ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

15. jaanuar 2014

Kohtuasi T‑95/12 P

Willem Stols

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2007. aasta edutamine – Otsus jätta huvitatud isik palgaastmele AST 11 edutamata – Teenete võrdlemine – Kohtu kontroll ilmse hindamisvea üle

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 13. detsembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑51/08 RENV: Stols vs. nõukogu selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Willem Stolsi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus – Hindamisaruannete arvessevõtmine – Muud asjaolud, mida võib arvesse võtta

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

3.      Ametnikud – Edutamine – Kriteeriumid – Teened – Palgaastmel töötamise staaži arvessevõtmine – Täiendav asjaolu – Teenete kestuse püsivuse arvessevõtmine – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Edutamise kandidaatideks olevate ametnike teenete võrdleval hindamisel on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus ning selles osas peab liidu kohtu kontroll piirduma uurimisega, kas administratsioon on jäänud menetluse ja väidete osas oma kaalutlusõiguse piiridesse ega ole ilmselgelt neid piire ületanud ega kasutanud oma kaalutlusõigust selgelt vääralt. Liidu kohus ei saa asendada nimetatud asutuse hinnangut oma hinnanguga kandidaatide kvalifikatsiooni ja teenete kohta.

Selleks et säilitada selles osas ametisse nimetavale asutusele seadusandja poolt edutamise vallas usaldatud kaalutlusruumi kasulikku mõju, ei saa liidu kohus tühistada otsust ainult sel põhjusel, et ta leiab, et tegemist on ametisse nimetava asutuse hinnangu osas tõenäolisi kahtlusi tekitavate faktiliste asjaoludega, ega ka tuvastada hindamisvea olemasolu.

Liidu kohus ei saa seega üksikasjalikult uuesti läbi vaadata edutatavate kandidaatide kõiki toimikuid tagamaks, et ta on ametisse nimetava asutuse järeldusega nõus, kuna seda tehes väljuks ta õiguspärasuse kontrolli raamest, asendades ametisse nimetava asutuse hinnangu edutatavate kandidaatide teenetele enda hinnanguga.

Siiski piirab ametisse nimetava asutuse ulatuslikku kaalutlusõigust vajadus viia kandidaatide teenete hindamine läbi hoolsalt ja erapooletult ning nii, et see oleks teenistuse huvides ja vastavuses võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes.

(vt punktid 29–32)

Viited:

Euroopa Kohus: 21. aprill 1983, kohtuasi 282/81: Ragusa vs. komisjon (EKL 1983, lk 1245, punktid 9 ja 13); 3. aprill 2003, kohtuasi C‑277/01 P: parlament vs. Samper (EKL 2003, lk I‑3019, punkt 35).

Üldkohus: 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punktid 52 ja 53).

2.      Personalieeskirjade artiklis 45 sätestatud ametisse nimetava asutuse kohustus viia läbi edutamiseks kõlblike ametnike teenete võrdlev analüüs väljendab nii ametnike võrdse kohtlemise põhimõtet kui ka nende õigust ametikohal edasi jõuda, kusjuures nende teenete hindamine on otsustav kriteerium. Sellega seoses näeb personalieeskirjade artikli 45 lõige 1 ette, et teenete võrdlemisel võtab ametisse nimetav asutus peale kõikide aruannete ametnike kohta, arvesse ka nende kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamise kohta, mille põhjaliku valdamise kohta nad on esitanud tõendid, ja vajaduse korral nende poolt võetava vastutuse määra. See säte jätab asutusse nimetavale asutusele teatud kaalutlusruumi seoses sellega, millise tähtsuse ta omistab igale kolmele kriteeriumile teenete võrdleval hindamisel, järgides siiski võrdsuse põhimõtet.

Täiendava võimalusena saab ametisse nimetav asutus ametnike teenete hindamisel siis, kui edutatavate ametnike teened on kolme personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sõnaselgelt osutatud kriteeriumi alusel võrdsed, võtta arvesse teisi asjaolusid, nagu kandidaatide vanus ja teenistusstaaž vastaval palgaastmel või üksuses, millisel juhul võivad sellised kriteeriumid olla tema valikul otsustavad.

(vt punktid 33 ja 34)

Viide:

Üldkohus, 19. mai 2013, kohtuasi T‑281/11 P: Canga Fano vs. nõukogu (punktid 43 ja 44 ning seal viidatud kohtupraktika).

3.      Edutamisel saab teenistusstaaži vastaval palgaastmel ja teenistusüksuses võtta arvesse ainult täiendava võimalusena, juhul kui edutatavate ametnike teened on kolme personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sõnaselgelt osutatud kriteeriumi alusel võrdsed. Ametisse nimetav asutus võib õiguspäraselt siiski võrdlevalt hinnata edutatavate ametnike teeneid, tuginedes nende vastavate teenete kestuse püsivusele.

Sellega seoses tuleb märkida, et teenete kestuse püsivus ei ole eraldiseisev kriteerium personalieeskirjade artiklis 45 loetletud kolmest kriteeriumist, vaid puudutab otse esimest nendest kriteeriumidest ja tugineb aruannetele ametnike kohta. Täpsemalt võimaldab see hindamistegur paremini võtta arvesse edutatavate ametnike kõiki teeneid, mida mõõdetakse esimese kriteeriumi järgi.

Pealegi mitmuse kasutamine personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 toodud väljendis „aruandeid ametnike [kohta]” näitab, et ametisse nimetav asutus peab põhimõtteliselt võtma arvesse kõiki aruandeid ametnike kohta palgaastmel töötama hakkamisest alates, mis tähendab tingimata sellise kriteeriumi nagu teenete kestuse püsivus arvessevõtmist.

Nimelt kui ametisse nimetav asutus võtaks üksnes arvesse kõige viimast või viimaseid aruandeid, siis võrdlev hindamine oleks moonutatud või vähemalt ebatäielik, kuna ametisse nimetav asutus analüüsiks seega mitte kõikide edutatavate ametnike teeneid ja eelkõige nende teeneid, kelle teenistusstaaž palgaastmel on rohkem kui kaks aastat.

Enamgi veel, teenete kestuse püsivuse kriteerium ei tähenda seda, et teenete võrdleval hindamisel personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 alusel tuuakse pelgalt uuesti sisse teenistusstaaži kriteerium, kuna pika teenistusstaažiga võib väga hästi mitte kaasneda suurenenud ja kestuses püsivad teened, mistõttu need kaks kriteeriumi ei kattu kuidagi, isegi kui nende vahel teatud seos on.

Lõpuks tuleb märkida, et teenete kestuse püsivuse kriteerium võimaldab ametisse nimetaval asutusel tegelikult leida võrdne tasakaal eesmärgi tagada nende suurepäraste ametnike kiire karjääritegemise võimalus, kes eristuvad sooristuse erakordselt kõrge taseme poolest, ja eesmärgi vahel tagada nende ametnike tavapärane karjäär, kes on pika ajal vältel näidanud üles soorituste pidevalt kõrget taset.

(vt punktid 40–45)