8. detsembril 2023 esitatud hagi – Mndoiants versus nõukogu

(kohtuasi T-1149/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sergueï Mndoiants (Moskva, Venemaa) (esindaja: advokaadid F. Bélot ja P. Tkhor)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 13. septembri 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/1767, kuivõrd selles jäetakse hageja nimi nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsuse (ÜVJP) 2014/145 lisas olevasse loetellu;

tühistada nõukogu 13. septembri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1765, kuivõrd selles jäetakse hageja nimi nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 2014/269 lisas I olevasse loetellu;

teise võimalusena tunnistada ELTL artikli 277 alusel hageja suhtes kohaldamatuks loetellu kandmise kriteerium, mis on ette nähtud otsuse (ÜVJP) 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktis g ja määruse (EL) nr 2014/269 artikli 3 lõike 1 punktis g, mida on muudetud vastavalt nõukogu 5. juuni 2023. aasta otsusega (ÜVJP) 2023/1094 ja määrusega (EL) 2023/1089, tulenevalt selle ebaseaduslikkusest;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et rikutud on õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, põhjendamiskohustust, kohustust otsus uuesti läbi vaadata ja õigust olla ära kuulatud. Hageja väidab, et nõukogu esitatud andmed ei õigusta nende kergust arvestades hageja suhtes sanktsioonide jätkumist. Nõukogu ei võtnud lisaks arvesse hageja esitatud andmeid ja seisukohti, nii rikkus ta kohustust asi uuesti läbi vaadata ja uus hinnang anda, samuti hageja õigust olla ära kuulatud.

Teine väide, et on tehtud hindamisviga. Nõukogu põhjendused hageja loetellu jätmiseks ei ole piisavad ega luba mingil moel järeldada, et hageja oleks juhtiv ettevõtja, kes tegutseb Venemaal, või ettevõtja sellises majandussektoris, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse oluline tuluallikas.

Kolmas väide, et rikutud on proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Hageja leiab, et tema suhtes kohaldatud piiravad meetmed on esiteks teda diskrimineerivad ja teiseks ebaproportsionaalsed nende meetmetega taotletavate eesmärkidega.

Neljas väide, et rikutud on individuaalseid põhiõigusi, sealhulgas omandiõigust ning õigust era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele. Teda loetellu kandes ei järginud nõukogu proportsionaalsuse põhimõtet. Seetõttu ei saa neid piiranguid pidada seaduspärasteks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 tähenduses.

Täiendava võimalusena on esitatud viies väide, et otsuse (ÜVJP) 2014/145 artikli 2 lõike 1 punkt g ja määruse (EL) nr 269/2014 artikli 3 lõike 1 punkt g ei ole kohaldatavad, sest need on õigusvastased. Uus kriteerium g on vastuolus EL põhiõiguste hartas ette nähtud kaitseõigustega, see ei põhine piisavalt veenvatel asjaoludel ja on vastuolus õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja omavoli keelu põhimõtetega. Seetõttu tuleb kriteerium g ebaseaduslikkuse tõttu tunnistada hageja suhtes kohaldamatuks.

____________