Language of document : ECLI:EU:F:2008:86

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (teine koda)

26. juuni 2008

Kohtuasjas F‑108/07

Bart Nijs

versus

Euroopa Ühenduste Kontrollikoda

Avalik teenistus – Ametnikud – Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c – Hagiavalduses esitatud ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Eelneva halduskaebuse puudumine – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega B. Nijs palub tühistada kontrollikoja otsus pikendada kontrollikoja peasekretäri ametiaega kuue aasta võrra alates 1. juulist 2007, ja teise võimalusena nõue tühistada sellesama peadirektori kui ametisse nimetava ametiisiku 8. detsembri 2006. aasta otsus, millega hageja jäeti 2004. aasta edutamise raames edutamata pärast Esimese Astme Kohtu 3. oktoobri 2006. aasta otsuse tegemist kohtuasjas T‑171/05: Nijs vs. kontrollikoda (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑195 ja II‑A‑2‑999), ning samuti nõue tühistada ametisse nimetava ametiisiku 12. juuli 2007. aasta otsus tema kaebuse rahuldamata jätmise kohta.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Hindamine vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud normidele

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik ja I lisa artikli 7 lõiked 1 ja 3; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

1.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 76 sätestatud norm, mille kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus määrusega otsustada jätta läbi vaatamata hagi, mis näib ilmselgelt vastuvõetamatu, on menetlusõiguslik norm, mida sellisena kohaldatakse selle jõustumisest alates kõigi Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olevate kohtuasjade suhtes, ei kehti sama nende normide puhul, mille põhjal Avaliku Teenistuse Kohus võib nimetatud artikli kohaselt pidada hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks ja milleks võivad olla vaid normid, mis olid kohaldatavad hagi esitamise ajal.

(vt punkt 25)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. detsember 2007, kohtuasi F‑60/07: Martin Bermejo vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 25).

2.      Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Need peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostja saaks ette valmistada kaitse ja Avaliku Teenistuse Kohus lahendada hagi vajaduse korral ilma täiendava informatsioonita. Et tagada õiguskindlus ja hea õigusemõistmine, on hagiavalduse vastuvõetavuseks vaja, et peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse, tuleneksid kasvõi kokkuvõtlikult, ent siiski järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist.

See on nii seda enam, et Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 3 kohaselt leiab hõlmab menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta teisiti. Lisaks peab vastavalt nimetatud põhikirja, mida selle sama põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 kohaselt kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusele, artikli 19 kolmandale lõigule ametnikku esindama advokaat. Advokaadi kui õigusemõistmisele kaasaaitava isiku peamine ülesanne on tagada, et hagiavalduse nõuete aluseks oleks piisavalt arusaadav ja järjepidev õiguslik argumentatsioon, kui võtta arvesse just seda tõika, et menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus hõlmab üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist.

Hagiavaldus, milles faktilised asjaolud on esitatud segaselt ja korrapäratult, nii et lugejal ei ole võimalik neid hagiavalduse nõude või mõne selle põhjendamiseks toodud väitega seostada, ei vasta vajalikele selguse ja täpsuse nõuetele.

(vt punktid 28–31)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 28. aprill 1993, kohtuasi T‑85/92: De Hoe vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑523, punkt 20); 21. mai 1999, kohtuasi T‑154/98: Asia Motor France jt vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑1703, punkt 42); 15. juuni 1999, kohtuasi T‑277/97: Ismeri Europa vs. kontrollikoda (EKL 1999, lk II‑1825, punkt 29).