatakse kogu teave, mida internetis andmesubjekti kohta leitakse. Selle autonoomse hindamise raames tuleb arvesse võtta asjaolu, et fotode internetis pisipiltidena kuvamine on iseenesest tulemus, mida internetikasutaja taotleb, olenemata sellest, kas ta hiljem otsustab algsele veebilehele minna või mitte.
105 Oluline on lisada, et selline spetsiifiline kaalumine, mis võtab arvesse otsingumootori haldaja poolse töötlemise autonoomsust, ei mõjuta selliste tekstilõikude võimalikku asjakohasust, mis võivad olla vahetult otsingutulemuste loetelus kuvatud foto juures, kuna need tekstilõigud võivad selgitada kõnealuse foto informatiivset väärtust avalikkuse jaoks ning seega mõjutada asjasse puutuvate õiguste ja huvide kaalumist.
106 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluses esitatud järeldustest, et kuigi põhikohtuasja hagejate fotod aitavad 4. juuni 2015. aasta artikli kontekstis, kuhu need kuuluvad, kaasa artiklis esitatud teabe ja arvamuste edastamisele, on neil fotodel väljaspool seda konteksti, kui need esinevad üksnes pisipiltidena otsingumootori tehtud otsingu tulemuste loetelus, üksnes väike informatiivne väärtus. Sellest järeldub, et kui sellele artiklile viitava lingi eemaldamise taotlus jäetakse rahuldamata põhjusel, et sõna- ja teabevabadus peab kaaluma üles põhikohtuasja hagejate õiguse eraelu puutumatusele ja nende isikuandmete kaitsele, ei mõjutaks see asjaolu järeldust, mis tuleks teha taotluse kohta eemaldada otsingutulemuste loetelust need pisipiltidena kuvatud fotod.
107 Seevastu juhul, kui 4. juuni 2015. aasta artiklile viitavate linkide eemaldamise taotlus rahuldatakse, tuleb selles artiklis sisalduvatest fotodest pisipiltide kuvamine lõpetada. Nimelt õõnestaks sellise kuvamise jätkumine toimet, mida soovitakse saavutada artiklile viitavate linkide eemaldamisega, sest internetikasutajad saaksid jätkuvalt tutvuda kogu artikliga pisipiltides peituva lingi kaudu, mis suunab veebilehele, millel on avaldatud neid sisaldav artikkel.
108 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaaludes linkide eemaldamise taotluse – mis on esitatud otsingumootori haldajale ja milles nõutakse füüsilise isiku nime põhjal tehtud pildiotsingu tulemustest seda isikut kujutavate pisipiltidena kuvatud fotode eemaldamist – läbivaatamisel ühelt poolt harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud õigusi ja teiselt poolt harta artikliga 11 kaitstud õigusi, tuleb võtta arvesse nende fotode informatiivset väärtust olenemata nende fotode avaldamise kontekstist veebilehel, kust need on võetud, kuid võttes arvesse otsingutulemuste loetelus kuvatud fotodega vahetult kaasnevat tekstilist osa, mis võib selgitada nende fotode informatiivset väärtust.
Kohtukulud
109 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 17 lõike 3 punkti a
tuleb tõlgendada nii, et
kaaludes linkide eemaldamise taotluse – mis on esitatud otsingumootori haldajale ja milles nõutakse otsingutulemuste loetelust selle lingi eemaldamist, mis suunab selliseid väiteid sisaldava sisu juurde, mida taotluse esitanud isik peab ebaõigeks – läbivaatamisel ühelt poolt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud õigusi ja teiselt poolt põhiõiguste harta artikliga 11 kaitstud õigusi, ei sõltu lingi eemaldamine tingimusest, et lingitud sisu õigsuse küsimus on vähemalt ajutiselt lahendatud taotluse esitanud isiku poolt sisu pakkuja vastu esitatud hagi raames.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a ning määruse 2016/679 artikli 17 lõike 3 punkti a
tuleb tõlgendada nii, et
kaaludes linkide eemaldamise taotluse – mis on esitatud otsingumootori haldajale ja milles nõutakse füüsilise isiku nime põhjal tehtud pildiotsingu tulemustest seda isikut kujutavate pisipiltidena kuvatud fotode eemaldamist – läbivaatamisel ühelt poolt põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud õigusi ja teiselt poolt põhiõiguste harta artikliga 11 kaitstud õigusi, tuleb võtta arvesse nende fotode informatiivset väärtust olenemata nende fotode avaldamise kontekstist veebilehel, kust need on võetud, kuid võttes arvesse otsingutulemuste loetelus kuvatud fotodega vahetult kaasnevat tekstilist osa, mis võib selgitada nende fotode informatiivset väärtust.
Allkirjad