EUROOPA KOHTU OTSUS (kümnes koda)
18. detsember 2014(*)
Eelotsusetaotlus – Riigihanked – Riigihanked, mille maksumus jääb alla direktiivis 2004/18/EÜ ette nähtud piirmäära – ELTL artiklid 49 ja 56 – Kohaldatavus – Selge piiriülene huvi – Hankemenetlusest kõrvaldamise alused – Sellise ettevõtja kõrvaldamine hankemenetlusest, kes on rikkunud siseriiklikke konkurentsieeskirju, kusjuures asjaomane rikkumine on tuvastatud vähem kui viis aastat tagasi tehtud kohtuotsusega – Lubatavus – Proportsionaalsus
Kohtuasjas C‑470/13,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság’i (Ungari) 23. augusti 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 2. septembril 2013, menetluses
Generali-Providencia Biztosító Zrt
versus
Közbeszerzési Hatóság Közbeszerzési Döntőbizottság,
EUROOPA KOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president C. Vajda (ettekandja), kohtunikud E. Juhász ja D. Šváby,
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: ametnik K. Malacek,
arvestades kirjalikus menetluses ja 25. septembri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Generali-Providencia Biztosító Zrt, esindajad ügyvéd G. Fejes ja ügyvéd P. Tasi,
– Közbeszerzési Hatóság Közbeszerzési Döntőbizottság, esindaja ügyvéd P. Csanádi,
– Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó,
– Hispaania valitsus, esindaja: M. J. García-Valdecasas Dorrego,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Tokár ja A. Sipos,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada ELTL artikleid 18, 34, 49 ja 56 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132), muudetud komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1177/2009 (ELT L 314, lk 64), (edaspidi „direktiiv 2004/18”) artikli 45 lõike 2 esimese lõigu punkte c ja d.
2 Eelotsusetaotlus esitati Generali‑Providencia Biztosító Zrt (edaspidi „Generali”) ja Közbeszerzési Hatóság Közbeszerzési Döntőbizottsági (riigihangete vaidlustuskomisjon) vahelise kohtuvaidluse raames, mille ese on otsus, millega jäeti rahuldamata selle äriühingu poolt vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustus otsuse peale, millega ta kõrvaldati hankemenetlusest põhjendusel, et ta oli varem rikkunud siseriiklikke konkurentsieeskirju.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 2004/18 põhjendus 2 näeb ette:
„Liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute nimel kohaldada asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. […]”
4 Direktiivi artikli 7 punktis b on eeskätt muude kui direktiivi IV lisas loetletud hankijate sõlmitud asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul direktiivi kohaldamiseks ette nähtud riigihanke maksumuse piirmäär 193 000 eurot.
5 Direktiivi artikkel 45 „Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord” näeb lõikes 2 ette:
„Lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:
[...]
c) kes on vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;
d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada;
[...]
Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.”
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, lk 65) põhjendus 101 on sõnastatud järgmiselt:
„Lisaks tuleks avaliku sektori hankijatele anda võimalus menetlusest kõrvaldada ettevõtjaid, kes on osutunud ebausaldusväärseteks, näiteks keskkonna- või sotsiaalsete kohustuste täitmata jätmise pärast, sealhulgas puudega inimeste juurdepääsu nõude eiramise pärast, või muu raske ametialaste eeskirjade rikkumise tõttu, näiteks konkurentsieeskirjade või intellektuaalomandi õiguste rikkumine. Tuleks selgitada, et raske ametialaste eeskirjade rikkumine võib muuta ettevõtja aususe küsitavaks ning seega riigihankelepingu sõlmimiseks sobimatuks, sõltumata sellest, kas asjaomasel ettevõtjal oleks muidu olemas lepingu täitmiseks vajalik tehniline ja majanduslik suutlikkus.
[…]”.
7 Direktiivi 2014/24 artikli 57 lõige 4 sätestab:
„Avaliku sektori hankija võib jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmist, kui ettevõtja on ühes järgmises olukorras:
[...]
d) kui avaliku sektori hankijal on piisavalt usaldusväärseid andmeid, mille alusel järeldada, et ettevõtja on sõlminud kokkuleppeid teiste ettevõtjatega konkurentsi moonutamise eesmärgil;
[...]”.
Ungari õigus
8 2003. aasta CXXIX seaduse riigihangete kohta (közbeszerzésekről szóló 2003. évi CXXIX. törvény, Magyar Közlöny 2003/157, edaspidi „Kbt”) § 61 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Hankija võib hanketeates ette näha, et hankemenetluses ei tohi pakkuja, alltöövõtja ega vahendeid käsutusse andva isikuna – kui nad soovivad teostada hanke enam kui 10% ulatuses selle maksumusest – või alltöövõtjana – punktide d ja e raames – osaleda isik, kes:
a) on seoses äri‑ ja kutsealase tegevusega toime pannud vähem kui viis aastat tagasi tehtud jõustunud kohtuotsusega tuvastatud õigusrikkumise;
[...]”.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
9 Gazdasági Versenyhivatal (konkurentsiamet) tuvastas 21. detsembri 2006. aasta otsusega, et teatavad Generali ja sõiduautode edasimüüjate vahel sõlmitud vertikaalsed kokkulepped olid vastuolus siseriiklike konkurentsieeskirjadega ning määras sellele äriühingule trahvi. Fővárosi ítelőtábla (Budapesti apellatsioonikohus), kellele esitati apellatsioonkaebus, kinnitas seda otsust kohtuotsusega, mis on „jogerős” (jõustunud). Selle kohtuotsuse peale kaevati edasi Magyar Köztársaság Legfelsőbb Bírósága’le (riigikohus), kes esitas eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule, mille alusel tehti kohtuotsus Allianz Hungária Biztosító jt (C‑32/11, EU:C:2013:160).
10 Nemzeti Adó- és Vámhivatal (maksu‑ ja tolliamet) avaldas 5. detsembril 2011 hanketeate kindlustusteenuste ostmiseks. Selles teates märkis hankija pakkuja isikliku olukorraga seonduvate hankemenetlusest kõrvaldamise aluste hulgas ära Kbt § 61 lõike 1 punktides a–c ning § 62 lõikes 1 nimetatud alused.
11 Generali esitas selle hanketeate alusel ette nähtud tähtajaks oma pakkumuse.
12 Hankija tegi Generalile teatavaks oma otsuse kõrvaldada ta asjaomasest hankemenetlusest põhjendusel, et tema puhul kohaldub Kbt § 61 lõike 1 punktis a nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alus, sest ta oli jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi siseriiklike konkurentsieeskirjade rikkumises.
13 Kuivõrd hankija otsuse peale esitatud vaidlustus jäeti rahuldamata, esitas Generali kaebuse Fővárosi Törvényszék’ile (Budapesti esimese astme kohus), mille menetluses olevad halduskohtuasjad võttis hiljem üle Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Budapesti haldus‑ ja töökohus).
14 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi Generali eespool nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluse kooskõlas liidu õigusega. Ta märgib, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 esimese lõigu punktid c ja d lubavad ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldada alustel, mis põhinevad selle ettevõtja kutsetegevusega seotud objektiivsetel asjaoludel. Olles küll seisukohal, et direktiivi artikli 45 lõike 2 esimese lõigu punkt c ei ole tema menetluses oleva kohtuvaidluse asjaoludel kohaldatav, sest Generali õigusrikkumise puhul ei ole siseriiklike õigusnormide kohaselt tegemist „süüteoga”, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas direktiivi artikli 45 lõike 2 esimese lõigu punkt d võib olla neil samadel asjaoludel kohaldatav.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et arvestades tõlgendust, mille Euroopa Kohus andis kohtuotsuses Forposta ja ABC Direct Contact (C‑465/11, EU:C:2012:801) viimati nimetatud sättes kasutatud mõistele „eksi[mus] ametialaste käitumisreeglite vastu”, on toimingud, mida ettevõtja on kohustatud tegema või millest ta peab hoiduma selleks, et oleksid täidetud ausa äritegevuse nõuded, seotud tema kutsealase usaldusväärsusega. Seega on toiming, millega rikutakse konkurentsi piiravate kokkulepete keeldu ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, selle mõistega hõlmatud. Eksimuse raskust tuleb tema arvates hinnata ettevõtja konkreetse käitumise alusel.
16 Kui aga tuleb asuda seisukohale, et selline õigusrikkumine ei mõjuta ettevõtja kutsealast usaldusväärsust või ei tähenda selle kutseala, kuhu ettevõtja kuulub, eetikaeeskirjade rikkumist, on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et seda ettevõtjat ei saa kõrvaldada hankemenetlusest seetõttu, et ta on rikkunud siseriiklikke konkurentsieeskirju, arvestades direktiivi 2004/18 artikli 45 lõiget 2, mis loetleb ammendavalt alused, mille esinemise korral võib sellise ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldada põhjustel, mis on seotud tema kutsealase pädevusega.
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et sellise tõlgenduse korral on ta kohustatud jätma kohaldamata Kbt § 61 lõike 1 punkti a, arvestades ühtlasi asjaoluga, et – nagu tuleneb direktiivi 2004/18 põhjendusest 2 – siseriiklikud riigihanke eeskirjad peavad olema kooskõlas liidu eeskirjade ja üldpõhimõtetega. Ta märgib selle kohta, et tõlgendus, mille andis Kbt § 61 lõike 1 punktile a Közbeszerzési Hatóság Közbeszerzési Döntőbizottság, võib takistada liidu õigusega tagatud põhivabaduste teostamist, sest selles sättes ei ole täpsustatud selle õigusrikkumise tunnuseid ega raskust, mille ettevõtja peab olema toime pannud seoses oma äri‑ või kutsealase tegevusega, vaid näeb ette, et ettevõtja riigihankemenetlusest kõrvaldamine on sellise õigusrikkumisega seoses läbiviidud kohtumenetluse lihtne tagajärg.
18 Neil asjaoludel otsustas Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas liikmesriigil on võimalik kehtestada [direktiivi 2004/18] artiklis 45 loetletud ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamise alustest erinevaid aluseid – eeskätt aluseid, mida peetakse põhjendatuks avaliku huvi kaitse, hankija õiguspärase huvi, ausa konkurentsi ja õiguspärase konkurentsi säilitamise seisukohast – ning jaatava vastuse korral, kas sellise ettevõtja kõrvaldamine hankemenetlusest, kelle puhul on vähem kui viis aastat tagasi tehtud jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et ta on seoses äri‑ või kutsetegevusega toime pannud õigusrikkumise, on kooskõlas direktiivi [põhjendusega 2] ja ELTL artiklitega 18, 34, 49 ja 56?
2. Kui Euroopa Kohtu vastus esimesele küsimusele on eitav, kas direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 esimese lõigu sätteid, eelkõige punkte c ja d tuleb tõlgendada nii, et hankemenetlusest võib kõrvaldada kõik ettevõtjad, kelle puhul haldusasutus või kohus on tuvastanud seoses nende äri‑ või kutsetegevusega algatatud konkurentsi järelevalve menetluses õigusrikkumise ja kellele on selle õigusrikkumise tõttu määratud konkurentsi valdkonnas ette nähtud karistus?”
Eelotsuse küsimused
19 Sissejuhatuseks on oluline täheldada, et ehkki Kbt § 61 lõike 1 punkt a võimaldab hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtja mis tahes äri‑ ja kutsealase tegevusega toime pandud õigusrikkumise korral, ilma et oleks täpsustatud sellise õigusrikkumise tunnuseid ega raskust – nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus –, kõrvaldati Generali põhikohtuasjas kõne all olevast hankemenetlusest selle sätte alusel seetõttu, et ta oli rikkunud siseriiklikke konkurentsieeskirju, kusjuures see rikkumine oli tuvastatud jõustunud kohtuotsusega ja talle oli selle eest määratud trahv.
20 Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et oma küsimustega, mida on sobilik analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas ELTL artiklitega 18, 34, 49 ja 56 ning direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 esimese lõigu punktidega c ja d on vastuolus selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamine, mille kohaselt ei saa riigihankemenetluses osaleda ettevõtja, kes on rikkunud konkurentsieeskirju, kusjuures see rikkumine on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega ja ettevõtjale on selle eest määratud trahv.
21 Seoses esiteks direktiivi 2004/18 sätetega, millele on eelotsuse küsimustes viidatud, märkisid nii Generali (vastates kohtuistungil Euroopa Kohtu küsimusele) kui ka Ungari valitsus (kirjalikes seisukohtades), et põhikohtuasjas kõne all oleva riigihanke maksumus jääb alla direktiivi artikli 7 punkti b esimeses taandes ette nähtud piirmäära, kusjuures kõnealune piirmäär on Ungari valitsuse sõnul asjakohane, sest Ungari maksu‑ ja tolliametit ei ole nimetatud direktiivi IV lisas. Seetõttu ei ole direktiiv 2004/18 selle riigihanke suhtes kohaldatav; seda asjaolu peab küll kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
22 Kohtuistungil märkisid Generali ja Euroopa Komisjon siiski, et Ungari õigusnorme, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle direktiiv 2004/18, kohaldatakse nii riigihangete suhtes, mille maksumus ületab direktiivi artiklis 7 ette nähtud piirmäära või on sellega võrdne, kui ka nende riigihangete suhtes, mille maksumus jääb piirmäärast alla. Selles kontekstis tuletasid nad meelde, et Euroopa Kohus on pidanud ennast pädevaks langetama otsust eelotsusetaotluste kohta, mis käsitlevad Euroopa liidu akti sätteid olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud jäävad akti kohaldamisalast välja, kuid kus selle sätted on muudetud kohaldatavaks siseriiklike õigusnormidega, mis neile viitavad (vt selle kohta kohtuotsused Dzodzi, C‑297/88 ja C‑197/89, EU:C:1990:360, punkt 36, ning Nolan, C‑583/10, EU:C:2012:638, punkt 45).
23 On tõsi, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et liidu akti sätete tõlgendamine olukordades, mis ei kuulu selle akti kohaldamisalasse, on õigustatud, kui need sätted on muudetud selliste olukordade suhtes kohaldatavaks siseriiklike õigusnormidega vahetult ja tingimusteta ning eesmärgil tagada selliste olukordade ja liidu akti kohaldamisalasse kuuluvate olukordade samasugune kohtlemine (vt selle kohta kohtuotsus Nolan, EU:C:2012:638, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 Põhikohtuasja kontekstis see nii siiski ei ole.
25 Nimelt ei nähtu eelotsusetaotlusest ega ka Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et oleks olemas Ungari õigusnorm, mis muudaks direktiivi 2004/18 vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks riigihangete suhtes, mille maksumus jääb alla direktiivi artiklis 7 ette nähtud asjakohast piirmäära.
26 Eelnevast tuleneb, et Euroopa Kohtul ei ole põhjust esitada eelotsusetaotluse esitanud kohtule eelotsuse küsimustes nimetatud direktiivi 2004/18 sätete tõlgendust, et võimaldada tal lahendada kohtuvaidlus, mida ta põhikohtuasjas menetleb.
27 Järgmiseks, seoses EL toimimise lepingu sätetega, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, tuleb meenutada, et kui riigihange ei kuulu direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse, sest selle maksumus jääb alla direktiivi artiklis 7 ette nähtud asjakohast piirmäära, kohaldatakse selle riigihanke suhtes EL toimimise lepingu aluseeskirju ja üldpõhimõtteid, kui riigihankel on selge piiriülene huvi, arvestades eelkõige selle tähtsust ja täitmise kohta (vt selle kohta kohtuotsused Ordine degli Ingegneri della Provincia di Lecce jt, C‑159/11, EU:C:2012:817, punkt 23, ja Consorzio Stabile Libor Lavori Pubblici, C‑358/12, EU:C:2014:2063, punkt 24).
28 Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole aga tuvastanud vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid Euroopa Kohtul kontrollida, kas põhikohtuasjas esineb selge piiriülene huvi. Nagu tuleneb Euroopa Kohtu kodukorra artiklist 94 (1. novembril 2012 jõustunud redaktsioonis), peab Euroopa Kohus leidma eelotsusetaotlusest ülevaate faktilistest andmetest, millel eelotsuse küsimused põhinevad, ning eeskätt nende andmete ja küsimuste vahel esinevast seosest. Seega tuleb tuvastada selge piiriülese huvi esinemise kontrollimist võimaldavad vajalikud asjaolud ning üldisemalt teha kõik tuvastused, mille tegemise kohustus siseriiklikel kohtutel on ning millest sõltub liidu teisese või esmase õiguse akti kohaldatavus, enne Euroopa Kohtusse pöördumist (vt kohtuotsus Azienda sanitaria locale n. 5 „Spezzino” jt, C‑113/13, EU:C:2014:2440, punkt 47).
29 Siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahel eelotsusemenetluse raames valitseva koostöövaimu tõttu ei too tõik, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on jätnud eelnevalt tuvastamata sellised selge piiriülese huvi esinemisega seonduvad asjaolud, kaasa eelotsusetaotluse vastuvõetamatust, kui Euroopa Kohus leiab sellisele tegematajätmisele vaatamata toimikust tulenevate asjaoludega arvestades, et tal on võimalik anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus. Nii on see eeskätt juhul, kui eelotsusetaotlus sisaldab piisavalt asjakohaseid asjaolusid, selleks et hinnata selge piiriülese huvi võimalikku olemasolu. Euroopa Kohus annab vastuse siiski tingimusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab kõigi põhikohtuasjaga seonduvate asjakohaste asjaolude juhtumipõhise hindamise alusel, et põhikohtuasjas esineb selge piiriülene huvi (vt kohtuotsus Azienda sanitaria locale n. 5 „Spezzino” jt, EU:C:2014:2440, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika). Alljärgnevad kaalutlused on esitatud selle tingimusega arvestades.
30 Seoses eelotsuse küsimustes nimetatud EL toimimise lepingu sätetega tuleneb eelotsusetaotlusest, et asjaomase riigihanke ese on kindlustusteenuste osutamine. Sellest tulenevalt ei saa olla kohaldatav ELTL artikkel 34, mis käsitleb kaupade vaba liikumist. Seevastu tuleb põhikohtuasja raames pidada asjakohaseks ELTL artikleid 49 ja 56, mis käsitlevad vastavalt asutamisvabadust ja teenuste vaba osutamist.
31 Kuivõrd viimati nimetatud sätted kujutavad endast ELTL artiklis 18 sätestatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise üldise keelu konkreetset kohaldamist, ei ole eelotsuse küsimustele vastamiseks vaja seda sätet eraldi arvesse võtta (vt selle kohta kohtuotsus Wall, C‑91/08, EU:C:2010:182, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Kuivõrd ELTL artikleid 49 ja 56 kohaldatakse sellise riigihanke suhtes, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tingimusel et riigihankel on selge piiriülene huvi, peavad hankijad kinni pidama neist artiklitest tulenevast kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelust ning läbipaistvuse kohustusest (vt selle kohta kohtuotsus Wall, EU:C:2010:182, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Kuid miski Euroopa Kohtule esitatud toimikus või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute poolt esitatud seisukohtades ei võimalda asuda seisukohale, et Kbt § 61 lõike 1 punktis a sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluse kohaldamine sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võiks kujutada endast kasvõi kaudset diskrimineerimist kodakondsuse alusel või rikkuda läbipaistvuse kohustust. Selles osas tuleb meenutada, et hankija märkis hanketeates sõnaselgelt, et Kbt selles sättes ette nähtud hankemenetluse kõrvaldamise alust kohaldatakse selle riigihanke puhul.
34 Seoses ettevõtjate kõrvaldamisega hankemenetlusest ELTL artiklites 49 ja 56 ette nähtud asutamisvabaduse ja teenuste vaba osutamise kontekstis tuleb märkida, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkt d lubab hankemenetlusest kõrvaldada kõik ettevõtjad, „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada”.
35 Selle kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et mõiste „raske eksi[mus] ametialaste käitumisreeglite vastu” selle sätte tähenduses hõlmab kõiki süülisi toiminguid, mis mõjutavad asjaomase ettevõtja kutsealast usaldusväärsust, ja mitte ainult kutseala, kuhu ettevõtja kuulub, eetikaeeskirjade rikkumist selle kitsas tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus Forposta ja ABC Direct Contact, EU:C:2012:801, punkt 27). Neil asjaoludel tuleb järeldada, et konkurentsieeskirjade rikkumine, eeskätt juhul, kui selle eest on karistatud trahviga, kujutab endast direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti d kohaldamisalasse kuuluvat hankemenetlusest kõrvaldamise alust.
36 Kui selline hankemenetlusest kõrvaldamise alus on võimalik direktiivi 2004/18 alusel, siis tuleb seda pidada a fortiori õigustatuks riigihangete puhul, mis jäävad alla direktiivi artiklis 7 ette nähtud asjakohast piirmäära ning mille suhtes ei kohaldata seetõttu selles direktiivis ette nähtud konkreetseid ja rangeid menetlusi (vt selle kohta kohtuotsus Consorzio Stabile Libor Lavori Pubblici, EU:C:2014:2063, punkt 37).
37 Pealegi näitab pärast põhikohtuasja asjaolude ilmnemist vastuvõetud direktiivi 2014/24 põhjendus 101 (mille kohaselt peaks hankijatel olema võimalus hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtjaid eeskätt selliste ametialaste eeskirjade rikkumise tõttu nagu konkurentsieeskirjad, sest selline rikkumine võib muuta ettevõtja aususe küsitavaks), et käesoleva kohtuotsuse punktis 35 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alust peetakse liidu õiguse seisukohast õigustatuks. Lisaks sellele näeb kõnealuse direktiivi artikli 57 lõike 4 punkt d selgelt ja täpselt ette sellise hankemenetlusest kõrvaldamise aluse.
38 Tuleb lisada, et nagu Generali kohtuistungil täpsustas, ei vaidlusta ta asjaolu, et liikmesriigid võivad oma õigusnormides ette näha hankemenetlusest kõrvaldamise aluse, mis põhineb sellel, et asjaomane ettevõtja on rikkunud konkurentsieeskirju. Ta vaidlustab hoopis Kbt § 61 lõike 1 punkti a ulatuse; Generali arvates on tegemist üldise hankemenetlusest kõrvaldamise alusega, mis läheb oluliselt kaugemale direktiivi 2004/18 artiklis 45 ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamise alustest. Kuid nagu sai meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 19, on põhikohtuasja ese Generali asjaomasest hankemenetlusest kõrvaldamine seetõttu, et ta rikkus konkurentsieeskirju, mille eest talle määrati trahv. Seega ei ole põhikohtuvaidluse lahendi seisukohast asjakohane analüüsida asjaomase Ungari õigusnormi kohaldamisalasse kuuluda võivate muude hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kooskõla liidu õigusega.
39 Eelnevaga arvestades tuleb eelotsuse küsimustele vastata, et ELTL artiklitega 49 ja 56 ei ole vastuolus selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamine, mille kohaselt ei saa riigihankemenetluses osaleda ettevõtja, kes on rikkunud konkurentsieeskirju, kusjuures see rikkumine on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega ja ettevõtjale on selle eest määratud trahv.
Kohtukulud
40 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:
ELTL artiklitega 49 ja 56 ei ole vastuolus selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamine, mille kohaselt ei saa riigihankemenetluses osaleda ettevõtja, kes on rikkunud konkurentsieeskirju, kusjuures see rikkumine on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega ja ettevõtjale on selle eest määratud trahv.
Allkirjad