Guido Strack'i 30. märtsil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 20. jaanuari 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-121/07, Strack versus komisjon

(kohtuasi T-198/11 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Guido Strack (Köln, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt H. Tettenborn)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

tühistada täies ulatuses Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 20. jaanuari 2011. aasta otsus kohtuasjas F-121/07;

tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 17. septembri 2009. aasta määrus kohtuasjas F-121/07 osas, milles sellega jäetakse rahuldamata hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks;

tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsused, millega alguses esimesse kotta suunatud kohtuasi F-121/07 saadeti tagantjärele teise kotta;

tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu menetlust kohtuasjas F-121/07 puudutav otsus, millega kohus ei võtnud arvesse või vastu hageja 2. aprilli 2009. aasta kirja ja selles sisalduvat taotlust hagi eseme laiendamiseks;

teha otsus vastavalt hageja taotlustele hagiavalduses, mis esitati kohtuasja F-121/07 menetluses, ja vastavalt hageja 2. aprilli 2009. aasta seda menetlust puudutavale kirjale, ning teha otsus kostja kahjuks vastavalt nendele taotlustele ja muudele hageja taotlustele kohtuasja F-121/07 menetluses;

mõista komisjonilt välja kõik menetluskulud;

peale selle nõuab hageja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohasele väljakujunenud kohtupraktikale viidates hüvitist menetluse ülemäära pika kestuse eest vähemalt 2500 eurot, kuid hüvitise täpse suuruse palub hageja kohtul määrata oma äranägemisel.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant 22 väidet.

Nendega heidab ta muu hulgas ette: vaidlustatud otsused teinud institutsiooni pädevuse puudumist; tagaseljaotsuse tegemisest õigusvastast keeldumist; komisjonile lubatud tähtaegade pikendamiste õigusvastasust; hagi eseme laiendamise taotluse rahuldamata jätmist; menetluse vajalikku liitmata jätmist poolte vahel pooleliolevate teiste menetlustega; asjaolude ebaõiget esitamist kohtuistungi esialgses protokollis ja vaidlustatud kohtuotsuses; protokollija erapoolikust; kohtu keelte korralduse rikkumist ning apellatsioonkaebuse esitaja diskrimineerimist keele alusel ning menetlusdokumentide tõlkimata jätmist.

Peale selle väidab apellatsioonkaebuse esitaja, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi ning põhjendas oma kohtuotsust puudulikult. Seda eelkõige Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklite 11, 25, 26, 26a ja 90 jj, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklite 8, 41, 42, 47 ja 52, määruse (EÜ) nr 1049/2001¹ artikli 6 jj ja määruse (EÜ) nr 45/2001² artikli 11 jj tõlgendamist ja kohaldamist arvesse võttes.

____________

¹ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

² - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102).