AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

9. juuli 2009

Kohtuasi F‑91/07

Javier Torijano Montero

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Teade vaba ametikoha kohta – Isikut kahjustav meede – Vastuvõetavus – Nõutud kvalifikatsioon – Palgaaste – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte – Teenistuse huvid – Võrdne kohtlemine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega J. Torijano Montero palub tühistada teate vaba ametikoha kohta 197/06, mis avaldati administraatori ametikoha (AD 11‑8) täitmiseks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo direktoraadis välise kaitse valdkonnas.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Teade vaba ametikoha kohta – Tingimused, millega välistatakse üleviimiseks või edutamiseks kõlblikud ametnikud – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 29, 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Talituste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Omandatud õigus säilitada ametikoht, millesse on ametisse nimetatud – Puudumine

3.      Ametnikud – Talituste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Teade vaba ametikoha kohta – Tingimused, mis välistavad ametniku kandidatuuri, kes on täitnud teates vaba ametikoha kohta nimetatud ametikohale vastavaid ülesandeid – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine – Puudumine

4.      Ametnikud – Talituste töö korraldus – Täidetava ametikoha taseme kindlaksmääramine – Kriteeriumid

(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1)

5.      Ametnikud – Talituste töö korraldus – Täidetava ametikoha taseme kindlaksmääramine – Administratsiooni kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikkel 7)

1.      Osas, milles ametikohale juurdepääsuga seotud tingimused, mis on määratletud teatega vaba ametikoha kohta, välistavad nende ametnike kandidatuuri, kes on kõlblikud üleviimiseks või edutamiseks, on selle teate puhul tegemist neid ametnikke kahjustava meetmega. Seda järeldust ei sea kahtluse alla pelk asjaolu, et kandidaadil ei ole teates nõutud palgaastet. Kui teate õiguspärasust oleks lubatud vaidlustada ainult nendel kandidaatidel, kellel on teatega nõutud palgaaste, võtaks see kõikidelt ametnikelt, kellel on muu palgaaste kui teatega nõutud palgaaste, võimaluse vaidlustada teatega kehtestatud tingimuste õiguspärasust. Nii oleks teate vaba ametikoha kohta õiguspärasuse kontrolli tõhusus piiratud, kuna kohtuliku kontrolli õigus oleks ainult nendel ametnikel, kes täidavad tingimust, mis on seotud vaba ametikoha täitmiseks nõutud miinimumpalgaastmega. Sellistel ametnikel ei oleks aga põhjendatud huvi nimetatud teate suhtes, välja arvatud siis, kui nende kandidatuuri välistaks mingi muu tingimus, mis on teates vaba ametikoha kohta ette nähtud.

(vt punktid 27, 30 ja 31)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. juuni 1975, kohtuasi 79/74: Küster vs. parlament (EKL 1975, lk 725, punktid 5 ja 6); 11. mai 1978, kohtuasi 25/77: De Roubaix vs. komisjon (EKL 1978, lk 1081, punktid 7 ja 8).

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. mai 2006, kohtuasi F‑13/05: Corvoisier jt vs. EKP (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑19 ja II‑A‑1‑65, punkt 42).

2.      Ametnikul ei ole omandatud õigust selle ametikoha säilitamisele, millesse ta ametisse nimetati. Selline püsivus piiraks talumatult vabadust, mis institutsioonil on oma talituste töö korraldamisel ning vajaduste muutumisega kohandamisel.

(vt punkt 74)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 28. jaanuar 2003, kohtuasi T‑138/01: F vs. kontrollikoda (EKL AT 2003, lk I‑A‑25 ja II‑137, punkt 43).

3.      Kui administratsioon ei ole ametnikule andnud täpseid, tingimusteta ja ühtelangevaid kinnitusi, mille kohaselt ametnik võib esitada oma kandidatuuri ametikohale ning ta kandidatuur võidakse nimetatud ametikoha täitmiseks heaks kiita, ei riku teade vaba ametikoha kohta, milles kehtestatakse tingimused, mis välistavad selle ametniku kandidatuuri, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet pelgalt selle tõttu, et nimetatud ametnikud on selles teates viidatud ametikohale vastavaid ülesandeid täitnud.

(vt punkt 74)

4.      Teenistuse huvid on seotud üldiselt institutsiooni nõuetekohase toimimisega ning konkreetselt täidetava ametikoha spetsiifiliste nõuetega. Kuigi institutsioonil on lai kaalutlusõigus seoses talituste töö korralduse ja ametikohtade hindamisega, on peamiseks kriteeriumiks, mille järgi täidetava ametikoha tase kindlaks määratakse, siiski teatud ametikohaga seotud ülesannete ja vastutuste olulisus. Sellest põhimõttest tuleneb, et ametisse nimetav asutus peab kindlaks määrama täidetava ametikoha taseme vastavalt selle ametikoha olulisusele, sõltumata selle võimaliku kandidaadi või nende võimalike kandidaatide kvalifikatsioonidest, kes ennast pärast teate vaba ametikoha kohta avaldamist välja pakkusid.

(vt punkt 77)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. oktoober 1980, kohtuasi 2/80: Dautzenberg vs. Euroopa Kohus (EKL 1980, lk 3107, punkt 9).

Esimese Astme Kohus: 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑3/92: Latham vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑23 ja II‑83, punkt 45); 19. veebruar 1998, kohtuasi T‑3/97: Campogrande vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑89 ja II‑215, punkt 41).

5.      Otsus, millega institutsioon määrab kindlaks ametikoha taseme, ei tähenda, et institutsioon võtab endalt selle ametikoha ümberklassifitseerimise võimaluse uue lähenemise alusel. Pelk varasema erineva hinnangu olemasolu ei ole tõend selle kohta, et administratsioon on ületatud täidetavate ametikohtade taseme kindlaksmääramisel institutsioonile antud laia kaalutlusõiguse piire või seda ilmselgelt valesti kasutatud.

(vt punktid 80 ja 86)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. veebruar 1987, kohtuasi 324/85: Bouteiller vs. komisjon (EKL 1987, lk 529, punkt 6); 12. veebruar 1987, kohtuasi 233/85: Bonino vs. komisjon (EKL 1987, lk 739, punkt 5).

Esimese Astme Kohus: 16. detsember 1999, kohtuasi T‑143/98: Cendrowicz vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑273 ja II‑1341, punktid 23 ja 28).