Liidetud kohtuasjad T-568/08 ja T-573/08

Métropole télévision (M6) ja Télévision française 1 SA (TF1)

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Avalik ringhäälinguteenus – Abi, mida Prantsuse Vabariik kavatses anda France Télévisions’ile – 150 miljoni euro suurune toetus omakapitali – Otsus jätta vastuväited esitamata – Üldist majandushuvi pakkuv teenus – Proportsionaalsuse kriteerium – Tõsiste raskuste puudumine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus ühisturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus

(EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3)

2.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused

(EÜ artikli 86 lõige 2 ja EÜ artikli 87 lõige 1)

3.      Konkurents – Üldise majandushuvi teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Kuulumine asutamislepingu eeskirjade alla – Riigi rahastamise ühisturuga kokkusobivuse hindamise kriteeriumid – Teenuse ülesande saanud ettevõtja majandusliku tõhususe kohustuse puudumine

(EÜ artikli 86 lõige 2)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta

(EÜ artikkel 253)

1.      EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus on möödapääsmatu, kui komisjonil on tõsiseid raskusi selle hindamisel, kas abi on ühisturuga kokkusobiv. Seega võib komisjon piirduda riigiabi suhtes positiivse otsuse tegemisel EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud esialgse uurimise etapiga üksnes siis, kui ta on esmase uurimise lõpus veendunud, et see abi on asutamislepinguga kokkusobiv. Samas kui see esmane uurimine veenis komisjoni vastupidises või ei võimaldanud ületada kõiki raskusi, mis tekkisid selle abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel, on komisjonil kohustus küsida kõiki vajalikke selgitusi ja algatada selles osas EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus.

Tõsiste raskuste mõiste on objektiivset laadi. Selliste raskuste tuvastamiseks tuleb neid otsida nii vaidlustatud akti vastuvõtmise tingimustest kui ka hinnangutest, millele komisjon tugines, kui ta otsustas vaidlusaluse abi kokkusobivuse üle ühisturuga. Sellest tuleneb, et Üldkohtu seaduslikkuse kontroll tõsiste raskuste olemasolu üle ületab oma laadilt ilmse kaalutlusvea uurimise.

(vt punktid 60 ja 61)

2.      24. juuli 2003. aasta kohtuotsuse C‑280/00: Altmark punktis 95 määratletud nelja tingimuse ainus eesmärk on asjaomase meetme määratlemine riigiabina, et tuvastada, kas esineb kohustus teatada meetmest komisjonile uue abi hüpoteesi korral või teha selle institutsiooniga olemasoleva abi korral koostööd.

Nimelt ei saa Altmarki testi, mille eesmärk on määrata kindlaks riigiabi olemasolu EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, segi ajada EÜ artikli 86 lõike 2 kohase testiga, mis võimaldab välja selgitada, kas meedet, mis kujutab endast riigiabi, võib käsitada ühisturuga kokkusobivaks.

(vt punktid 129 ja 131)

3.      Et hinnata riigi poolt avaliku teenuse rahastamise kokkusobivust ühenduse riigiabi käsitlevate eeskirjadega, ei oma tähtsust see, kas üldist majandushuvi pakkuva teenuse (ÜMPT) eest vastutav ettevõtja võiks täita neid ülesandeid väiksema kuluga. EÜ artikli 86 lõikega 2 ei kaasne avaliku teenuse ülesande saanud ettevõtja majandusliku tõhususe kohustust selle teenuse osutamisel. Nimelt soovitakse EÜ artikli 86 lõikega 2 abi proportsionaalsuse hindamisega vältida seda, et sellele ÜMPT eest vastutavale ettevõtjale võimaldataks rahastamist, mis ületab avaliku teenuse puhaskulud.

EÜ artikli 86 lõike 2 kohaselt alluvad ettevõtjad, kellele on antud ÜMPT osutamine, konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine ei takista juriidiliselt või faktiliselt nendele määratud eriülesannete täitmist, tingimusel et kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huviga. Lubades teatavatel tingimustel erandeid asutamislepingu üldnormidest, on EÜ artikli 86 lõike 2 eesmärk sobitada liikmesriikide huvi kasutada teatavaid ettevõtjaid, eriti avalikus sektoris, majandus- või sotsiaalpoliitika instrumendina ühenduse huviga, et järgitaks konkurentsieeskirju ja säilitataks ühisturu ühtsus.

EÜ artikli 86 lõike 2 kohaldamine ei eelda, et oleks ohus selle ettevõtja finantstasakaal või majanduslik elujõulisus, kellele on usaldatud ÜMPT osutamine. On piisav, kui vaidlusaluste õiguste puudumisel ei ole ettevõtjal võimalik täita talle usaldatud konkreetseid ülesandeid, mis on määratletud tema suhtes kehtestatud kohustuste ja piirangutega, või et nende õiguste säilitamine on vajalik, et nende omanik saaks täita talle määratud üldise majandushuviga seotud ülesandeid majanduslikult vastuvõetavatel tingimustel.

Lisaks ei ole komisjonil pädevust olukorras, kus puuduvad ühenduse harmoneeritud õigusnormid selles valdkonnas, võtta seisukoht avalik-õiguslikule operaatorile pandud avaliku teenuse ülesande ulatuse kohta, nimelt selle teenusega seotud kulude taseme kohta, ega sellega seoses siseriiklike ametiasutuste tehtud poliitiliste valikute mõistlikkuse kohta, ega ka avalik-õigusliku operaatori majandusliku tõhususe kohta.

(vt punktid 136–141)

4.      Põhjendamise nõuet EÜ artikli 253 alusel tuleb hinnata koos antud juhtumi asjaoludega, nimelt akti sisu, põhjenduste olemuse ja huviga, mis võib olla adressaatidel või teistel otseselt ja isiklikult aktiga seotud isikutel selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjendused täpsustaksid kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna otsuse põhjenduste vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades.

(vt punkt 163)