22. veebruaril 2010 esitatud hagi - COLT Télécommunications France versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi T-79/10)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: COLT Télécommunications France SAS (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat M. Debroux)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

-    anda komisjonile Üldkohtu kodukorra artiklites 49, 64 ja 65 ettenähtud menetlust korraldavate meetmete ja menetlustoimingute raames korraldus esitada teatavad dokumendid, mis on nimetatud komisjoni otsuses C (2009) 7426 lõplik (riigiabi nr 331/2008 - Prantsusmaa);

-    tühistada otsus osas, milles sedastatakse, et "teatatud meede ei ole riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses";

-    mõista kõik käesoleva kohtuastme kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 30. septembri 2009. aasta otsus C (2009) 7426 lõplik, milles sedastatakse, et avaliku teenuse osutamise kulude hüvitamine 59 miljoni euro suuruses summas, mille Prantsusmaa ametiasutused andsid ühele ettevõtjate ühendusele kiire lairibaühenduse rajamiseks ja käitamiseks (projekt THD 92) Hauts-de-Seine'i departemangus, ei kujuta endast riigiabi.

Hageja esitab oma hagi toetuseks üheainsa väite, mille kohaselt komisjon ei algatanud ametlikku uurimismenetlust, mis on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 108 lõikes 2. See väide koosneb seitsmest osast:

esimene osa põhineb tõdemusel, et otsusele eelnenud eriti pikk uurimine (15 kuud) iseenesest näitab, kui keerukas see küsimus on ning et on vaja algatada ametlik uurimismenetlus;

teises osas väidab hageja, et võrgu kasutuselevõtt kahes etapis oleks pidanud viima komisjoni vähemalt järeldusele, et kasutuselevõtu esimene etapp, milles keskenduti tihedalt asustatud ja tulutoovatele piirkondadele, ei vajanud mingisugust riiklikku subsideerimist;

kolmandas väite osas näitab hageja, et väidetavalt "mittetulutoovate" piirkondade kindlaksmääramise otsuse tegemisel kasutatud metodoloogia väärib tõsist kriitikat ning on vastuolus Prantsuse turusektori regulaatori ARCEP järeldustega; need vastuolud ja metodoloogilised vead oleksid pidanud viima põhjaliku uurimismenetluse algatamiseni;

neljas väite osa põhineb mitmetel vastuväidetel ja argumentidel, mille on esitanud konkureerivad ettevõtjad ning mis oleksid samuti pidanud komisjoni ajendama põhjalikku uurimismenetlust algatama;

viiendas väite osas kinnitab hageja, et komisjon ei kontrollinud üldse, isegi mitte minimaalselt, et oleks tagatud, et Prantsuse ametiasutused pole teinud väidetava üldist majandushuvi esindava teenuse loomisel, eriti turutõrke puudumise tõttu, ilmset hindamisviga;

kuues väite osa käsitleb samuti isegi minimaalse kontrolli puudumist selles osas, kas Prantsuse ametiasutused pole teinud ilmset hindamisviga SIEG-i loomisel, eriti kuna puudus kavandatava avaliku sekkumise eriline iseloom;

väite viimases seitsmendas osas kinnitab hageja, et otsuses ei ole arvesse võetud tegelikku ohtu kõnealuste avaliku teenuse osutamise kohustuste väidetavad ülekulud üle kompenseerida.

____________