Language of document :

23. novembril 2023 esitatud hagi – Vivendi versus komisjon

(kohtuasi T-1097/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Vivendi SE (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. Gassenbach, P. Wilhelm, E. Dumur, O. Thomas, S. Schrameck, F. de Bure ja Y. Boubacir)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

enne asja lahendamist nõuda komisjonilt Üldkohtu kodukorra artiklite 89 ja 90 alusel välja kõik dokumendid, tõendid ja muu teave, mille alusel ta järeldas 19. septembril 2023, st ajal, mil Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse C(2023) 6428 final, et tal on piisavalt infot, mis veenab teda saatma hagejale teabenõude;

tuvastada, et käesolevas asjas ei ole ELTL artikli 277 alusel kohaldatav määruse nr 139/2004 artikli 11 lõige 3, sest rikutakse EIÕK artiklit 10 ja ajakirjandusallikate kaitset, sest ette ei ole nähtud ex ante edasikaebeõigust, mis tagaks selle kaitse tõhususe, ja sellest tulenevalt see otsus tühistada;

tühistada ELTL artikli 263 alusel Euroopa Komisjoni 19. septembri 2023. aasta otsus C(2023) 6428 final, mida on muudetud Euroopa Komisjoni 27. oktoobri 2023. aasta otsusega C(2023) 7463 final;

mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsuses on tuginetud väärale õiguslikule alusele, nimelt määruse nr 139/2004 artikli 11 lõikele 3, ja et selle vastuvõtmisel on võimu kuritarvitatud.

Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust, sest vaidlustatud otsuse põhjendus on puudulik ja igal juhul väär.

Kolmas väide, et rikutud on õigust kaitsele avaliku võimu meelevaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise vastu ja põhiõigust kodu puutumatusele, kuna vaidlustatud otsus võeti vastu ilma, et komisjonil oleks olnud piisavalt asjakohast veenvat teavet.

Neljas väide, et rikutud on põhimõtet impossibilium nulla obligatio est ning võimu kuritarvitamise keelu põhimõtet, sest vaidlustatud otsusega kohustatakse Vivendi SEd koguma ja komisjonile edastama teavet, mis kuulub Groupe Bolloré-le, st ühele tema aktsionäridest, kelle üle hagejal ei ole mingit niisugust võimu, mis sunniks Groupe Bolloré’d talle neid dokumente esitama.

Viies väide, et vaidlustatud otsus kahjustab proportsionaalsuse põhimõtet, sest see kohustab Vivendit esiteks esitama dokumente, mis ei ole uurimise esemega seotud, ja teiseks tekitab töökoormuse, mis on selle uurimise vajadusi arvestades liigne.

Kuues väide, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna see kahjustab kaitset, mille EIÕK artikkel 10 annab ajakirjandusallikatele, sest:

vaidlustatud otsuse õiguslik alus on määruse nr 139/2004 artikli 11 lõige 3, st norm, mis on ELTL artikli 277 alusel õigusvastane ja käesoleval juhul mitte kohaldatav, sest see ei näe ette mingit tõhusat ex ante edasikaebeõigust, mis võimaldaks tagada ajakirjandusallikatele tegeliku kaitse;

igal juhul rikub otsus kaitset, mis tuleb anda ajakirjandusallikatele, sest see kohustab esitama palju dokumente allikatest, mida kasutavad otsuses määratletud ajakirjanikud.

Seitsmes väide, et vaidlustatud otsuses puuduvad igasugused tagatised, mis kaitseksid nende isikute õigust eraelu puutumatusele, keda see otsus puudutab, ja nimetatud otsus rikub seda õigust konkreetselt sellega, et Euroopa Komisjonile tuleb esitada dokumendid, millele see kaitse laieneb.

____________