Kohtuasi T‑358/13

Itaalia Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

EAFRD – Liikmesriikide makseasutuste EAFRD‑st rahastatud kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Otsus, millega teatud summa loetakse Basilicata maakonna maaelu arengukava raames ühekordselt kasutatavaks summaks – Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikkel 30 – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 8. oktoobri 2015. aasta otsus

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Analoogsed nõuded argumentidele, mis esitatakse väite põhjendamiseks – Argumendid, mida hagiavalduses esitatud ei ole – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c)

2.      Kohtumenetlus – Tõend – Dokumentaalne tõend – Tõendusjõud – Liidu kohtu hinnang – Kriteeriumid

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, mis puudutab EAFRD‑st rahastatud kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist

(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 1290/2005, artiklid 30 ja 31)

4.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Rahastamine EAFRD poolt – Rikkumiste tuvastamine turu ühise korraldamise mehhanismi rakendamisel siseriiklike organite poolt – Komisjoni õigus teha raamatupidamisarvestuse kontrollimise staadiumis finantskorrektsioone

(nõukogu määrus nr 1290/2005, artikli 26 lõige 3, artikli 27 lõiked 3 ja 4, artiklid 30 ja 31; komisjoni määrus nr 885/2006, artikli 11 lõige 1)

5.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Rahastamine EAFRD poolt – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Keeldumine hüvitada kulutusi, mis tulenevad eeskirjade eiramisest liidu õigusnormide kohaldamisel – Asjaomase liikmesriigi vastuväide – Tõendamiskoormis – Jaotus komisjoni ja liikmesriigi vahel

(nõukogu määrus nr 1290/2005, artiklid 30 ja 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 46)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 49)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 56 ja 57)

4.      Komisjon ei tohi ühise põllumajanduspoliitika haldamisse kaasata vahendeid, mis ei ole põllumajandusturu ühist korraldamist käsitlevate eeskirjadega kooskõlas, kusjuures see on üldkohaldatav nõue. Seega, kui komisjon tõdeb, et makseasutuse raamatupidamisarvestus sisaldab põllumajandusturu ühist korraldamist käsitlevate liidu eeskirjadega vastuolus tehtud kulutusi, on tal õigus teha sellest vastavad järeldused ja seega teha makseasutuse aastaaruannetesse finantskorrektsioone alates sellest hetkest, kui ta on määruse nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta artikli 30 alusel raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse teinud.

Siinkohal ei saa olla küsimust, et komisjon kiidab maaelu arengu programmidega seotud kulude vale vahedeklaratsiooni heaks pelgalt selleks, et järgida deklaratsiooni esitamisega seotud formaalsusi, nagu need on määruse nr 1290/2005 artikli 26 lõikes 3 ette nähtud. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusega täpsustatakse igalt liikmesriigilt tagasinõutavad summad, mis määratakse kindlaks, lahutades vastavaks eelarveaastaks tehtud ettemaksed samaks aastaks kinnitatud kulutustest. Kui komisjon tuvastab mis tahes programmiga seotud kulude aastadeklaratsioonis puudused, ei saa komisjon raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel lugeda need kulud EAFRD‑st hüvitatavaks ning peab seega keelduma nende rahastamisest kuni võimaliku abikõlbmatuse otsuse tegemiseni.

Lisaks ei saa komisjonile ette heita, et vastavuse kontrolli menetluse algatamise otsuses luges komisjon kooskõlas määruse nr 885/2006, millega nähakse ette määruse nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 11 lõikega 1 kulud kord raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel esinevaks probleemiks ning seejärel peatatud makseks. Määruse nr 1290/2005 artikli 27 lõikes 4 on ette nähtud, et lõike 3 alusele maksete peatamise või vähendamise otsus ei piira sama määruse artiklites 30 ja 31 nimetatud otsuseid. Nimetatud määruse artikli 30 lõikest 2 tuleneb, et artikli 30 alusel vastu võetav otsus tehakse ilma, et see piiraks vastavalt artiklile 31 tehtud varasemaid otsuseid, mis puudutavad liidu rahastamisest välja jäetavaid kulusid, kui need ei ole tehtud kooskõlas liidu õigusnormidega. Sellest tuleneb, et artikli 30 alusel raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse vastuvõtmisel võib komisjon teha esitatud raamatupidamisarvestuse kvaliteedis avastatud puudustest järeldused ja seda sõltumata vastavusotsusest.

(vt punktid 68, 82, 83 ja 89)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 69–71)