Kohtuasi T‑479/14

Kendrion NV

versus

Euroopa Liit, mida esindas Euroopa Liidu Kohus

Lepinguväline vastutus – Hagiavalduse täpsus – Vastuvõetavus – Põhiõiguste harta artikkel 47 – Lahendi tegemise mõistlik aeg – Varaline kahju – Intress tasumata trahvisummalt – Pangagarantii kulud – Mittevaraline kahju – Põhjuslik seos

Kokkuvõte – Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 1. veebruari 2017. aasta otsus

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagi, milles nõutakse väidetavalt liidu institutsiooni tekitatud kahju hüvitamist

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

2.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kumuleeruvad tingimused – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

3.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Üksikisikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Lahendi tegemise mõistliku aja väidetav ületamine liidu kohtu poolt – Hõlmamine – Hindamiskriteeriumid

(ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

4.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Tõendamiskoormis

(ELTL artikli 340 teine lõik)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus, millega tuvastatakse rikkumine ja määratakse trahv – Täidetavus – Otsuse vaidlustamine liidu kohtus – Täidetavuse kahtluse alla seadmata jätmine

(ELTL artiklid 101, 263, 278 ja ELTL artikli 299 esimene lõik)

6.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Katkemine hageja või teiste isikute süülise käitumise tõttu

(ELTL artikli 340 teine lõik)

7.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Mõiste – Pangagarantiiga seotud kulud, mis tulenevad ettevõtja valikust jätta komisjoni määratud trahv maksmata – Ettevõtja esitatud hagi suhtes lahendi tegemise mõistliku aja ületamine liidu kohtu poolt – Põhjusliku seose olemasolu – Tingimused

(ELTL artikli 340 teine lõik)

8.      Kahju hüvitamise nõue – Liidu kohtu pädevus – Piirid – Keeld teha otsus ultra petita – Kohustus järgida poolte määratletud kohtuvaidluse raamistikku – Liidu kohtu võimalus mõista omal algatusel välja hüvitis kahju eest, mis tekkis teistsugusel ajavahemikul kui hagis märgitud – Välistamine

(ELTL artikkel 268; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1)

9.      Kahju hüvitamise nõue – Ese – Hagejaks oleva ettevõtja juhtimisorganite liikmete ja töötajate kantud väidetava kahju hüvitamine – Ettevõtjal volituse puudumine juhtimisorganite liikmeid ja töötajaid kohtus esindada – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 268)

10.    Lepinguväline vastutus – Tingimused – Tegelik ja kindel kahju – Tõendamiskoormis

(ELTL artikli 340 teine lõik)

11.    Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitatav kahju – Mittevaraline kahju, mis on tingitud hageja asetamisest kestvasse ebakindlasse olukorda lahendi tegemise mõistliku aja ületamise tõttu – Hõlmamine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

12.    Kohtumenetlus – Üldkohtu menetluse kestus – Mõistlik aeg – Õigusvaidlus konkurentsinormide rikkumise üle – Mõistliku aja järgimata jätmine – Tagajärjed

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

13.    Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitis – Raha väärtuse langemise arvesse võtmine – Viivitusintress – Arvutusmeetod

(ELTL artikli 340 teine lõik; komisjoni määrus nr 1268/2012, artikli 83 lõike 2 punkt b ja artikli 111 lõike 4 punkt a)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 26)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 35 ja 36)

3.      Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teist lõiku rikub Üldkohtus toimunud konkurentsiasja menetlus, millega on ületatud lahendi tegemise mõistlikku aega 20 kuu võrra, mis tähendab niisuguse liidu õigusnormi piisavalt selget rikkumist, millega antakse õigusi eraõiguslikele isikutele.

Ajavahemikul menetluse kirjaliku osa lõppemisest, mida tähistab vasturepliigi esitamine, kuni menetluse suulise osa avamiseni koostatakse eelkõige poolte argumentide süntees, valmistatakse kohtuasi ette kohtuistungiks, viiakse läbi vaidluste faktiline ja õiguslik analüüs ning valmistutakse menetluse suuliseks osaks. Niisiis sõltub selle perioodi kestus eeskätt vaidluse keerukusest ning poolte käitumisest ja menetluslike küsimuste tekkimisest.

Mis puudutab vaidluse keerukust, siis konkurentsiõiguse komisjonipoolset kohaldamist puudutavad hagid on muud liiki kohtuasjadest keerukamad, võttes eelkõige arvesse vaidlustatud otsuse pikkust, kohtutoimiku mahtu ning vajadust viia läbi paljude niisuguste keerukate faktiliste asjaolude detailne hindamine, mis sageli on leidnud aset pika aja jooksul ja olnud suure ruumilise ulatusega. Sellepärast on 15 kuud, mis lahutas menetluse kirjaliku osa lõppu menetluse suulise osa avamisest, konkurentsiõiguse kohaldamist puudutava kohtuasja menetlemisel põhimõtteliselt täiesti sobiv ajavahemik. Liidu konkurentsiõigust rakendades peab komisjoni poolt tehtud sama otsuse peale esitatud hagisid põhimõtteliselt käsitlema paralleelselt, isegi siis, kui need kohtuasjad ei ole liidetud. See paralleelne käsitlemine on põhjendatud eeskätt nende hagide seotusega ning vajadusega tagada nende analüüsi ja neile hagidele antava vastuse seostatus. Niisiis võib kohtuasjade paralleelne käsitlemine põhjendada menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahele jääva aja pikendamist ühe kuu võrra iga täiendava seotud kohtuasja kohta. Kohtuasja faktiline, õiguslik ja menetluslik keerukus ei õigusta pikemat ajavahemikku, sest menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa avamise vahel ei katkestanud menetlust ega põhjustanud selles viivitusi ühegi menetlust korraldava meetme võtmine Üldkohtu poolt.

Mis puudutab poolte käitumist ja menetluslikke küsimusi kõnealuses kohtuasjas, siis ei mõjutanud aega, mis kulus menetluse kirjaliku osa lõppemisest menetluse suulise osa avamiseni, mitte kuidagi poolte käitumine ega menetluslikud küsimused.

Seetõttu viitab 46-kuuline ajavahemik menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa avamise vahel seega 20-kuulisele põhjendamatule tegevusetusperioodile selles kohtuasjas.

(vt punktid 48, 49, 51, 52, 54, 55, 59–61 ja 63)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 64 ja 65)

5.      Vastavalt ELTL artikli 299 esimesele lõigule kujutab ELTL artikli 101 kohaldamise menetlust puudutav komisjoni otsus endast täitedokumenti, sest selles on sätestatud otsuse adressaatide rahaline kohustus. Lisaks ei sea selle otsuse peale ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi esitamine kahtluse alla otsuse täitmisele pööratavust, kuna ELTL artikli 278 kohaselt ei peata akti toimet hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtusse.

(vt punkt 71)

6.      ELTL artiklis 340 sätestatud põhjusliku seose tingimus eeldab, et etteheidetav käitumine on kahju tekkimise määrav põhjus. Teiste sõnadega võib öelda, et isegi kui institutsioonid on aidanud kaasa selle kahju tekkimisele, mille eest hüvitist nõutakse, võib see kaasaaitamine olla liiga väike teiste isikute, näiteks hageja vastutuse tõttu.

(vt punkt 85)

7.      Kahju, mis seisneb pangagarantii kuludes, mida kandis äriühing, kellele määrati karistus komisjoni otsusega, mille liidu kohus hiljem tühistas, ei tulene otseselt selle otsuse õigusvastasusest, sest see kahju tuleneb selle äriühingu enda otsusest moodustada pangagarantii selleks, et mitte täita trahvi maksmise kohustust vaidlusaluses otsuses määratud tähtaja jooksul. Olukord on siiski teistsugune juhul, kui menetlusega liidu kohtus on ületatud lahendi tegemise mõistlikku aega, sest esiteks ei olnud pangagarantii moodustamise hetkel lahendi tegemise mõistliku aja ületamine ette ennustatav ja hageja võis õiguspäraselt oodata, et tema hagi menetletakse mõistliku aja jooksul. Teiseks leidis lahendi tegemise mõistliku aja ületamine aset pärast hageja esialgset otsust moodustada pangagarantii.

Sellest ilmneb, et liidu kohtu poolt lahendi tegemise mõistliku aja ületamise ning kahju vahel, mis tekkis hagejale enne kõnealuse kohtuotsuse kuulutamist ja mis seisneb pangagarantii kulude kandmises selle mõistliku aja ületamisele vastaval perioodil, eksisteerib piisavalt otsene põhjuslik seos. Pangagarantii kulude kandmisel pärast kõnealuse kohtuotsuse kuulutamist, mis tegi lõpu lahendi tegemise mõistliku aja ületamisele selles kohtuasjas, ei ole selle ületamisega piisavalt otsest põhjuslikku seost, sest nende kulude kandmine on tingitud pärast seda ületamist hageja vastu võetud isiklikust sõltumatust otsusest mitte maksta trahvi ära, mitte taotleda vaidlusaluse otsuse täitmise peatamist ja esitada mainitud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus.

(vt punktid 86–88, 98 ja 99)

8.      Liidu kohtutes toimuvat menetlust reguleerivatest eeskirjadest, eelkõige Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõikest 1 tuleneb, et põhimõtteliselt määravad kindlaks ja piiritlevad vaidluse pooled ning liidu kohus ei saa teha otsust ultra petita. Seega ei saa liidu kohus hageja nõudest kõrvale kalduda ning otsustada omal algatusel välja mõista hüvitist kahju eest, mis tekkis kronoloogiliselt teistsugusel ajavahemikul kui periood, mille vältel hageja oma väidete kohaselt kahju kandis.

(vt punktid 103 ja 104)

9.      Nõue mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mida kandsid väidetavalt hageja juhtimisorganite liikmed ja töötajad, tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, sest toimikust ei ilmne, et hageja juhtimisorganite liikmed ja töötajad oleksid volitanud hagejat esitama kahju hüvitamise nõuet nende nimel.

(vt punkt 118)

10.    Kui hageja ei esita ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et ta kandis mittevaralist kahju, või määraks kindlaks selle kahju ulatuse, peab ta vähemalt tõendama, et etteheidetav käitumine oli sellise raskusastmega, et võis niisuguse kahju põhjustada.

(vt punkt 121)

11.    Asjaolu, et hageja oli pandud ebakindlasse olukorda eelkõige küsimuses, kas tema hagi rahuldatakse, on omane igale kohtumenetlusele. Siiski asetab lahendi tegemise mõistliku aja ületamine hageja ebakindlasse olukorda, mis ületab kohtumenetlusega tavaliselt kaasneva ebakindluse. See kestev ebakindel olukord avaldab paratamatult mõju tehtavate otsuste planeerimisele ja äriühingu juhtimisele ning tekitab seega mittevaralist kahju.

(vt punktid 126 ja 128)

12.    Võttes arvesse vajadust tagada liidu konkurentsieeskirjade järgimine, ei saa liidu kohus ainuüksi lahendi tegemise mõistliku aja ületamise tõttu lubada, et hageja vaidlustab trahvi põhjendatuse või summa, kui kõik väited, mis on suunatud selle trahvi summa ja sellega karistatava käitumise osas tuvastatu vastu, lükati tagasi.

Järelikult ei saa lahendi tegemist mõistliku aja järgimata jätmine sellise hagi läbivaatamisel, mis on esitatud komisjoni otsuse peale, millega määratakse ettevõtjale trahv liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest, kaasa tuua sellises otsuses määratud trahvi täielikku või osalist tühistamist.

(vt punktid 131 ja 132)

13.    Kohustus tasuda viivist tekib põhimõtteliselt alates kohtuotsusest, millega tuvastatakse liidu kohustus kahju hüvitada. Viivise määra kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse määruse nr 1268/2012, mis käsitleb määruse nr 966/2012 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju, artikli 83 lõike 2 punkti b ja artikli 111 lõike 4 punkti a. Nende õigusnormide kohaselt on tähtajaks tasumata saadaolevate summade viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ning mida suurendatakse kolme ja poole protsendipunkti võrra.

(vt punktid 137 ja 138)