Deutsche Lufthansa AG 20. juulil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 10. mai 2023. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-34/21 ja T-87/21: Ryanair ja Condor Flugdienst versus komisjon (Lufthansa; COVID-19)

(kohtuasi C-457/23 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Deutsche Lufthansa AG (esindajad: Rechtsanwälte H.-J. Niemeyer, C. Wilken, J. Burger ja C. Sielmann)

Teised menetlusosalised: Ryanair DAC, Condor Flugdienst GmbH, Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa Vabariik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja jätta rahuldamata Ryanairi hagi kohtuasjas T-34/21 ja Condori hagi kohtuasjas T-87/21;

mõista apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud solidaarselt välja Ryanairilt ja Condorilt ning esimese astme menetluse kohtukulud kohtuasjas T-34/21 Ryanairilt ja kohtuasjas T-87/21 Condorilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant kuus väidet.

Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi ajutise raamistiku¹ punkti 49 alapunkti c tõlgendamisel, kui ta nõudis, et Euroopa Komisjon hindaks, kas abisaaja võib saada märkimisväärse osa likviidsusvajaduste rahuldamiseks turult, ning eiras Euroopa Kohtu praktikat Tempus² , kuna Euroopa Komisjon ei olnud kohustatud otsima ja analüüsima täiendavat teavet apellandi toonaste rahastamisvõimaluste kohta.

Teine väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta kohaldas astmelisele mehhanismile alternatiivse mehhanismi hindamisel väära õiguslikku kriteeriumi. Üldkohus eiras rekapitaliseerimise üldist ja kombineeritud mõju ning tegi vea, kui ta kinnitas, et alternatiivne mehhanism peab alati sisaldama dünaamilist ex post ergutavat elementi. Kuna selle aluseks olevad küsimused puudutavad sügavalt majanduslikku hinnangut, eiras Üldkohus Euroopa Komisjoni ulatuslikku kaalutlusõigust ja andis faktilistele asjaoludele vale õigusliku kvalifikatsiooni.

Kolmas väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et Euroopa Komisjonil ei olnud õigust nõustuda ajutise raamistiku punktis 67 ettenähtule alternatiivse konverteerimishinnaga. Üldkohus ei võtnud arvesse Euroopa Komisjoni ulatuslikku kaalutlusõigust alternatiivsete meetodite heakskiitmisel, kuna ajutise raamistiku punktis 67 ette nähtud TERP (teoreetiline hind märkimisõiguseta) ei olnud kättesaadav.

Neljas väide, et Üldkohus ületas oma kohtuliku kontrolli piire ja tegi vea, kui ta leidis, et Euroopa Komisjoni ülesanne oli võtta märkimisväärse turujõu olemasolu hindamisel arvesse muid tegureid (näiteks turuosad, sagedused) (ajutise raamistiku punkt 72) ning et kohaldatud kriteeriumide põhjal ei saanud Euroopa Komisjon õiguspäraselt järeldada, et Deutsche Lufthansa AG-l ei olnud Düsseldorfi ja Viini lennujaamades märkimisväärset turujõudu.

Viies väide, et Üldkohus asendas Euroopa Komisjoni hinnangu enda omaga, kui ta leidis, et teenindusaegade loovutamise meetmest ei tule välja jätta konkurente, kes juba tegutsevad Frankfurdi ja Müncheni lennujaamades. Hinnates mõju tõhusa konkurentsi kaitsele, läks ta vastuollu oma järeldustega teenindusaegu puudutavate kohustuste tõhususe kohta.

Kuues väide, et Üldkohus tegi vea, kui ta järeldas, et Euroopa Komisjon rikkus põhjendamiskohustust seoses tasuga teenindusaegade loovutamise eest.

____________

¹     Komisjoni 19. märtsi 2020. aasta teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT 2020, C 91 I, lk 1), mida on muudetud 3. aprillil 2020 (ELT 2020, C 112 I, lk 1) ja 8. mail 2020 (ELT 2020, C 164, lk 3).

¹     2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Tempus vs. komisjon, C-57/19 P, EU:C:2021:663.