Kohtuasi T‑257/19
(avaldamine väljavõtetena)
Khaldoun Al Zoubi
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldkohtu (neljas koda) 24. novembri 2021. aasta otsus
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Hindamisvead
1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Seoses olukorraga Süürias teatud isikute ja üksuste suhtes võetud piiravad erimeetmed – Otsus 2013/255/ÜVJP ja määrus nr 36/2012 – Piiravate meetmete vastuvõtmise kriteeriumid – Süürias tegutsevad juhtivad ettevõtjad – Mõiste
(ELL artikkel 29; nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2015/1836, (ÜVJP) 2019/87, (ÜVJP) 2019/806 ja (ÜVJP) 2020/719, artikli 27 lõike 2 punkt a ja lõige 3 ning artikli 28 lõike 2 punkt a ja lõige 3; nõukogu määrus nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punkt a ja lõige 1b, ning määrused 2019/85, 2019/798 ja 2020/716)
(vt punktid 51, 52)
2. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Kontrolli ulatus – Hageja kandmine vaidlustatud otsusele lisatud loetelusse põhjendusel, et ta on Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja – Avalikult kättesaadavad dokumendid – Tõendusjõud
(nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2019/87, (ÜVJP) 2019/806 ja (ÜVJP) 2020/719, I lisa; nõukogu määrused nr 36/2012, 2019/85, 2019/798 ja 2020/716, II lisa)
(vt punktid 55, 70, 73, 80)
3. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Kontrolli ulatus – Seaduslikkuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel
(ELTL artikkel 263; nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2019/87, (ÜVJP) 2019/806 ja (ÜVJP) 2020/719, I lisa; nõukogu määrused nr 36/2012, 2019/85, 2019/798 ja 2020/716, II lisa)
(vt punktid 58, 87)
4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Tühistamishagi, mille on esitanud Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja, kelle suhtes on tehtud rahaliste vahendite külmutamise otsus – Tõendamiskoormise jaotus – Kaudsete tõendite kogumil põhinev otsus – Tõendusjõud – Ulatus
(ELTL artikkel 263; nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2019/87, (ÜVJP) 2019/806 ja (ÜVJP) 2020/719, I lisa; nõukogu määrused nr 36/2012, 2019/85, 2019/798 ja 2020/716, II lisa)
(vt punktid 81, 82, 91, 94–96, 99, 102–104, 110, 116–121)
5. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Kontrolli ulatus – Tõend meetme põhjendatuse kohta – Liidu pädeva organi kohustus vaidlustamise korral tõendada puudutatud isikute ja üksuste suhtes kasutatud põhjenduste paikapidavust
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2019/87, (ÜVJP) 2019/806 ja (ÜVJP) 2020/719, I lisa; nõukogu määrused nr 36/2012, 2019/85, 2019/798 ja 2020/716, II lisa)
(vt punktid 87–93)
6. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Seoses olukorraga Süürias teatud isikute ja üksuste suhtes võetud piiravad erimeetmed – Otsus 2013/255/ÜVJP ja määrus nr 36/2012 – Piiravate meetmete vastuvõtmise kriteeriumid – Süüria režiimi toetamine või sellest kasu saamine – Mõiste – Iseseisev õiguslik kriteerium – Loetellu kandmine konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate tõendite kogumi alusel – Puudumine
(ELTL artikkel 263; nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2019/87, (ÜVJP) 2019/806 ja (ÜVJP) 2020/719, I lisa; nõukogu määrused nr 36/2012, 2019/85, 2019/798 ja 2020/716, II lisa)
(vt punktid 125, 128)
Kokkuvõte
Khaldoun Al Zoubi on Süüria kodanikust ettevõtja, kelle huvid ja tegevused ulatuvad nõukogu sõnul mitmesse Süüria majandussektorisse. Tema nimi kanti 2019. aasta jaanuaris(1) nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes nõukogu võttis Süüria Araabia Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning jäeti seejärel 2019. aasta mais ja 2020. aasta mais(2) sellesse alles Süürias tegutseva juhtiva ettevõtjana, kes on Aman Holdingu juhi asetäitja ja ühe lennuettevõtja enamusaktsionär, mille tõttu tal olid sidemed Samer Foziga, kes oli samuti loeteludesse kantud. Euroopa Liidu Nõukogu märkis samuti, et äriühingule Aman Holding kuulub enamusosalus Aman Dimashqis, mis tegeleb Süüria režiimi toetatava luksuskinnisvara- ja kaubandusprojekti ehitamisega, ning et Khaldoun Al Zoubi sai Süüria režiimist kasu ja toetas seda.
Need põhjendused tuginesid esiteks Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja kriteeriumile, mis on määratletud otsuse 2013/255(3) (muudetud otsusega 2015/1836) artikli 27 lõike 2 punktis a ja artiklis 28 ning määruse nr 36/2012(4) (muudetud määrusega 2015/1828) artikli 15 lõike 1a punktis a, ning teiseks Süüria režiimiga seotuse kriteeriumile, mis on määratletud nimetatud otsuse artikli 27 lõikes 1 ja artiklis 28 ning nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punktis a.
Üldkohus rahuldas hageja vaidlustatud aktide peale (edaspidi „esialgsed aktid“, „2019. aasta loeteludesse jätmise aktid“ ja „2020. aasta loeteludesse jätmise aktid“) esitatud tühistamishagi, kuivõrd huvide omamine ühes üksuses ei tõenda iseenesest huvide ja tegevuse olemasolu mitmes majandussektoris, mis põhjendaks Süürias tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks kvalifitseerimist.
Üldkohtu hinnang
Üldkohus analüüsis esiteks selles osas, mis puudutab väidetavat Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatust, tõendeid, mille nii nõukogu kui ka hageja viimase majandustegevuse kohta on esitanud.
Lennuettevõtja Fly Aman enamusaktsionäri staatuse kohta tõdes Üldkohus kõigepealt, et see põhjendus pidas lõppude lõpuks paika üksnes esialgsete aktide puhul, kuna hageja tõendas, et ta ei olnud 2019. aasta ja 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise kuupäeval enam selle enamusaktsionär. Mis puudutab Aman Holdingu juhi asetäitja staatust, siis märkis Üldkohus samuti, et hageja tõendas nõuetekohaselt, et ta ei töötanud sellisel ametikohal. Seega, mis puudutab selle äriühingu osalemist Süüria režiimi toetatava Marota City kinnisvaraprojektiga seotud ettevõtja Aman Dimashq nõukogus, siis ei saanud nõukogu hageja juhtiva ettevõtja staatuse tõendamiseks tugineda Aman Holdingu osalemisele nimetatud kinnisvaraprojektis ja väidetavale hageja Aman Holdingu juhi asetäitja staatusele, kuna viimane oli vaid Aman Holdingu töötaja ega olnud Aman Dimashqi nõukogu liige. Hageja sidemete kohta S. Foziga sedastas Üldkohus muu hulgas, et nõukogu ei esitanud piisavalt konkreetseid, täpseid ja kokkulangevaid tõendeid, mis kinnitanuks piisavalt hageja ja S. Fozi vahelisi sidemeid. Lõpuks tõdes Üldkohus äriühingu Asas Iron Company asutamise kohta, et hageja tõendas nõuetekohaselt, et tal ei olnud 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal selles äriühingus mingit osalust ning et ta ei olnud selle asutajaliige.
Eeltoodut arvestades järeldas Üldkohus, et kuna nõukogu tugines õiguspäraselt ainult esialgsetes aktides vaid hageja staatusele Fly Amani enamusaktsionärina, ei suutnud ta tõendada, et hageja oli Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja. 2019. ja 2020. aasta loeteludesse jätmise aktide kohta märkis ta, et nõukogu ei suutnud ka nende puhul tõendada, et hagejal oli nimetatud aktide vastuvõtmise kuupäeval Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatus. Seetõttu järeldas Üldkohus, et loetellu kandmise esimene põhjendus ei olnud piisavalt põhjendatud.
Teiseks, mis puudutab Süüria režiimi toetamist ja eelist, mida hageja sellest režiimist võis saada, siis kordas Üldkohus kõigepealt, et konkreetse isiku puhul võivad loetellu kandmise põhjendused teataval määral kattuda ning et isikut võib järelikult pidada Süürias tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks ning teda võib pidada samal ajal ja samast tegevusest tulenevalt Süüria režiimist kasu saavaks või seda toetavaks isikuks.
Kuna hageja ei olnud käesolevas asjas vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal Aman Holdingu juhi asetäitja, siis ei saanud tema kohta leida, et ta sai Süüria režiimist kasu või et ta toetas seda seetõttu, et ta osales projektis Marota City. Samuti, kuna hageja ei olnud enam Fly Amani enamusaktsionär, siis tõdes Üldkohus, et ühestki tõendist ei saanud järeldada, et hageja sai selles staatuses Süüria režiimist kasu või et ta toetas seda. Kuna nõukogu ei olnud esitanud selliste konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit, mis näidanuks, et hageja toetas Süüria režiimi ja/või sai sellest kasu, siis asus Üldkohus seisukohale, et hageja nime loeteludesse kandmine ei olnud ka sel põhjusel põhjendatud.
Sellest tulenevalt tühistas ta vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas.