ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)
10. detsember 2009(*)
Ühenduse kaubamärk – Tühistamismenetlus – Ühenduse sõnamärk Stella – Selle kaubamärgi alusel varem algatatud vastulausemenetlus – Vastuvõetavus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 50 lõige 1 ja artikli 55 lõige 1 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõige 1 ja artikli 56 lõige 1)
Kohtuasjas T‑27/09,
Stella Kunststofftechnik GmbH, asukoht Eltville (Saksamaa), esindaja: advokaat M. Beckensträter,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: A. Führer ja G. Schneider,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus oli
Stella Pack S.A., asukoht Lubartów (Poola), esindaja: advokaat O. Bischof,
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 13. novembri 2008. aasta otsuse (asi R 693/2008‑4) peale, mis käsitleb Stella Kunststofftechnik GmbH ja Stella Pack sp. z o.o. vahelist tühistamismenetlust,
ÜLDKOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees M. Vilaras (ettekandja), kohtunikud M. Prek ja V. M. Ciucă,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 19. jaanuaril 2009 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 30. aprillil 2009 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 17. aprillil 2009 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates kirjaliku menetluse lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 135a alusel teha otsuse ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Stella Kunststofftechnik GmbH esitas 29. veebruaril 1996 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse. Pärast kõigi määruse nr 40/94 artiklist 27 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 27) ja komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189), eeskirjast 9 tulenevate nõuete täitmist määrati esitamiskuupäevaks 22. juuli 1996.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk Stella.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 6, 8, 16, 20 ja 21 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 6: „metallkaubad (mis kuuluvad klassi 6), eelkõige mahutid, pudelid, pakendid, kinnitid ja pakkefooliumid, mahuti- ja pudelikinnitid, pudelisulgurid, metallkapslid, konservikarbid ja ‑topsid”;
– klass 8: „käsitööriistad ja -vahendid, nimelt pressrauad”;
– klass 16: „paber, papp ja nendest valmistatud tooted (mis kuuluvad klassi 16), eelkõige mahutid ja pakendid; plastist pakkematerjal (mis kuulub klassi 16), paberist, plastist ja paberplastist mahutid ja pakendid”;
– klass 20: „klassi 20 kuuluvad kaubad, mis on valmistatud plastist – pudelid, mahutid, pakendid ja kinnitid, mahuti- ja pudelikinnitid, sulgurid”;
– klass 21: „klaasist, plastist ja/või klaasplastist mahutid ja pudelid”.
4 Kaubamärk registreeriti ühenduse kaubamärgina (edaspidi „vaidlusalune kaubamärk”) 19. septembril 2001.
5 Menetlusse astuja Stella Pack S.A. (varem Stella Pack sp. z o.o.) esitas 11. mail 2004 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
6 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on osa „stella pack” sisaldav kujutismärk.
7 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad Nizza kokkuleppe klassidesse 4, 6, 16, 20 ja 21 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 4: „küünlad”;
– klass 6: „pakkefoolium”;
– klass 16: „kile, suured ja väikesed pakkimiseks mõeldud kilekotid (sangata kotid või kandekotid); paber; suured ja väikesed pakkimiseks mõeldud paberkotid; paber- või plastprügikotid; kohvifiltrid; paberlaudlinad”;
– klass 20: „plastist joogikõrred”;
– klass 21: „majapidamistööde kummikindad; aiatööde kummikindad; plastlauanõud, sh joogitopsid, taldrikud, kausid; plastkööginõud; mitteelektriliste kohvimasinate filtrid; hambaorgid; puust grillvardad; toidusegamisvahendid; jääanumad (sh erikujuga); pesulõksud; lapid; pesukäsnad; narmasharjad”.
8 Hageja esitas 27. juunil 2005 menetluse astuja taotletud kujutismärgi registreerimisele määruse nr 40/94 artikli 42 lõike 1 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 41 lõige 1) alusel vastulause.
9 Vaidlusalusel kaubamärgil põhinev vastulause oli suunatud selle vastu, et menetlusse astujale registreeritakse taotletav kaubamärk järgmiste Nizza kokkuleppe klassidesse 6, 16 ja 21 kuuluvate kaupade jaoks:
– klass 6: „pakkefoolium”;
– klass 16: kõik sellesse klassi kuuluvad kaubad, v.a „paberlaudlinad”;
– klass 21: „plastlauanõud, sh joogitopsid, taldrikud, kausid; plastkööginõud; kohvifiltrid; puust grillvardad; toidusegamisvahendid; jääanumad”.
10 Menetlusse astuja esitas 22. detsembril 2006 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artikli 50 lõike 1 punkti a ja artikli 55 lõike 1 punkti a (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a ja artikli 56 lõike 1 punkt a) alusel vaidlusaluse kaubamärgi tühistamise taotluse.
11 Pärast seda, kui tühistamisosakond oli tuvastanud, et vaidlusalust kaubamärki ei ole teatavate kaupade osas tegelikult kasutatud, tegi ta 27. veebruaril 2008 otsuse see kaubamärk alates 22. detsembrist 2006 tühistada seoses järgmiste kaupadega: „metallkaubad (mis kuuluvad klassi 6), käsitööriistad ja -vahendid, eelkõige pressrauad, mis kuuluvad klassi 8, paber, papp ja nendest valmistatud tooted (mis kuuluvad klassi 16) ning klassi 20 kuuluvad kaubad, mis on valmistatud plastist”. See-eest jättis tühistamisosakond vaidlusaluse kaubamärgi registreeringu teiste sellega hõlmatud kaupadega seoses jõusse.
12 Hageja esitas 28. aprillil 2008 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel tühistamisosakonna otsuse kui terviku peale kaebuse. Ta kinnitas, et vaidlusalust kaubamärki kasutatakse, ning väitis sisuliselt seda, et tühistamistaotluse, mille menetluse astuja esitas kaubamärgi suhtes, oleks vastuvõetamatuse tõttu pidanud tagasi lükkama, kuna hageja oli sama kaubamärgi alusel ühtlustamisametis juba algatanud vastulausemenetluse kujutismärgi Stella pack suhtes ning see menetlus on veel pooleli.
13 Ühtlustamisameti neljanda apellatsioonikoja 13. novembri 2008. aasta otsusega, millest teavitati hagejat 18. novembril 2008 (edaspidi „vaidlustatud otsus”), jäeti kaebus rahuldamata.
14 Kaebuse vastuvõetavuse osas märkis apellatsioonikoda, et kaebus on osaliselt vastuvõetamatu niivõrd, kuivõrd hageja oli vaidlustanud tühistamisosakonna otsuse tervikuna, tühistamisosakond aga oli lükanud vaidlusaluse kaubamärgi tühistamise taotluse teatavate kaupade osas tagasi, ning sellevõrra ei olnud nimetatud otsus hagejale ebasoodus.
15 Apellatsioonikoda leidis sisuliste küsimuste osas, et kuna tühistamisosakonna otsusega lükati tühistamistaotlus üksikasjalikku põhjendust esitades osaliselt tagasi ning tuvastati, et põhimõtteliselt on vaidlusalust kaubamärki kasutatud nii, et teatavate hõlmatud kaupade osas on kaubamärgiõiguste säilimine tagatud, siis ei oleks hageja pidanud piirduma taaskinnitamisega, et seda kaubamärki kasutatakse, vaid näitama tõendite varal, miks tuleks tema poolt varem kasutamise kohta esitatud tõendeid pidada piisavaks, et tagada ka nende kaubamärgiõiguste säilimine, mille ese on vaidlusaluse kaubamärgi tühistamise otsuses märgitud kaubad. Apellatsioonikoja sõnul ei esitanud hageja selle kohta ühtki tõendit. Peale selle märkis apellatsioonikoda, et märkused, mille hageja esitas 27. juunil 2005 ühtlustamisametis vastulausemenetluse kohta, ei ole asjakohased. Apellatsioonikoja sõnul saab vastulausemenetluse peatada, kuid tühistamismenetlust ei saa peatada.
Poolte nõuded
16 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– tuvastada, et tühistamistaotlus tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, või teisel juhul peatada pärast seda, kui on tühistatud ka tühistamisosakonna 27. veebruari 2008. aasta otsus, tühistamistaotluse kohta 22. detsembril 2006 tehtud otsuse täitmine, kuni hageja algatatud vastulausemenetluses tehakse lõplik otsus;
– mõista kohtukulud, sh käesoleva vaidlusega seoses varem kantud kulud ja ühtlustamisameti kohtukulud, välja menetlusse astujalt.
17 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
18 Hageja esitab oma hagi toetuseks kaks väidet. Esimene väide tuleneb õigusnormi rikkumisest, kuivõrd apellatsioonikoda eksis, lükates vaidlusaluse kaubamärgi tegeliku kasutamise tõenduseks esitatud hageja argumendid tagasi. Teine väide tuleneb sellest, et tühistamistaotluse esitamisega kuritarvitatakse õigust, mistõttu apellatsioonikoda oleks pidanud leidma, et see on vastuvõetamatu või vähemalt menetluse peatama, kuna selle ese on kaubamärk, millele on ühtlustamisametis algatatud ja veel pooleli oleva vastulausemenetluse raames juba tuginetud.
Esimene väide, mis tuleneb õigusnormi rikkumisest vaidlusaluse kaubamärgi tegeliku kasutuse osas
19 Tuleb meenutada, et vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõikele 1, mida kohaldatakse sama kodukorra artikli 130 lõike 1 ja artikli 132 lõike 1 alusel intellektuaalomandi õigustega seotud menetluste suhtes, tuleb hagiavalduses esitada ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi teatavate punktide osas saab hagiavaldust konkreetsetes küsimustes toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele korvata õigusliku argumentatsiooni selliste peamiste elementide puudumist, mis eespool mainitud tingimuste kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas (Esimese Astme Kohtu 14. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑183/03: Applied Molecular Evolution vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (APPLIED MOLECULAR EVOLUTION), EKL 2004, lk II‑3113, punkt 11, ja 19. oktoobri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑350/04–T‑352/04: Bitburger Brauerei vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Anheuser-Busch (BUD, American Bud ja Anheuser Busch Bud), EKL 2006, lk II‑4255, punkt 33).
20 Esimese väite raames hageja lihtsalt viitab nimetanud määruse nr 40/94 artiklitele ja ühtlustamisameti sise-eeskirjade teatavatele artiklitele ning osutab üksnes üldiselt 2. aprillil 2007 tühistamisosakonna menetluse raames esitatud märkustele koos nende lisaga, et tõendada vaidlusaluse kaubamärgi tegelikku kasutust seoses kaupadega, mille osas tühistamisosakond oli kaubamärgi tühistanud. Neil asjaoludel ning eelmises punktis viidatud kohtupraktikat arvestades tuleb käesolev väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, mis tuleneb sellest, et tühistamistaotluse esitamisega väidetavalt kuritarvitatakse õigust
21 Hageja väidab, et enne seda, kui menetlusse astuja esitas vaidlusaluse kaubamärgi tühistamise taotluse, oli hageja 27. juunil 2005 algatanud ühtlustamisametis vastulausemenetluse, milles ta vaidles menetlusse astuja taotletavale registreerimisele vastu kõnealusele kaubamärgile tuginedes. Kuna see vastulausemenetlus oli tühistamistaotluse esitamise ajal pooleli, oleks tühistamisosakond pidanud lükkama nimetatud taotluse vastuvõetamatuse tõttu tagasi või teise võimalusena peatama menetluse kuni varasemas vastulausemenetluses lõpliku otsuse tegemiseni.
22 Määruse nr 40/94 artikli 50 lõike 1 punkti a järgi kuulutatakse ühenduse kaubamärgi omaniku õigused tühistatuks ühtlustamisametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärki ei ole ühenduses viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi. Sama sätte kohaselt ei või keegi siiski taotleda ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal. Kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne taotluse või vastuhagi esitamist, kui see algas kõige varem viieaastase pideva kasutamata jätmise ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada taotluse või vastuhagi tõenäolisest esitamisest.
23 Määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkt a näeb ette, et tühistamise taotluse võib esitada ühtlustamisametile iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huve ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks.
24 Nagu ühtlustamisamet on õigesti väitnud, tuleb sätete osas, millele hageja oma väites tugineb, esiteks märkida, et nende sõnastusest ei tulene, et kaubamärgi olemasolu alusel algatatud ja veel pooleliolev vastulausemenetlus võib mõjutada sama kaubamärgi suhtes esitatud tühistamistaotluse vastuvõetavust või vastava tühistamismenetluse kulgu.
25 Nendes sätetes nähakse ette üksnes tühistamispõhjused ja tingimused, mil võib tühistamistaotluse muu menetluse algatamisest sõltumata ühtlustamisametile esitada.
26 Peale selle tugineb hageja esimese väite toetuseks määruse nr 2868/95 sätetele ning ühtlustamisameti sise-eeskirjadele (2007. aasta novembri versioonis), milles käsitletakse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise menetlust ning kasutamise tõendamist vastulausemenetluse raames.
27 Isegi kui eeldada, et need sätted ja sise-eeskirjad võivad määruses nr 40/94 esitatud tingimustele lisaks näha ette täiendavaid tingimusi, tuleb märkida, et nimetatud sätted ja sise-eeskirjad ei sätesta võimalust, et kuna asjaomase kaubamärgi alusel algatatud vastulausemenetlus on pooleli, on tühistamistaotlus vastuvõetamatu.
28 Määruse nr 2868/95 eeskiri 37, mis käsitleb tühistamise ja kehtetuks tunnistamise taotlust, täpsustab üksnes seda, mis tingimustel saab vastava taotluse esitada, ning eelkõige asjaolusid, mis peavad olema selles taotluses kirjas.
29 Samuti ei tulene tühistamismenetlust puudutavate ühtlustamisameti sise-eeskirjade – nende D osa 2. jao 2007. aasta novembris kehtinud versioonis – sõnastusest, et kaubamärgi tühistamise taotlus on vastuvõetamatu või et vastav menetlus tuleb peatada, kui vastulause, mis põhineb kaubamärgil, mille tühistamist taotletakse, esitati varem ja selle menetlemine on veel pooleli. Kõnealuste sise-eeskirjade punktis 3.1.2, mis käsitleb tegelikku kasutust ja millele hageja tugineb, on märgitud üksnes, et tühistamisosakonnas on nimetatud kasutuse hindamise vahendid samad mis ühenduse kaubamärgi kasutuse kohta esitatud tõendite uurimisel vastulausemenetluses ning järgida tuleb sise-eeskirjade vastulausemenetlust käsitlevaid üksikasjalikke sätteid, mis on sätestatud eeskirjade 6. osas.
30 Sise-eeskirjade 6. osas, mis käsitleb kasutamise tõendamist, eelkõige selle punktis 4, mis käsitleb kasutamise ajavahemikku ning millele hageja samuti tugineb, märgitakse üksnes, et määruse nr 40/94 artikli 43 lõike 2 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 42 lõige 2) alusel, mis omakorda puudutab vastulausemenetlust, eeldab kasutamise tõendamise kohustuse tekkimine asjaolu, et ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise ajal on varasem kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kuskil ei ole märgitud, et vastulausemenetlus avaldab tühistamismenetlusele mõju, muutes tühistamistaotluse vastuvõetamatuks või kohustades asjaomase menetluse kuni vastulausemenetluse lõppemiseni peatama.
31 Teiseks on hageja argument, mille kohaselt kaubamärgi tühistamise taotlust ei saa lahendada enne varem selle kaubamärgi alusel algatatud vastulausemenetluse lõppemist, vastuolus määruse nr 40/94 üldise ülesehitusega.
32 Sellest määrusest tuleneb, et vastulausemenetlus ja tühistamismenetlus on kaks eriomast ja sõltumatut menetlust, millel mõlemal on oma mõju, ning et tühistamismenetlust on võimalik läbi viia hoolimata sellest, et tühistamistaotluse esemeks oleva kaubamärgi alusel on varem esitatud vastulause, mille menetlemine on veel pooleli.
33 Selles osas tuleb märkida, et kõnealused menetlused on ette nähtud määruse nr 40/94 kahes erinevas jaotises. Vastulause on reguleeritud kõnealuse määruse IV jaotise 4. jaos (nüüd määruse nr 207/2009 IV jaotise 4. jagu) ning tühistamismenetlust reguleeritakse asjaomase määruse VI jaotise 2. ja 4. jaos (nüüd määruse nr 207/2009 VI jaotise 2. ja 4. jagu).
34 Neil kahel menetlusel on oma eesmärk ja mõju. Vastulause eesmärk on takistada teatavatel tingimustel kaubamärgi registreerimise taotluse rahuldamist, põhjusel et on olemas varasem kaubamärk, ning vastulause tagasilükkamine ei tühista varasemat kaubamärki. Kaubamärgi saab tühistada üksnes vastava eesmärgiga menetluse algatamisel.
35 Eesmärkide ja mõju erinevus selgitab asjaolu, miks kahel menetlusel on oma eeskirjad. Vastulause esitaja menetlushuvi ja vastulause esitamise 3‑kuuline tähtaeg on esitatud määruse nr 40/94 artiklis 42 ja määruse nr 2868/95 eeskirjas 18 (vt Esimese Astme Kohtu 13. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑232/00: Chef Revival USA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Massagué Marín (Chef), EKL 2002, lk II‑2749, punkt 32) käsitletud vastuvõetavuse tingimuste seas, kuid määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkt a, mis käsitleb tühistamismenetlust, ei viita menetlushuvile, nagu ühtlustamisamet rõhutab.
36 Tühistamismenetluse algatamise suhtes ei kehti tähtaega, kuigi määruse nr 40/94 artikli 50 lõike 1 punkti a ja sama määruse artikli 43 lõikes 2 vastulause suhtes sätestatu alusel saab kaubamärgi tühistamist taotleda üksnes sellele tuginedes, et kaubamärki ei ole ühenduses viie järjestikuse aasta jooksul tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.
37 Neid asjaolusid arvestades leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 14 õigesti, et kõigile avatud võimalus esitada kaubamärgi kasutamata jätmise alusel tühistamistaotlus ei sõltu üldse võimalikest paralleelsetest vastulausemenetlustest, mis puudutavad tühistamistaotluse esemega võrreldes sama ühenduse kaubamärki. Seetõttu tuleb lükata tagasi hageja argument, mille kohaselt kaubamärgi suhtes esitatud tühistamistaotlus on vastuvõetamatu, kui sama kaubamärgi alusel on varem algatatud vastulausemenetlus ja see menetlus on tühistamistaotluse esitamise ajal veel pooleli.
38 Tuleb ka märkida, et apellatsioonikoda ei rikkunud õigusnormi, leides vaidlustatud otsuse punktis 14, et pealegi võib pärast vastulause esitamist algatatud tühistamismenetlus vastulausemenetluse peatada. Juhul kui varasem kaubamärk tühistatakse, langeb ära vastulausemenetluse ese.
39 Vastulausemenetluse jätkamine ilma tühistamismenetluse tulemuse äraootamiseta ei ole varasema kaubamärgi omanikule, kelle kaubamärgile vastulausemenetluses ja tühistamistaotluses tuginetakse, kasulik. Isegi kui vastulausemenetlus lõpeb ühenduse kaubamärgi taotluse tagasilükkamisega, ei takista miski selle taotluse taasesitamist pärast varasema kaubamärgi tühistamist.
40 Kõigest eeltoodust tuleneb, et ei saa nõustuda hageja argumendiga, mille kohaselt on menetlusse astuja taotluse puhul tühistada vaidlusalune kaubamärk tegemist õiguse kuritarvitamisega, kuna vastulausemenetlus oli veel pooleli.
41 Lõpuks tuleb lisada, et hageja ei saa vaidlustada asjaolu, et kaubamärgi tühistamise menetlus viiakse läbi enne varem sama kaubamärgi alusel algatatud vastulausemenetluse lõppemist, põhjusel et tal on ühenduse kaubamärgi omanikuna õigus võrdsele kohtlemisele ning selle alusel, et tema õigust olla ära kuulatud on rikutud, nagu väidab hageja oma hagiavalduses.
42 Ühelt poolt on hageja asjaomane vastuväide, et sellest oleks võimalik selgelt ja täpselt aru saada, esitatud liiga üldsõnaliselt. Väites viidatakse tegelikku selgitust esitamata mitmele määruse nr 40/94 artiklile, s.o artiklile 15 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 15), artiklile 43 ning artiklitele 77 ja 79 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 79 ja 83), mis käsitlevad ühenduse kaubamärgi kasutamist, vastulause menetlemist, ühtlustamisameti otsustest teavitamist ja viiteid üldpõhimõtetele. Sama kehtib viite kohta määruse nr 2868/95 eeskirjale 69, mis käsitleb dokumentidest teavitamist mitme poole puhul.
43 Teiselt poolt, eeldades, et hageja sõnul on rikutud määruse nr 40/94 artikli 73 teist lauset (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 75 teine lause), milles on sätestatud, et ühtlustamisameti otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille osas huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht, tuleb meenutada, et vastavalt nimetatud sättele võivad ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse aluseks olla üksnes faktilised või õiguslikud asjaolud, mille kohta on huvitatud isikutel olnud võimalik esitada oma seisukoht (Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑447/02 P: KWS Saat vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑10107, punkt 42, ja Esimese Astme Kohtu 13. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑242/02: Sunrider vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TOP), EKL 2005, lk II‑2793, punkt 59, ja 7. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑168/04: L & D vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sämann (Aire Limpio), EKL 2006, lk II‑2699, punkt 115).
44 See säte tunnustab kaitseõiguste kaitse üldpõhimõtet ühenduse kaubamärgi õiguses (Esimese Astme Kohtu 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑320/03: Citicorp vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LIVE RICHLY), EKL 2005, lk II‑3411, punkt 21, ja 7. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑317/05: Kustom Musical Amplification vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kitarri kuju), EKL 2007, lk II‑427, punkt 26). Vastavalt ühenduse õiguse sellele üldpõhimõttele peab ametiasutuste otsuste adressaatidel, kelle huve märkimisväärselt riivatakse, olema tõhus võimalus oma seisukohtade teatavaks tegemiseks (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 1974. aasta otsus kohtuasjas 17/74: Transocean Marine Paint Association vs. komisjon, EKL 1974, lk 1063, punkt 15; Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑34/00: Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), EKL 2002, lk II‑683, punkt 21, ja eespool viidatud kohtuotsus LIVE RICHLY, punkt 22).
45 Kohtupraktika kohaselt laieneb õigus olla ära kuulatud kõikidele faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on otsustamise aluseks, kuid mitte haldusorgani poolt kavandatavale lõplikule seisukohale (eespool punktis 43 viidatud kohtuotsus Aire Limpio, punkt 116, ja eespool punktis 44 viidatud kitarri kuju kohtuotsus, punkt 27). Seega ei ole apellatsioonikoda kohustatud oma lõpliku seisukoha osas hagejat ära kuulama (Esimese Astme Kohtu 20. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑458/05: Tegometall International vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wuppermann (TEK), EKL 2007, lk II‑4721, punkt 45).
46 Käesoleval juhul ei ilmne, et hagejal ei ole olnud võimalik esitada vaidlustatud otsuse aluseks olevate kõigi faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta oma seisukoht.
47 Nagu tuleneb vaidlustatud otsuse punktist 7, mida hageja ei ole vaidlustanud, on hagejal olnud võimalik esitada oma seisukoht nii tühistamisosakonnas kui apellatsioonikojas.
48 Järelikult tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
49 Kõigest eelnevast tuleneb, et hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja teha otsust hageja teise ja kolmanda nõude vastuvõetavuse kohta, millele ühtlustamisamet on vastu vaielnud.
Kohtukulud
50 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
51 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Stella Kunststofftechnik GmbH-lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 10. detsembril 2009 Luxembourgis.
Allkirjad