EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
6. september 2018(*)
Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades – Euroopa maksekäsu menetlus – Määrus (EÜ) nr 1896/2006 – Maksekäsu kättetoimetamine koos maksekäsu avaldusega – Maksekäsu avalduse tõlke puudumine – Täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsk – Läbivaatamistaotlus pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist – Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine – Määrus (EÜ) nr 1393/2007 – Kohaldatavus – Artikkel 8 ja II lisa – Teave õigusest tõlke puudumisel keelduda maksekäsu vastuvõtmisest – Tüüpvormi puudumine – Tagajärjed
Kohtuasjas C‑21/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Nejvyšší soudi (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) 30. novembri 2016. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. jaanuaril 2017, menetluses
Catlin Europe SE
versus
O.K. Trans Praha spol. s r.o.,
EUROOPA KOHUS (viies koda)
koosseisus: koja president J. L. da Cruz Vilaça, kohtunikud E. Levits, A. Borg Barthet, M. Berger ja F. Biltgen (ettekandja),
kohtujurist: M. Wathelet,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– O.K. Trans Praha spol. s r.o., esindaja: advokát M. Laipold,
– Kreeka valitsus, esindajad: V. Karra, A. Dimitrakopoulou, M. Tassopoulou ja E. Tsaousi,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Rocchitta,
– Austria valitsus, esindaja: C. Pesendorfer,
– Euroopa Komisjon, esindajad: M. Šimerdová ja M. Heller,
olles 29. mai 2018. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT 2006, L 399, lk 1), ning samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT 2007, L 324, lk 79).
2 Taotlus on esitatud Catlin Europe SE ja O.K. Trans Praha spol. s r.o. vahelises kohtuvaidluses seoses Euroopa maksekäsumenetlusega.
Õiguslik raamistik
Määrus nr 1896/2006
3 Määruse nr 1896/2006 artiklis 7 on ette nähtud:
„1. Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel kasutatakse I lisas toodud tüüpvormi A.
2. Avalduses märgitakse:
[…]
d) hagi alus, sealhulgas hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldus ning, kui see on asjakohane, nõutav intress;
e) nõuet toetavate tõendite kirjeldus;
[…]“.
4 Määruse artikli 12 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:
„Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koopiaga. […]“
5 Sama määruse artikli 16 lõigetes 1–3 on sätestatud:
„1. Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes […].
2. Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.
3. Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.“
6 Määruse nr 1896/2006 artiklis 20 „Erandjuhtudel läbivaatamine“ on sätestatud:
„1. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui:
a) i) maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatud viisidest,
ning
ii) maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada,
või
b) kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud,
tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata.
2. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.
3. Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse.
Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.“
7 Määruse artiklis 26 on sätestatud:
„Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.“
8 Määruse nr 1896/2006 artiklis 27 „Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000“ on täpsustatud:
„Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta [EÜT 2000, L 160, lk 37; ELT eriväljaanne 19/01, lk 227] kohaldamist.“
9 Määruse nr 1896/2006 I lisas asub vorm A „Euroopa maksekäsu avaldus“.
10 Vorm E Euroopa maksekäsu väljaandmiseks on toodud sama määruse V lisas.
Määrus nr 1393/2007
11 Määrust nr 1393/2007 kohaldatakse selle artikli 1 lõike 1 kohaselt tsiviil- ja kaubandusasjades, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetamiseks edastada ühest liikmesriigist teise.
12 Nimetatud määruse artikkel 8 „Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine“ sätestab:
„1. Vastuvõttev asutus teavitab adressaati, kasutades selleks II lisas esitatud tüüpvormi, et ta võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest vastuvõtmise ajal või tagastades dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul, kui see ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte järgnevatest keeltest:
a) keel, millest adressaat aru saab, või
b) adressaatliikmesriigi ametlik keel, või kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest.
2. Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõike 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta artiklis 10 sätestatud teatisega sellest viivitamata edastavat asutust ning tagastab taotluse ja dokumendid, mille tõlkimist nõutakse.
3. Kui adressaat on keeldunud lõike 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, võib dokumendi kättetoimetamisel tehtud vea parandada, toimetades vastavalt käesoleva määruse sätetele adressaadile kätte dokumendi, millele on lisatud tõlge ühte lõikes 1 sätestatud keeltest. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamise kuupäev see kuupäev, millal dokument koos tõlkega toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäevaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 9 lõikele 2.
4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise viiside suhtes.
5. Lõike 1 kohaldamisel tuleb diplomaatilisel või konsulaaresindajal, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 13, või pädeval asutusel või isikul, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 14, teavitada adressaati sellest, et tal on õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda ning et keeldumise korral tuleb dokument nimetatud esindajatele, asutusele või isikule tagasi saata.“
13 Tüüpvormil „Adressaadi teavitamine tema õigusest jätta dokument vastu võtmata“ määruse nr 1393/2007 II lisas on dokumendi saaja kohta järgmine märge:
„Te võite keelduda dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud Teile arusaadavas keeles või kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kui dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.
Kui Te soovite nimetatud õigust kasutada, peate Te keelduma dokumenti vastu võtmast vahetult selle kätteandmisel, tagastades dokumendi seda kätteandvale isikule, või saatma dokumendi tagasi allpool esitatud aadressil ühe nädala jooksul, märkides, et Te keeldute seda vastu võtmast.“
14 See tüüpvorm sisaldab ka „adressaadi avaldust“, mille viimane peab asjaomase dokumendi vastuvõtmisest keeldumisel allkirjastama ja mis on sõnastatud järgmiselt:
„Keeldun lisatud dokumendi vastuvõtmisest, kuna see ei ole kirjutatud ei mulle arusaadavas keeles ega kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest ning dokumendile ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.“
15 Lõpuks on selles tüüpvormis ette nähtud, et adressaat peab vastuvõtmisest keeldumisel märkima Euroopa Liidu ametlike keelte hulgast selle keele või keeled, millest ta saab aru.
16 Määruse nr 1393/2007 artikkel 25 näeb ette:
„1. Määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele […].“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
17 Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Tšehhi õiguse alusel asutatud äriühing O.K. Trans Praha esitas Okresní soud Praha – západile (Lääne-Praha piirkondlik kohus, Tšehhi Vabariik) avalduse anda välja Euroopa maksekäsk Catlin Innsbruck GmbH vastu (asukoht Austria), kelle õigused läksid üle Catlin Europe’ile (asukoht Köln, Saksamaa).
18 Okresní soud Praha – západ (Lääne-Praha piirkondlik kohus) rahuldas selle avalduse, andes taotletud Euroopa maksekäsu välja 1. augustil 2012.
19 See maksekäsk toimetati Catlin Europe’ile kätte 3. augustil 2012 ja see muutus täidetavaks 3. septembril 2012.
20 Catlin Europe taotles 21. detsembril 2012 – pärast määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud vastuväite esitamise tähtaja möödumist – nimetatud maksekäsu läbivaatamist selle määruse artikli 20 lõike 2 alusel.
21 Catlin Europe põhjendas seda taotlust asjaoluga, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõiget 1 rikkudes ei olnud teda selle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil teavitatud tema õigusest keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest põhjusel, et see ei ole koostatud ühes selles sättes ette nähtud keeltest või et sellele ei ole lisatud tõlget ühte nimetatud keeltest.
22 Nimelt oli maksekäsu avalduse koopia, mis määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõike 2 kohaselt oli lisatud 1. augusti 2012. aasta maksekäsule, koostatud ainult tšehhi keeles ning sellega ei olnud kaasas tõlget saksa keelde.
23 Catlin Europe järeldas sellest, et tal ei olnud võimalik menetluse algatamise dokumendist aru saada, mis kujutab endast niisugust erandlikku asjaolu selle määruse artikli 20 lõike 2 tähenduses, mis õigustab maksekäsu uuesti läbivaatamist selle sätte alusel.
24 Okresní soud Praha – západ (Lääne-Praha piirkondlik kohus) jättis selle läbivaatamistaotluse siiski 8. aprilli 2013. aasta otsusega rahuldamata, mille Krajský soud v Praze (Praha maakonnakohus, Tšehhi Vabariik) 17. juunil 2013 apellatsiooniastmes kinnitas.
25 Viimasena nimetatud kohus leidis, et Euroopa maksekäsk oli Catlin Europe’ile kätte toimetatud nõuetekohaselt, nagu määruse nr 1896/2006 artikkel 14 ette näeb. Lisaks ei saa asjaolu, et adressaati ei teavitatud määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõike 1 kohaselt tema õigusest keelduda dokumendi vastuvõtmisest, muuta maksekäsku tühiseks või anda alust selle läbivaatamiseks, sest määruses nr 1896/2006 ei ole niisugust tagajärge ette nähtud.
26 Catlin Europe esitas Nejvyšší soudile (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) kassatsioonkaebuse.
27 See kohus kahtleb, kas asjaolu, et tema menetletavas kohtuasjas ei järgitud määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõudeid, õigustab maksekäsu uuesti läbivaatamist, mis on nähtud ette määruse nr 1896/2006 artiklis 20.
28 Konkreetselt ei ole viimati nimetatud määruses ühtegi sätet selle kohta, millises keeles tuleb maksekäsu avaldus kostjale kätte toimetada. Lisaks on määruses nr 1896/2006 – erinevalt määrusest nr 1393/2007 – sätestatud erinormid, mis põhinevad sellel, et kasutatakse määruse lisades toodud tüüpvorme, ja need tuleb peamiselt täita eelnevalt kindlaks määratud numbrikoodidega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas on võimalik asuda seisukohale, et niisuguse menetlusnormi rikkumisega, millele viitab Catlin Europe, rikutakse kaitseõigusi.
29 Nendel asjaoludel otsustas Nejvyšší soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas määruse [nr 1896/2006] artikli 20 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui adressaati ei teavitata, et ta võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, nagu on ette nähtud määruse [nr 1393/2007] artikli 8 lõikes 1, siis tekib kostjal (adressaat) õigus nõuda määruse [nr 1896/2006] artikli 20 lõike 2 alusel Euroopa maksekäsu läbivaatamist?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
30 Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib esiteks sisuliselt, kas määruseid nr 1896/2006 ja nr 1393/2007 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui Euroopa maksekäsk on kostjale kätte toimetatud, ilma et sellele lisatud maksekäsu avaldus oleks koostatud või sellele oleks lisatud tõlge keeles, mille oskamist temalt eeldatakse, nagu on nõutud ka määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1, tuleb kostjat nõuetekohaselt selle viimase määruse II lisas toodud tüüpvormi abil teavitada sellest, et tal on õigus asjaomase dokumendi vastuvõtmisest keelduda. Teiselt poolt küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, millised on niisuguse teabe puudumise tagajärjed ning konkreetsemalt, kas sarnane asjaolu võib olla aluseks määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 2 kohaselt Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotlusele.
31 Seoses esitatud küsimuse esimese osaga, mis puudutab määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 sätestatud eeskirjade kohaldatavust Euroopa maksekäsu koos maksekäsu avaldusega kostjale kättetoimetamisel vastavalt määrusele nr 1896/2006, tuleb esmalt esile tuua, et määrus nr 1393/2007 näeb selles sättes sõnaselgelt ette kättetoimetatava dokumendi adressaadi õiguse keelduda selle vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud või kui sellele ei ole lisatud tõlget keeles, millest adressaat aru saab, või adressaatliikmesriigi ametlikus keeles, või kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest.
32 Selles kontekstis on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et võimalus kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest keelduda on dokumendi adressaadi õigus (vt selle kohta 16. septembri 2015. aasta kohtuotsus Alpha Bank Cyprus, C‑519/13, EU:C:2015:603, punkt 49; 28. aprilli 2016. aasta määrus Alta Realitat, C‑384/14, EU:C:2016:316, punkt 61, ning 2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 50).
33 Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et õigus keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest tuleneb vajadusest kaitsta dokumendi adressaadi kaitseõigusi vastavalt õiglase kohtumenetluse suhtes kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus ja 4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1. Kuigi määruse nr 1393/2007 põhieesmärk on kohtumenetluste tõhustamine ja kiirendamine ning hea õigusmõistmise tagamine, on Euroopa Kohus nimelt leidnud, et neid eesmärke ei tohi saavutada ükskõik millisel viisil nende dokumentide adressaatide selliseid kaitseõigusi nõrgendades (2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Seega on oluline tagada mitte ainult see, et dokumendi adressaat asjaomase dokumendi tegelikult kätte saab, vaid ka see, et tal oleks võimalik tema suhtes välisriigis algatatud menetluse tähendusest ja ulatusest tegelikult ja täielikult aru saada, et tõhusalt oma kaitset ette valmistada ja edastava liikmesriigi kohtus oma õigusi kaitsta (2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
35 Selleks et seda määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud keeldumise õigust saaks tõhusalt kasutada, tuleb dokumendi adressaati sellest õigusest eelnevalt kirjalikult teavitada (2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Nimetatud määrusega loodud süsteemis antakse see teave talle sama määruse II lisas toodud tüüpvormi abil (2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Mis puudutab ulatust, mida tuleb selle tüüpvormi puhul tunnustada, siis on Euroopa Kohus juba leidnud, et määrus nr 1393/2007 ei näe ette ühtegi tüüpvormi kasutamise erandit (2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Selle kaalutluse põhjal ja nimetatud määruse II lisas sisalduva tüüpvormi eesmärgist, nagu on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktides 35 ja 36, tuleb järeldada, et kättetoimetamise eest vastutav asutus peab kõikidel juhtudel ja selles osas hindamisruumi omamata teavitama dokumendi adressaati tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda, kasutades teavitamiseks alati kõnealust tüüpvormi (2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Küsimuses, kas eelnevad kaalutlused on õiged ka määruse nr 1896/2006 kontekstis, tuleb tõdeda, et selle määruse artiklis 27 on sõnaselgelt sätestatud, et see ei mõjuta määruse nr 1348/2000 kohaldamist. See määrus aga tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 1393/2007, mille artikli 25 lõikes 2 on täpsustatud, et „[k]õiki viiteid määrusele [nr 1348/2000] käsitatakse viidetena […] määrusele [nr 1393/2007]“.
40 Küsimused, mida määrus nr 1896/2006 Euroopa maksekäsu koos maksekäsu avaldusega kättetoimetamisega seonduvalt ei reguleeri, tuleb seega vajaduse korral lahendada vastavalt määrusele nr 1393/2007.
41 Lisaks ei ole kahtlust, et maksekäsu avaldus, mis kujutab endast Euroopa maksekäsu väljaandmiseks menetluse algatamise taotlust, tuleb kvalifitseerida dokumendiks määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõike 1 tähenduses.
42 Ka on määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikes 2 ette nähtud, et Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koopiaga, mistõttu maksekäsu kostjale kättetoimetamisel toimetatakse reeglina kätte ka avalduse koopia. Käsitletaval juhul toimetati kätte need kaks dokumenti.
43 Sellest järeldub, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse mitte ainult maksekäsu enda kättetoimetamise, vaid ka maksekäsu avalduse kättetoimetamise suhtes. Seega peavad mõlemad dokumendid olema adressaadile kätte toimetatud keeles, mille oskamist temalt nimetatud artikli 8 lõike 1 tähenduses eeldatakse. Selleks peab kättetoimetamisel lisama selle määruse II lisas esitatud tüüpvormi ja teavitama huvitatud isikut tema õigusest keelduda asjakohase dokumendi vastuvõtmisest.
44 Niisugune järeldus kehtib seda enam, et määrusega nr 1896/2006 loodud Euroopa maksekäsumenetlus ei ole võistlev menetlus selles mõttes, et liikmesriigi kohus teeb otsuse ainult avaldaja avalduse põhjal ja kostjale isegi ei teatata, et tema suhtes on algatatud menetlus.
45 Kostjal on seega alles kättetoimetamise etapis võimalik avalduse ja selle sisuga tutvuda. Sellises olukorras on kaitseõiguste austamine, mida määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõige 1 püüab kaitsta, niisiis eriti oluline.
46 Asjaolul, et vastavalt määrusele nr 1896/2006 esitatakse maksekäsu avaldus tüüpvormil, mille näidis on toodud selle määruse I lisas, ei ole selles mõttes tähtsust.
47 Ehkki selle tüüpvormi paljud lahtrid saab täita eelnevalt kindlaks määratud koodidega ning on seega kergesti mõistetavad – sest nende koodide selgitused avaldati Euroopa Liidu Teatajas liidu kõikides ametlikes keeltes –, kohustab see tüüpvorm siiski avaldajat ka esitama – nagu ilmneb selle määruse artikli 7 lõike 2 punktidest d ja e – üksikasjalikumad selgitused nende konkreetsete asjaolude kirjelduse kohta, millega nõuet põhjendatakse, ja avaldust kinnitavad tõendid. Kostja peab nende asjaoludega saama tutvuda aga keeles, mida ta peaks oskama, et mõista tegelikult ja täielikult tema suhtes välisriigis algatatud menetluse mõtet ja ulatust ning valmistada vajaduse korral ette oma kaitset.
48 Eelneva põhjal tuleb niisiis järeldada, et nõue, mille kohaselt on määruse nr 1393/2007 II lisas toodud tüüpvormi kasutamine kohustuslik ja süstemaatiline, kehtib ühtemoodi Euroopa maksekäsu ja samal ajal maksekäsu avalduse kättetoimetamise suhtes.
49 Mis puudutab esitatud küsimuse teist osa, seoses tagajärgedega, mis selle kohustuse eiramisega kaasnevad, siis väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et määruse nr 1393/2007 II lisas toodud tüüpvormi lisamata jätmine ei too kaasa kättetoimetatava dokumendi või kättetoimetamise menetluse tühiseks tunnistamist, kuna selline tagajärg oleks vastuolus määruse eesmärgiga näha liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades ette dokumentide otse, kiiresti ja tõhusalt edastamise põhimõte (2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).
50 Kuna tüüpvormi edastamine on aga oluline vorminõue, mille eesmärk on tagada dokumendi adressaadi kaitseõigused, tuleb see puudus kõrvaldada selle määruse sätete alusel. Seega peab vastuvõttev asutus viivitamata teavitama dokumendi adressaati määruse artikli 8 lõike 1 alusel tüüpvormi abil tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda (vt selle kohta 2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
51 Kuid samasugustel põhjustel, nagu on nimetatud käesoleva kohtuotsuse punktides 39–48, peavad samad reeglid analoogia alusel kehtima dokumentide kättetoimetamisel määruse nr 1896/2006 raames.
52 Sellest järeldub, et niisugusel juhul nagu põhikohtuasjas, kus koos maksekäsuga, mis oli koostatud muus keeles kui määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 viidatud keel, ei toimetatud kostjale kätte selle määruse II lisas toodud tüüpvormi, tuleb seda tegematajätmist ja dokumendi adressaadi mitteteavitamist tema õigusest keelduda selle vastuvõtmisest – õigusest, mis niisugusest tegematajätmisest tuleneb – heastada nii, et puudutatud isikule edastatakse nimetatud tüüpvorm nii kiiresti kui võimalik ja vastavalt sellele määrusele.
53 Lisaks ilmneb Euroopa Kohtu praktikast, et kui tegemist on niisuguse nõuetele mittevastava kättetoimetamisega nagu põhikohtuasjas, ei ole Euroopa maksekäsk muutunud täidetavaks ega hakanud kulgema kostjale ettenähtud vastuväite esitamiseks tähtaeg (vt analoogia alusel 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus eco cosmetics ja Raiffeisenbank St. Georgen, C‑119/13 ja C‑120/13, EU:C:2014:2144, punktid 41–43 ja 48).
54 Neil asjaoludel küsimust Euroopa maksekäsu läbivaatamise kohta määruse nr 1896/2006 artikli 20 alusel, nagu selle on sõnastanud eelotsusetaotluse esitanud kohus, käesoleval juhul ei teki.
55 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruseid nr 1896/2006 ja nr 1393/2007 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui Euroopa maksekäsk on kostjale kätte toimetatud, ilma et sellele lisatud maksekäsu avaldus oleks koostatud või sellele oleks lisatud tõlge keeles, mille oskamist temalt eeldatakse, nagu on nõutud ka määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1, tuleb kostjat nõuetekohaselt selle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil teavitada sellest, et tal on õigus asjaomase dokumendi vastuvõtmisest keelduda.
56 Kui seda nõuet ei täidetud, tuleb menetlus selle määruse nõuetega vastavusse viia, edastades huvitatud isikule selle määruse II lisas toodud tüüpvormi.
57 Kuna menetlus ei ole maksekäsu koos maksekäsu avaldusega kättetoimetamist puudutavas osas nõuetekohane, siis sel juhul ei muutu see maksekäsk täidetavaks ega hakka kulgema kostjale vastuväite esitamiseks ettenähtud tähtaeg, mistõttu määruse nr 1896/2006 artikkel 20 ei ole kohaldatav.
Kohtukulud
58 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui Euroopa maksekäsk on kostjale kätte toimetatud, ilma et sellele lisatud maksekäsu avaldus oleks koostatud või sellele oleks lisatud tõlge keeles, mille oskamist temalt eeldatakse, nagu on nõutud ka määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1, tuleb kostjat nõuetekohaselt selle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil teavitada sellest, et tal on õigus asjaomase dokumendi vastuvõtmisest keelduda.
Kui seda nõuet ei täidetud, tuleb menetlus selle määruse nõuetega vastavusse viia, edastades huvitatud isikule selle määruse II lisas toodud tüüpvormi.
Kuna menetlus ei ole maksekäsu koos maksekäsu avaldusega kättetoimetamist puudutavas osas nõuetekohane, siis sel juhul ei muutu see maksekäsk täidetavaks ega hakka kulgema kostjale vastuväite esitamiseks ettenähtud tähtaeg, mistõttu määruse nr 1896/2006 artikkel 20 ei ole kohaldatav.
Allkirjad