Language of document : ECLI:EU:F:2013:194

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

11. detsember 2013

Kohtuasi F‑15/10

Carlos Andres jt

versus

Euroopa Keskpank (EKP)

Avalik teenistus – EKP töötajad – Pensioniskeemi reform – Pensioniplaani külmutamine – Pensioniskeemi rakendamine – Konsulteerimine järelevalvekomiteega – Konsulteerimine personalikomiteega – Konsulteerimine üldnõukoguga – Konsulteerimine Euroopa Keskpanga nõukoguga – Pensioniplaani hindamine kolme aasta järel – Euroopa Keskpanga personali teenistustingimuste rikkumine – Ilmne hindamisviga – Proportsionaalsuse põhimõte – Omandatud õigused – Õiguskindluse ja ettenähtavuse põhimõte – Teavitamiskohustus

Ese:      Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega C. Andres ja 168 hagejat paluvad sisuliselt esiteks tühistada nende 2009. aasta juuni palgateatised osas, milles nendes palgateatistes rakendatakse nende suhtes esimest korda Euroopa Keskpanga (EKP) pensioniskeemi reformi, mille kohta tehti otsus 4. mail 2009, ja tühistada kõik järgnevad palgateatised ja kõik tulevased pensioniteatised, ning teiseks mõista EKP‑lt välja summa, mis vastab endist pensioniskeemi kohaldades saadud töötasu või pensioni ja uuest pensioniskeemist tuleneva töötasu või pensioni vahele, ning hüvitis nende ostujõu vähenemise tõttu väidetavalt tekitatud kahju eest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta C. Andres’i ja lisas ära toodud 168 hageja kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Keskpanga kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Esindamine – Pensioniskeemi järelevalvekomitee – Kohustuslik konsulteerimine – Ulatus – Pensioniskeemi reform – Hõlmamine – Piirid

(Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, II lisa artikkel 2.2)

2.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Esindamine – Pensioniskeemi järelevalvekomitee – Kohustuslik konsulteerimine – Ulatus – Kohustus esitada komiteele kogu asjakohane teave – Piirid – Ettevalmistavad sisedokumendid ja otsuseid tegevate organite koosolekute protokollid – Väljaarvamine

(Protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, artikkel 10.4; Euroopa Keskpanga kodukord, artikkel 23.1)

3.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Esindamine – Personalikomitee – Kohustuslik konsulteerimine – Ulatus – Põhjus

(Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, artiklid 48 ja 49)

4.      Euroopa Keskpank – Juhatus – Koosolekud – Kutse – Keskpanga presidendi kohustus kutsuda kokku koosolek keskpanga personalikomitee kirja analüüsimiseks – Puudumine

(Euroopa Keskpanga kodukord, artikkel 6; Euroopa Keskpanga juhatuse töökord, artikkel 4)

5.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Pension – Pensioniskeemi rahastamine – Nõukogu kohustus hüvitada pensioniskeemi struktuurset puudujääki, tehes täiendavaid sissemakseid keskpanga üldistest varadest – Puudumine

(Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, III lisa artiklid 5.1, 6.3 ja 6.6)

6.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Pension – Pensioniskeemi rahastamine – Keskpanga pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu säilitamise kord – Kindlaksmääramine – Nõukogu kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid – Pensioniskeemi reform, mis toob sissemaksete osas kaasa erinevad tagajärjed töötajatele ja keskpangale – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, XIII lisa; Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, IIIa lisa artikkel 23)

7.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töösuhte iseloom – Lepinguline ja mitte personalieeskirjadest tulenev iseloom – Keskpanga pensioniplaaniga seotud teenistustingimuste muutmine nõukogu poolt – Kohustus saada asjaomaste teenistujate eelnev nõusolek – Puudumine

(Protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, artikkel 36.1; Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, artikli 9 punkt a, artikli 10 punkt a ja III lisa; nõukogu direktiiv 91/533, artikli 2 lõike 2 punkt j alapunkt i)

8.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Pension – Pensioniplaani asendamine pensioniskeemiga – Õiguse ennetähtaegselt pensionile minna alates 60‑eluaastast ilma pensioniõigusi vähendamata kaotamine – Uute sätete kohaldamine teenistujatele, kes ei ole reformi jõustumise kuupäeval selles vanuses – Omandatud õiguste säilitamise põhimõtte rikkumine – Puudumine – Pensioni endiste ümberarvestustegurite säilitamise õiguse olemasolu – Puudumine

(Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, III lisa artiklid 11.1 ja 11.5)

9.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Pension – Keskpanga endise pensioniplaani asendamine pensioniskeemiga – Ebasoodsamate sätete kehtestamine – Lubatavus – Tingimus – Piisava kestusega üleminekuperioodi kehtestamine

(Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, III lisa artikkel 6.3 ja III lisa artikkel 6.3)

1.      Kuna Euroopa Keskpanga järelevalvekomitee ülesanded puudutavad ainult pensioniplaani toimimist, mitte selle ülesehitust, võib nimetatud komitee väljendada arvamust seoses pensioniplaani üldise toimimisega ning tal ei ole mingit pädevust väljendada arvamust Euroopa Keskpanga kavandatud pensioniskeemi muutmise kohta üldiselt. Seega ei ole järelevalvekomitee pädevust eiratud, kui konsulteerimine piirdub reformi ühe osaga, mis on seotud pensioniplaani külmutamisega.

Kuigi Euroopa Keskpangal on siis, kui ta võtab oma teenistujate suhtes vastu üldkohaldatava akti, hoolitsemiskohustus, ei sunni see kohustus siiski administratsiooni eirama kohaldatavate sätete ulatust. Seega kuigi on tõsi, et ei personali teenistustingimuste endine III lisa ega järelevalvekomitee volitused ei keela sõnaselgelt selle komiteega konsulteerimist seoses pensioniskeemi reformi raames kavandatud muudatustega, ei näe need sätted sellegipoolest esiteks ette kohustust selline konsulteerimine läbi viia ja teiseks on järelevalvekomiteel ainult õigus väljendada oma arvamust pensioniplaani üldise toimimise kohta. Neil asjaoludel ei saa EKP‑le ette heita, et ta ei võtnud arvesse töötajate huve, kui ta otsustas pensioniskeemi kehtestamise järelevalvekomiteega konsulteerimata jätta.

(vt punktid 141, 143, 146 ja 147)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. detsember 2010, kohtuasi F‑66/09: Saracco vs. EKP (punkt 106); 29. september 2011, kohtuasi F‑9/07: Angé Serrano vs. parlament (punkt 89).

2.      Euroopa Keskpangal lasuv konsulteerimiskohustus oma pensioniskeemi reformi raames tähendab seda, et ta peab esitama pensioniplaani järelevalvekomiteele asjakohast teavet kogu konsulteerimismenetluse jooksul, kusjuures eesmärk on võimaldada komiteel osaleda konsulteerimisprotsessis nii täielikult ja tõhusalt kui võimalik. Selleks peab EKP esitama komiteele kogu uue asjakohase teabe kuni nimetatud protsessi lõpuni.

Selle kohustusega ei ole hõlmatud ettevalmistavad sisedokumendid, millega tutvumise võimaldamisest on EKP‑l põhimõtteliselt õigus keelduda muude organite puhul kui tema otsuseid tegevad organid. Sama kehtib nõukogu, juhatuse ja üldnõukogu peetud koosolekute ettevalmistavate dokumentide ning nendel koosolekutel ekraanil näidatud ettekannete kohta. Lisaks mis puudutab nõukogu, juhatuse ja üldnõukogu peetud koosolekute protokolle, siis vastavalt protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 10 lõikele 4 ja EKP kodukorra artikli 23 lõikele 1 on keskpanga otsuseid tegevate organite koosolekud kinnised, välja arvatud juhul, kui keskpanga nõukogu annab keskpanga presidendile loa oma arutluse tulemus avaldada. Neil asjaoludel ei pea EKP omal algatusel neid järelevalvekomiteele edastama.

(vt punktid 153, 154, 157, 164 ja 220)

Viide:

Euroopa Kohus: 10. september 2009, kohtuasi C‑44/08: Akavan Erityisalojen Keskusliitto AEK jt (punkt 53).

3.      Personalikomiteega konsulteerimine tähendab üksnes õigust olla ära kuulatud. Isegi kui selle komiteega eelnevalt konsulteerimine on sotsiaalse dialoogi oluline aspekt, kuna see võimaldab komiteel otsustamisprotsessis tõhusalt osaleda teatud valdkondades, mis puudutavad töötajate huve, on sellegipoolest tegemist otsuse tegemises osalemise tagasihoidliku viisiga, kuna see ei too mingil juhul kaasa administratsiooni kohustust arvestada personalikomiteega konsulteerimise käigus esitatud seisukohtadega. Seda arvestades peab administratsioon täitma konsulteerimise kohustust iga kord, kui personalikomiteega konsulteerimine võib vastuvõtmisele kuuluva akti sisu mõjutada, kuna vastasel korral kahjustaks komiteega konsulteerimise kohustuse kasulikku mõju.

Seega Euroopa Keskpanga personalikomitee õigus olla konsulteeritud ei anna otsustamisprotsessi mõjutamise tagatist, kuna EKP ei pea kinni pidama konsulteeritud organi väljendatud seisukohtadest. Sellega seoses ei sõltu vastus küsimusele, kas konsulteerimismenetlusel oli kasulik mõju või mitte, seega mitte personalkomitee nõudel EKP poolt esialgsesse reformiettepanekusse tehtud muudatuste arvust või sisust, vaid komiteele antud tegelikest võimalustest tõhusalt esitada oma seisukoht EKP ettepanekute kohta ja analüüsida teisi kavandatud lahendusi.

(vt punktid 191 ja 192)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 20. november 2003, kohtuasi T‑63/02: Cerafogli ja Poloni vs. EKP (punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Euroopa Keskpanga president ei ole kuidagi kohustatud võtma meetmeid, sealhulgas EKP juhatuse koosolekute kokkukutsumine selleks, et personalikomitee kirja saaks juhatuse ja nõukogu liikmetele üle anda. Kuigi on tõsi, et vastavalt EKP kodukorra artiklile 6 võib president juhatuse koosoleku kokku kutsuda, kui ta peab seda vajalikuks, ning et juhatuse töökorra artikkel 4 näeb ette võimaluse võtta juhatuse otsuseid vastu telekonverentsi teel, on siiski presidendi ülesanne hinnata, kas juhatuse koosoleku kokkukutsumine või telekonverentsi korraldamine on vajalik.

(vt punkt 241)

5.      Vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele on Euroopa Keskpangal kohustus võtta sobivaid meetmeid oma pensioniplaani struktuurse puudujäägi hüvitamiseks.

Kuigi on tõsi, et EKP teenistustingimuste endise III lisa artikkel 6.3 näeb ette, et EKP teeb oma üldistest varadest täiendavaid sissemakseid, mida Euroopa Keskpanga nõukogu aktuaari arvamuse alusel peab sobilikuks, ei ole EKP siiski kohustatud makseid teostama, kui nimetatud nõukogu leiab, et tulevikus ei ole sobiv säilitada EKP kohustust teha plaani täiendavaid sissemakseid. Samuti ei saa kehtivalt väita, et Euroopa Keskpank oleks pidanud taastama plaani finantstasakaalu, tõstes oma korrapäraseid sissemakseid personali teenistustingimuste endise III lisa artikli 6.6 alusel.

Pealegi on Euroopa Keskpanga nõukogul igal hetkel õigus lõpetada EKP sissemaksed pensioniplaani kui sellisesse vastavalt teenistustingimuste endise III lisa artiklitele 5.1 ja 6.6. Seda enam on tal samuti õigus võtta tunduvalt vähem drastilisi otsuseid nagu täiendavate sissemaksete või suurendatud korrapäraste sissemaksete tegemisest keeldumine.

(vt punktid 268, 269, 271 ja 272)

6.      Sellise liidu ametnike pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaal, mille üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud personalieeskirjade XII lisas, eeldab majanduslike arengute ja rahandusalaste näitajate arvessevõttu pikas perspektiivis ning nõuab komplekssete statistiliste arvutuste teostamist. Seetõttu kuulub liidu seadusandjale ulatuslik kaalutlusõigus üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmisel pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks. Sama peab kehtima reguleeriva raamistiku kohta, mille on kehtestanud Euroopa Keskpanga nõukogu, kel on samuti ulatuslik kaalutlusõigus EKP töötajatele kohaldatava pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks. Valdkonnas, milles seadusandjale kuulub ulatuslik kaalutlusõigus, piirdub proportsionaalsuse kontroll siiski üksnes selle väljaselgitamisega, kas kõnealune meede on ilmselgelt sobimatu eesmärgiga, mille saavutamise eest pädev institutsioon vastutab.

Selles küsimuses on pelk asjaolu, et reformi tagajärjed on sissemaksetega seoses töötajatele ja keskpangale kui tööandjale erinevad, ei võimalda iseenesest tuvastada proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist, kuna teenistustingimuste endine III lisa ei pane EKP‑le mingit kohustust tasuda automaatselt täiendavaid sissemakseid, et kõrvaldada pensioniplaani võimalik defitsiit, kusjuures pealegi peab selliseks tasumiseks olema nõusolek Euroopa Keskpanga nõukogult, kes leidis, et plaan tuleb külmutada ja asendada pensioniskeemiga.

(vt punktid 315–318 ja 321)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi F‑105/05: Wils vs. parlament (punktid 70, 72 ja 73).

7.      Kuigi EKP ja tema töötajate vahelised töösuhted on lepingulised, ilmneb personali teenistustingimuste artikli 9 punktist a samuti, et neid suhteid reguleerivad vastavalt nendele teenistustingimustele sõlmitud töölepingud. Sellest tuleneb, et nende teenistustingimuste sätted ja EKP pensioniskeemi puudutav teenistustingimuste endine III lisa on osa töötajate töölepingutest. Selles küsimuses ei saa teenistustingimusi pidada kollektiivlepinguteks direktiivi 91/533 tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest artikli 2 lõike 2 punkti j alapunkti i tähenduses, kuna teenistustingimused võttis ühepoolselt vastu ainult Euroopa Keskpanga nõukogu vastavalt reguleerimispädevusele, mis talle protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikliga 36.1 on antud, ning teenistustingimuste üle ei ole teenistujad ja institutsioon läbirääkimisi pidanud.

Seega, kuna töölepingud on sõlmitud kooskõlas personali teenistustingimustega, tuleneb artikli 9 punktist a, et kirjutades alla teenistustingimuste artikli 10 punktis a ettenähtud töölevõtukirjale, on töötaja jaoks nimetatud tingimused siduvad, ilma et tal oleks õigus mõne tingimuse üle individuaalselt läbi rääkida. Pooltevaheline kokkulepe on seega osaliselt piiratud teenistustingimustes sätestatud õiguste ja kohustuste aktsepteerimisega. Need töölepingud on oma olemuselt üldjoontes avaliku teenistuse eeskirjade tüüpi lepingud ning juba nende sõlmimise hetkest on tulevaste teenistujate tahte autonoomia väga piiratud. Mõistagi võivad lepingud sisaldada muid teenistuja poolt läbirääkimiste käigus heaks kiidetud tingimusi, mis puudutavad näiteks talle usaldatud tööülesannete põhisisu. Siiski ei takista selliste tingimuste esinemine iseenesest EKP juhtorganeid teostamast kaalutlusõigust, mis neil on meetmete rakendamiseks, mis lähtuvad EKP spetsiifilisest ülesandest tulenevatest üldise huviga kohustustest. Nimetatud organid võivad näiteks selleks, et täita teenistuse nõudeid ning eriti selleks, et kohanduda uute vajadustega, olla sunnitud vastu võtma ühepoolseid otsuseid või meetmeid, mille tõttu tuleb muu hulgas muuta töölepingute täitmise tingimusi. Sellest tuleneb, et EKP juhtorganid ei ole sellist võimu teostades teistsuguses olukorras kui teiste liidu institutsioonide ja organite juhtorganid suhetes oma töötajatega.

Järelikult ei saa Euroopa Keskpanga personali teenistustingimuste sätteid ja pensioniplaani puudutava endise III lisa sätteid pidada EKP ja tema töötajate töösuhte immateriaalseteks tingimusteks, mis teeks Euroopa Keskpangal õiguslikult võimatuks neid ilma töötajate nõusolekuta muuta, ning et nii tehes oleks tegemist EKP poolt nende töölepingu alustingimuste rikkumisega.

(vt punktid 373–375 ja 377–380)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. oktoober 2001, kohtuasi T‑333/99: X vs. EKP (punkt 61).

Euroopa Liidu Üldkohus: 14. oktoober 2004, kohtuasi C‑409/02 P: Pflugradt vs. EKP (punktid 34‑37, 49 ja 53).

8.      Ametnik saab tugineda omandatud õigusele ainult siis, kui tema õiguse aluseks olev asjaolu on aset leidnud selle avaliku teenistuse eeskirjade korra raames, mis eelnes sellesse korda tehtud muudatusele ja mida ta hagis vaidlustab.

Mis puudutab Euroopa Keskpanga personali teenistustingimuste reformi, mis sisaldab nende teenistustingimuste endise III lisa muutmist EKP pensioniplaani külmutamiseks ja selle plaani asendamist uue pensionikorra ehk pensioniskeemiga, siis seoses töötajate omandatud õigusega minna pensionile alates 60. eluaastast ilma hüvitiste vähenemiseta endise III lisa artiklite 11.1 ja 11.5 alusel, siis nendest sätetest tuleneb, et asjaolu, et töötaja sai 60 aastat vanaks, on õiguse aluseks olev asjaolu ning see võimaldab töötajal taotleda pensioni maksmist kohe ja hüvitiste maksmist ilma nende vähendamiseta. Järelikult saab EKP töötajal, kes ei ole selles vanuses reformi jõustumise kuupäeval, olla sel kuupäeval ainult omandamisel olev õigus ning mitte mingil juhul omandatud õigus pensioni maksmiseks ilma hüvitiste vähendamiseta.

Pealegi kuna tehakse selget vahet pensioniõiguste kindlaksmääramisel ja sellest tulenevate hüvitiste maksmisel, ei rikuta omandatud õigusi pensioni kindlaksmääramisega seoses, kui tegelikult makstud summade muutumine tuleneb ümberarvestustegurite mõjust, kuna need muudatused ei kahjusta pensioniõigust kui sellist. Nimelt ei ole pensioni ümberarvestustegurid osa pensioniõigustest kui sellistest, vaid tegemist on vahendiga, mis tagab pensionihüvitiste arvutamise vastavalt ajakohastatud suremustabelitele. Kuna ümberarvestustegurid tuginevad aga nimelt suremustabelitele, siis nende korrapärane ajakohastamine on väga oluline oodatava eluea prognoosi väljendamiseks. Järelikult ei saa EKP töötajal olla omandatud õigust kohaldatavate pensioni ümberarvestustegurite säilitamisele, nagu need olid jõus enne reformi jõustumist, ega õigust sobival ajal pensioni maksmisele külmutatud plaani raames täitunud perioodide eest vastavalt just nendele teguritele.

(vt punktid 385–387, 389 ja 390)

Viited:

Euroopa Kohus: 11. märts 1982, kohtuasi 127/80: Grogan vs. komisjon (punktid 14 ja 15).

Esimese Astme Kohus: 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (punktid 78 ja 80); 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).

9.      Liidu ametnike pensioniskeemi reformi raames on liidu seadusandja vaba teha personalieeskirjadesse igal hetkel muudatusi, mida ta peab teenistuse huvidele vastavaks, ning võtta tulevikuks vastu asjaomastele ametnikele ebasoodsamaid personalieeskirjade sätteid, tingimusel, et määratakse kindlaks piisava kestusega üleminekuperiood selleks, et vältida seda, et üksikasjalikke eeskirju nende pensionide maksmiseks, mis on omandatud pensioniea saabumisel, ei muudetaks ootamatult. Kohustus näha ette sobiv üleminekuperiood kehtib samuti juhul, kui kehtestatakse ebasoodsam pensioniskeem.

Selle kohustusega on kooskõlas Euroopa Keskpanga töötajate pensioniskeem, mis näeb ette, et töötajad, kes on teenistusse asunud enne muudatuste jõustumist, ja ka endised töötajad jäävad endise pensioniplaaniga hõlmatuks enne reformi jõustumist plaani raames teenistuses olemise eest. Samamoodi on EKP vastavalt teenistustingimuste uue III lisa artiklile 6.3 kohustatud rahastama võimalikku puudujääki, mis on seotud varasemate ja tulevaste kohustustega, mis vastavad endise pensioniplaani raames töötajate poolt teenistuses olemisele. Seega on kehtestatud üleminekuperiood, mis pikeneb ajas seni, kuni endise pensioniplaani raames maksmisele kuuluv viimane hüvitis on makstud, ja mille jooksul EKP on maksmisele kuuluvate hüvitiste tasumise tagaja.

(vt punktid 391–394)

Viited:

Euroopa Kohus: 17. juuli 2008, kohtuasi C‑71/07 P: Campoli vs. komisjon (punkt 74).

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Campoli vs. komisjon (punktid 85 ja 105).