Euroopa Investeerimispanga 2. aprillil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 27. jaanuari 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-9/19: ClientEarth versus EIP
(kohtuasi C-212/21 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Investeerimispank (EIP) (esindajad: T. Gilliams, G. Faedo ja K. Carr)
Teised menetlusosalised: ClientEarth, Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna ja eelkõige selle resolutiivosa;
kui Euroopa Kohus leiab, et menetlusstaadium seda võimaldab, jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi rahuldamata;
mõista ClientEarthilt välja mõlema menetlusosalise poolt apellatsioonikohtu ja esimese astme kohtu menetluses kantud kulud.
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab kolm väidet.
Esiteks väidab ta, et vaidlustatud kohtuotsuses tunnistatakse ekslikult vastuvõetamatuks EIB vastuväide tema sõltumatuse kohta finantstehingute valdkonnas. Üldkohus jättis arvesse võtmata Euroopa Liidu esmase õiguse normid, millele tugineb EIB vastuväide, eksis põhjendamiskohustuse kohaldamisel ja tõlgendas valesti EIB vastust ClientEarth’i poolt Århusi määruse1 artikli 10 lõike 2 kohasele vaidele. Sellest tulenevalt on Üldkohus vääralt tõlgendanud Århusi määruse artikli 2 lõike 1 punktis g esitatud mõistet „haldusakt“.
Teiseks on vaidlustatud kohtuotsuses ekslikult sedastatud, et EIP direktorite nõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsus, millega kiideti heaks ettepanek rahastada Curtise (Hispaania) omavalitsusüksuse biomassielektrijaama ehitusprojekti, on haldusakt, millel on õiguslikult siduv väline mõju Århusi määruse artikli 2 lõike 1 punkti g tähenduses. Üldkohus rikkus põhimõtet, et ELi esmasel õigusel on esimus teisese õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepete üle, eiras ELTL artikli 271 punkti c ja artikli 263 lõiget 4 ning kohaldas vääralt ELTL artiklit 263.
Kolmandaks on vaidlustatud kohtuotsuses vääralt sedastatud, et EIP direktorite nõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsus on „haldusakt“ mis on võetud vastu keskkonnaõiguse alusel Århusi määruse artikli 2 lõike 1 punkti g tähenduses. Üldkohus tõlgendas valesti Århusi määruse artikli 2 lõike 1 punktis f esitatud mõistet, eksis vaidlustatud otsuse õigusliku aluse määramisel ja tõlgendas ebajärjekindlalt Århusi määrust Århusi konventsioonist lähtudes.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13).